Küünikud ja maniküürija

Lähteasend: Rott1 ja Rott2 + küünetangid. Sellised inimlikud naksatajad, teravate laiaäärsete pintsettide sarnased.

Ülesanne: hirmküüniliseks muutunud loomade jäsemetetipnevusi veidi lühendada ehk küüntelõikus.

Kulg: Rott1 tuleb pesast, kuhu Rott2 rahus unelema jääb, sujuvalt välja venitada, kõrvaltuppa vedida, sülle võtta ja paari sili järel sirutab loomake rahulikult järjekorras kõik oma lestad õieli ning laseb ilma liigse paanikata teravad tipud ära naksata. Rahulikkus on asja võti – sisselõikamine on halb.

Tehtud!

Rott2 ilmutab paanikamärke ka pääle mitut sügamist. Kõrvaltuba on võõras tuba, võõrad lõhnad ja üldse kahtlane.

Rott2 pääseb vigastamatult ja samastükkis pessa tagasi end kaugemasse peidukohta heitununa sügama.

Möödunud on paartundi. Rotid mõlemad juba ärasügelenud, on valmis ärksustunniks.

Teine üritus maniküüristada Rott2-e. Sülle sattudes otsustab tüüp igaks juhuks nii moe pärast paanitseda. Kisa peale saabub Rott1. Rott2 laseb käpa kätte võtta ja küünekese naksataja vahele panna. Samasse ilmub kohe ka Rott1 nina. Eemaldan nina, kohendan käpakest ja kordub sama.

Eemaldan Rott1 kaugustesse, silitan, rahustan ja kohendan ärevat Rott2 ja üritan uuesti. Kiiresti ja osavalt saan ühe käpa küüntega hakkama. Kõik ülejäänud lõikumata küünised surutakse ilmse kiindumuse märgiks riietest läbi mu ihhu.

Haaran õrnalt teise käpa. Saabub kaugustest (ülikiiresti, muide) Rott1 ja hakkab naksataja ketikest intensiivselt sikutama ja närima.

Rott2 hakkab siputama ja piuksuma.

Poolvägisi ja siiski üritades mitte vigastusi tekitada, suudan veel paar küüsekest kahjutuks teha.

Siis katkeb kannatus kõigil meil kolmel.

Rott1 kaob mööblialla, naksataja kettipidi hambus.

Rott2 kaob sinnasamma oma (osaliselt) teravate küünistega ja keeldub välja tulemast.

Mina... olen rahul sellegagi.