Pühapäev, aprill 27, 2008

Fotojaht. LINN







Suure ja avara taeva all, mere, maa ja mere taga elab LINN.


Linnas kasvavad majad ja masinad.


Suurte, noorte ja vanade ehitiste vahel on inimesed, väikesed.


Ja hommikupäike näeb mõndagi tänavate vahel.


Ja lisaks päikesele jälgivad linna tema tõelised valitsejad. Igal hetkel, igal pool.



Ja üks aastatagune rahupalve.

Fotojaht. MÄRG







Hilinemine. Kuid pildid ikkagi!

1 äärmiselt udune ja niiske-jahe, kuid ääretult kaunis hommik ühe Soome järve ääres.

See oli jälle 1 vihmajärgne hommik. Klaaslaual kohvikus.


Vihm. Tugev, ehe ja värskendav. Ladistav. Hea avatud aknast, katuse alt vaadata.

Teisipäev, aprill 22, 2008

Isiklikud avastused

Ehk siis kogemused, millest läbitulnuna enam vanamoodi arvata ei oska.

Muusika – iga pilli läbi loo eraldi kuulata, vaid teda, kui armastatut kooris laulmas. Olla konsentreeritud ühele hulgas, tunda nüanse ja ainuüksi üht.

Söök – improvisatsioon, kui selged on põhitõed, mis kindlasti kohe kokku ei sobi (piim ja sidrun tees, proovitud). Head tulevad söögid ja maitsvad, kui mõned väiksed nõksud selgeks saada ja mitte karta!

Töö – uuele kohale asudes tuleb kõigepealt tutvuda kohustuste ja nõudmistega, ning seejärel üle vaadata, mida võib tegemata jätta. (Mitte logelemine, aga asjadest selgust saades saab suurema rõhu panna põhilisele).

Vesi – vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab... Veel on jõud! Hull jõud.

Loomad – jäävad äraarvamatuteks. Hoolimata sellest, kui palju neile inimlikke tundeid külge mõelda. Ei saa kunagi kindel olla, et SEE loom ei hammusta.

Jumal – on see, kes Tema on. Inimlik tõlgendus ei vähenda ega muuda seda. Püha on vabastav.

Linn – on sarnane kõikjal, kohast hoolimata. Sama, kui inimesed. Sama erinev samuti. Kuid mingi kindel struktuur neil on.

Inimesed – ei ole sellised, nagu tahaks, vaid sellised, nagu nad parasjagu on.

Ellujäämine – on seni, kuni elad. Ja takkajärgi vaadates pole ükski asi ju tegelikult suremistväärt olnud. Miks tulevased juhused peaks? Inime on üsna visa.

Teemasid ja märksõnu on määratult rohkemgi.

Kui keegi enda avastusi avaldada tahab, siis lugegu end teatepulga saanud olevaks.
Päris huvitav mõtelus...
Ja omast õelusest siis kohe nimeliselt lisan mõned, kelle arvamust ja kogemust, ahhaa-elamust mingite talle oluliste teemade kohta lugeda oleks huvitav. (Mitte et kõik teised vähempõnevad oleks, aga kuskilt peab ju pihta hakkama)
Metsatagune
Tiiauspaikka
Unekott

Pühapäev, aprill 20, 2008

Keskaegsed tingimused suguühteks



Ehk siis lahtiseletatuna.
Himust saamiseni peavad patuvabaks jäämiseks olema täidetud järgmised tingimused:
Pead olema abielus, tahtma ühtuda omaenese naisega, oled olnud üle kolme päeva abielus; naine ei veritse, pole rase, ei imeta; ei ole paastuaeg, advendiaeg, nelipühinädal, ülestõusmisnädal, pidupäev, paastupäev, pühapäev, kolmapäev, reede; ei ole valge, sa pole alasti ega kirikus ning tahad kindlasti last saada.
Vaid sel juhul anna hagu!
KUID, pea meeles: Ole ettevaatlik - ära kallista, ära suudle! Ei suuseksile! Ei kummalistele asenditele! Ainult üks kord! Püüa mitte nautida!
Palju õnne!
Pese end pärast!

Palju toredaid suguühteid kõigile!!!

Pühapäev, aprill 13, 2008

Hüljes räätsadel

Soomaa. Räätsad. Raba.
Esmakordselt ka giid.
Õigemini muhe jutukas metsatehnik, kes Soomaal oma 30 aastat elanud.

Öösel oli sadanud. Hommik oli hall ja tibutas vahelduva tugevusega.
A tosta sest. Kuiv komplekt kaasa ja misse paar tunnikest märga ikka teeb.

Terve retke jooksul ei sadanud. Ok, veidi alguses ja pisut udukat ka lõpupoole.

Räätsad näppu ja metsa.
Sookured ja kitsed välja peal.
Mets. Selline ehe ja ehe. Männid kukkunud koos juurtega. Juurekilp ristas maaga kauneid mustreid.
Saame teada, mis eellugu on igal lõhel puukoores.
Siin on kunagi põder ampsanud koort. Puu hukas. Elab, aga mis elu see on?
Need madalad kohad, koorevabad, on pidanud taluma metsanotsu aktiivset harjasesügamist. Nagu raspliga oleks üle käidud.
Igasugu fekaalide kohta sai põhjaliku ülevaate. Neist, kes tekitavad omad sitamajad jooksuradade kõrvale (kährik, hunt) ja neist, kes pabuldavad pea igal sammul, hoolimata korrast. Kuju, suurus, vanus, koostis... Jajah, rosin shokolaadis.

Tammetõrusid levitavad pasknäärid, raba levitavad põdrad.
Kitsetall peab elule vastu astuma 1,5 tundi peale sündimist.
(Inimlapsed on säälkõrval (piiksud), veel 3 aastaseltki roomavad ja situvad püksi.)
Rähnil on amortidega aju, et end vastu puud lolliks ei peksaks. Mõni peksab ka, vedru läheb katki ja siis jooksevad, pea alaspidi, ringi ümber puu.
Emaspõder situb piklikuid ja isaspõder ümaraid kuulikesi.
Kõrgraba tekkimise lugu.
Loomarajad.
Metsasihid, mille ülesandeks oli eraldada piirkondi kvartaliteks.
Räätsad.
Vesi ja mättad.
Sookail.
Mitmesaja-aastased männijändrikud.
Männivähk.
Tõrvakohad männil.
Jõhvikad.
Laukad.
Vaatetorn ja laudtee. Teine grupp, kes kahepäevasel ja üsna väsinud juba näisid.
Ja veel paljupalju.
Vaikust.

Kolmapäev, aprill 09, 2008

Täitsa kino

... ja nii juba kolmandat päeva järjest.
Piletöör naeratab äratundvalt, kui "tere jälle!"ga piletid rebestamiseks ulatan.
(Mis muidugi omakorda tähendab, et nägemine on piisavalt taastunud.)

*

Friigifilm.
Neljas siis juba.
Roman Polanski "Üürnik".

Vaikne ja silmatorkamatu Poola kartoteegipidaja Trelkovsky rendib viletsa korteri Pariisi vanas korrusmajas, mille elanike suhtumine uustulnukasse on kõike muud kui sõbralik. Poolaka uued naabrid koosnevad vanadest erakutest ja ebameeldivalt uudishimulikest nuuskijatest, kes üsna pea viivad mehe arusaamiseni, et temaga mängitakse võikat mängu. Mahlaka ja nukra huumoriga on edasi antud peategelase inimlik tragöödia. Trelkovsky muutub üha paranoilisemaks ning tundes ära naabrite „vandenõu”, mille plaaniks on tema enesetapule viimine, sünnib peategelase hinges jõuline mäss. See pimedusse mähitud ja delikaatse huumoriga vürtsitatud peaaegu hüpnotiseeriv film on vastupandamatult ligitõmbav müsteerium.

Surutis, mis tuleb seest. Eelmine üüriline, noor naine, on aknast alla hüpanud. Haiglasse vaatama minnes tuleb ta suust (ainus peale silmade, mis pole sidemes) vaid võigas, kuid kile karje.
Ja nii algab paranoia, pilt pildilt, heli helilt.
(Heli oli kohutav. Vana film etc., aga jubedam veel kui "Värdjatel")
Hirm sööb seestpoolt. Ja kui nägemused saavad reaalsusteks, kui kaob kontroll oma mõtete üle, siis...
Lõpp läks suisa naljakaks. Minu jaoks.
Suitsiid-tüdrukuks (jubasurnud) transvestiidistunud mees hüppab aknast alla. Kuid ei sure, vaid roomab üles ja kukutab end veelkord... No siin läks vint üle juba.
Kokkuvõttes - meeldis.
Olgugi pikk ja kohati veniv. Olgugi jube heli ja kehvastiloetav võõrkeelne subtiiterlus.

*

Kesetpäeva.
JAFF - jaapani anime filmifestival.
"Minu naaber Totoro"
Mis kummastav mõnu on keset püha tööpäeva tuttavaga kinno maha istuda, jaapani õllet libistada ja multikat vaadata.
Saalis oli tubli 8 inimest. Koos piletinäppijaga.
"Kõige vägivallatum multikas", lubab eelteave.
Noh, vägivallatu on vägivallatu (ehkki oli ka selles filmis üks... üsna vägivaltselt tõlgendatav liigutus).
Jaapanlased on teistsuguse mõttemaailmaga. Ja seda on hea ikka ja jälle tunda.
See austus hingede vastu, esivanemate ja muidu vaimude vastu. See loomulikkus. See shinto.
"Vaimudest viidud" ja "Howli lendav kindlus" tulevad muidugi kohe raginaga meelde, isegi sarnased tegelased liiguvad ringi.
Oi, maitseb hästi, saab naerda ja kohati kisub mõnusalt absurdiks.

*

Veel 1 jaapani anime.
"Südame sosin".
Jälle omapärane kogemus.
Pubefilm jaapani anime versioonis.
Kohustuslikud esimesed armumised, koolistseenid, salajased kirjad, õdedevahelised nääklused...
Nagu korralikus ameerika filmis.
Ja siis tuleb sisse paks kass.
Ta ei räägi. Ta ei reageeri lähenemiskatsetele. Ta on lihtsalt paks kass, kes kõnnib omapäi.
Ja siis tulevad sisse väikesed tavalised imed ja muinasjutud.
Ja veidike ameerika kantrit jaapani keeles ("Country road").
Ja siis miski täiesti arusaamatud tripid.
Ja siis... hästi häpi end, seekord päiksetõusus abieluettepanek ja armutunnistus.

Seekord siis sellised lood.

Dünaamilise kodulehe

Taas üllatusi postkastist, elektroonilisest.
Ohtralt selliseid:

Tere,

Pakume Teile dünaamilise kodulehe hinnaga 3500 krooni (tavahind: 5500 krooni). Pakkumine kehtib kuu jooksul.

Tervitades,

bestitsolutions@hot.ee

Nujah. Eksole feromoonid juba olid.
Neil oli vähemalt koduleht.
Mille kallal ilkuda.
Uued uudised sealt oleks nagu juba eestikeelsemad, peab tõdema.

Ja siis:

Lugupeetud klient,

Pakume Teile dünaamilist kodulehte hinnaga 2 500 krooni!

Hinna sees on standaartne disain ning sisuhaldustarkvara, mis annab Teile võimalus administreerida oma kodulehte. On võimalik muuta: menüü, alammenüü ja alamalammenüü punktid; sisuks panna: tekst, pildid, lingid, failid, tabelid, pildiglaerii.

Kui soovite spetsiaalset tänapäeavaset kujundust Teie jaoks, tuleb juurde maksta 1 500krooni.

Huvi korral kirjutage aadressile all.systems@mail.ee

Tervitades,

All Systems

all.systems@mail.ee


Esteks, kelle klient ma olen?
Teiseks, miks ülisarnane eriaadressiline pakkumine?
Kolmandaks - on teatud kohad, kus minu arvates peaks toote pakkuja olema huvitatud sellest, et tema pakkumise-reklaami keel oleks puhas ja usaldusväärne. Pole ju raske lasta kellelgi oskajal üle kontrollida. Siin pole küsimus rahvuses, vaid keeleoskuses. Ma ei võta tõsiselt logus keeles pakutavat asja - ka toode on juba eeldatavasti logu.
Selgitan asja segasemaks. Mul pole mingit probleemi otse suhelda vähegi vastastikku mõistetavas märgisüsteemis.
AGA.
Lihtsalt, kui Sa vägivaldselt trügid mu postkasti, siis vähemasti ürita sümpaatset muljet jätta.
Et mul veidigi huvi tekiks.
Positiivset.



Teisipäev, aprill 01, 2008

Silmapistev


Elus kogetu hulka lisandus:
pimedas toas päikseprillidega teleka vaatamine näen-pimedus vaheldumisega. (Tõelise tummise kepi najal korteris 90kraadise nurga all (nurk jalgade-ülakeha vahel) olen ka ringi käinud).
Põhjuseks silmahäda.
Tänan küsimast, juba paraneb.
Juba suudan fokusseerida ja tähti tabada.
Urjuhh, tõbed on koledad.
Aga õnneks mööduvad. Enamasti!
Mõistan hetkel eriti hästi üht kunagist tuttavat, kes elas hämaras ja oli sõna otseses mõttes suht valguskartlik.
Aga, nagu öeldud, on, nagu on.
Ja läheb paremaks, kus ta pääseb!