Laupäev, märts 30, 2013

Talvine Vormsi

*
Ilm on ilus, kuid libe.
Toas istuda piin, õues uisutada ehk kiilasjääl pingviinisammul tatsuda sama.
"Lähme kuhugi!"
Jajahh, aga kuhu?
"Kihnu või Vormsi? Jäärajad on lahti."
Hmm.. polegi ülejää saartel käinud.
Vormsi!

Tänud Emakesele Loodusele, kes on meile kinkinud automobiili!
Viib lühikese ajaga kaugele, näeb ilma ega pea uisutama.
Haapsalust läbi Rohukülla ja sealt vastava sildi juurest, putkas lubavalt viipavast mehest mööda ja otse merele!

Saar hakkas lähenema. Õigemini meie saarele.


Lõpuks sulaselge sopp. Mis tähendas, et rataste all on maa!
Jehhuuu, olime kohal!

Auto turvaliselt saare pinnale parkinud, läheme merele jalutama.

Laev kükitab jäärüsis kai ääres. Kõnnime tast mööda.
Kohati on jääs praod. Tekitab kõhedust.

Vaatame Vormsi kaarti ja otsustame tiiru peale teha.
Kui juba siin oleme.

Tee äärde jääb vana Vormsi Ülestõusmise koguduse hoone.

Kaunis leid Suure Reede puhul.
Ja kõikjale jääb kevadist lumepitsi..
Mis pildile püüdes ei näi üldse nii kaunis välja.

Hullo, saare keskus.
Siin on elektriauto laadur, pood, postkontor ja raamatukogu-põhikool.

Kõikjal on jää. Pingviini-libisemine (tasa-tasa) tuleb juba päris hästi välja.
Tutvume poe ja muude kohalike vaatamisväärsustega.

Saare süda nähtud, läksime ringi peale mineku asemel hoopis Rumpo poolsaarele.
Seal oli 6 kilomeetrine matkarada.
Jalutasime veidi mööda seda kadakate, karvaste loomade ja mere vahel laide vaadates.

Poolsaarelt tagasi ja mööda ringi ühte saare otsa.
Teel hobused ja kadakad ja mõni üksik maja.
Puude vahel tee jääs või kohati sulanud ja auklik kui Tallinna tänavad, päikese käes tee lumevaba ja mõnuga sõidetav.
Poolkaar tehtud, jõuame Vormsi Püha Olevi kiriku juurde.

Päev veereb, nii ka meie, et heita pilk peale teisele poolkaarele.
Saar, vähemasti enamus tee äärde jäävast, on ehitiste koha pealt kenasti korda tehtud.
Julged värvid majadel - erkroheline ja kollane.
Samas on väga palju sisselangenud vanu hooneid.
Jo neile eurorahasid ei jagunud.

Röövinud enesele tunnistuseks käidud reisust, rotirõõmuks ja muidu-huligaansuseks kaasa väikse oksakese kadakast, suundume taas jääteele.
Meist sõidab mõõda laev.
Sürr :)

Tagasi Haapsalus.
Haapsalut ei saa läbida ilma, et oleks Müüriääre kohvikus ühe kiluleiva söönud!!!
Kohvik oli üsna rahvarohke. Kuna suiti olime harjunud ikka õues istuma, siis talve saabumise puhul jäi see variant ära. Leidsime siiski lauakese.
Lubage tutvustada - Müüriääre kiluleivad:

Suurepärased, nagu ikka!

Edasi sõitsime lihtsalt tagasi.
Väsinud, kuid õnnelikud :)

*

Neljapäev, märts 07, 2013

Kuklast kuklani

*
No ei saa mette oma sisemist ilu varjule jätta :)
Tänane, värskeke.


Noh, ei raatsinud pilta vaid arstitädile edastada, panin ikka ka enesele kõrvale.
Lambivarjuks kõlbulik.
*