Reede, veebruar 27, 2009

Rebased ja siilid, need on meie sõbrad...

.
Elu24 uudised loomariigist:
Suur rott ja psühhedeeliline kala.

X says:
kas see on siis rott????
Y says:
kas see on siis elu?

Kolmapäev, veebruar 25, 2009

Räägivad

.

Kirjanike Majas esietendub 25. veebruaril Mati Undi lugu „Räägivad”, mille toovad lavale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 24. lennu üliõpilased.

Otseses kõnes kirjutatud hämaravõitu (Undi lemmiktermin!) loos „Räägivad” (kirjutatud 1984) on tegelased direktori sekretär Eerika, kellel oli valus kogemus Taksojuhiga; Eerika Mees, kes otsustas olla mees; nende 13-aastane tütar Lola; Kassapidaja, kellel kurvad mälestused noortest teatrigeeniustest; Marju, kelle süütuse võttis formalistlik poeet Venemaalt; Katlakütja, kes harrastab parateadusi ning unistab Pamiirist; Direktor, kes loodab hoida asjad mõistlikkuse piirides; Varustaja, kes ei saa aru, miks armastusfilmid on noortele keelatud, aga sõjafilmid lubatud.

Tegelasi on veelgi: Koristaja, Asedirektor, Miilits ja keegi Tundmatu, kes püüab hämaravõitu loosse selgust tuua.

Mati Unt kirjutas oma romaanides ja jutustustes aina samadest asjadest ning samadest tegelastest, kuigi teisenevates situatsioonides ja teiste nimede all.

Tüki on lavastanud Ingo Normet.

(Pilet 60.- peaks taskukohane olema, ka koht on huvitavalt valitud.)

Pilte.

Esietendus. Vahva tükk!
Noored näitlejahakatised.
Mängu ma ei kritiseeri ega kommenteeri - mis mina näitlemisest tean, et otsustada võiks?
Mulje jäi igatahes toonust tõstev ja helge.
Lugu ise.
Inimesed. Mis nendega juhtub ja kuidas, palju, kellele ja kas üldse sellest räägib.
Mis on sõnade, lugude taga.
Kurvad, inimese üksikud, eneses vangisolemise jutud.
Ja humoorikad märkused, mis naerma ajavad.
Jutud, mis muunduvad, mis teevad peatuvast taksost loo vägistamise ja mõrvani.
Väiksed ajakohased äratundmised (ajastu maitse tuli suhu).

Ja siis, poole teksti pealt, läks vool ära.
Rääkija jätkas rääkimist, vaiksed tegelased sibasid ukse taha ja tõmbasid akendelt katteid ära. Tubli mingi aeg toimus etendus tänavavalguse kumas.
Kuni taas saabus valgus!

Elurõõmu ja lustiga tehtud mõtlik, samas koomiline tükk.
Soovitan.

Laupäev, veebruar 21, 2009

Fotojaht. Numbrid







Numbrid.
Tähistamaks abstraktset mõistet. Midagi, mida mõõdetakse.
Ühik.

Suur joonlaud Helsinkis.



Numbrid on erinevad.
Araabia, rooma, ...
Kes mõistab konteksti, mõistab.
Kui mitut keelt me oskame?


Numbritest on loodud teadusi.
Iga number tähistamas midagi.
Iga nubrikuju tähistamas midagi.
Vaata õnnenumbrit 7 =VII.
Oled lugenud Gogoli Vii'd?
Tuleb tuttav ette?
Kuidas õndsus ja tasakaal muutub teise nurga alt õuduseks.
Kui palju sümboleid on peidetud numbritesse!
13 ja reede.

Antud kella nurkades istuvad evangelistid, neli.
Päikesekaared numbriteni on 12, juuda suguharud.(See viimane mu oma tõlgendus).


Number matemaatikule tähendab nagu noot muusikule ja täht keeletundlikule.
Või on need kõik oluliselt rohkem seotud?

Reede, veebruar 20, 2009

Pilk kauguste taha

.


"Tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge – see on ikkagi vaid mosaiik, millest jääb palju kilde puudu."

Nii tutvustatakse näitust "Kadunud aegade aarded" Kadriorus Mikkeli muuseumis, mis jääb avatuks aasta lõpuni.


Antud eksponaatidest olid paljud vanad. Pärist umbes teisest aastatuhandest eKr.
Kui laev põhja läks, siis leituna ei saadetud peale mitte arheolooge, vaid nn päästjaid, kelle tuukri-tinaraabaste all purunesid väikesed haruldused, kui tuuker ise vaid suuri asju kaasa haaras...


Huvitav, et suur osa eksponaatidest kuulub vist eesti mehele Pekka Ereltile, pärit tema erakogust.
Hämmastav! Kuidas saavad 4-5 tuhande aasta vanused haruldused, väärtused, lihtsalt inimeste erakogudesse?


On näha ehtsaid hieroglüüfe, ühes väljapanekus ka rulltempleid ja nende kujutisi. Need on tõeliselt vanad ja tõeliselt päris.


"Näitus toob vaatajani esemeid vanast Egiptusest - muumia maski, kivinõud, skarabeused, Faijumi portree-, kuid näha saab ka Sumeri ja Babüloonia kiilkirjatahvleid ja silinderpitsateid ning mitmeid esemeid teistest Vana-Ida kultuuridest. Samuti Kreeka vaase ja Küprose keraamikat ning Ameerika kõrgkultuuride kunsti Kolumbuse-eelsest ajast."


Harukordne võimalus nii lähedalt näha nii muistseid ehedaid esemeid. Paraku pidin seekord kiirelt läbi kappama. Kuid aasta lõpuni veel mõned kuud - ehk jõuab ka süveneda teinekord.

Neljapäev, veebruar 19, 2009

Lugemaõppimisest

Alguses oli Sõna.
Ja Sõna tuli Lugejast ja lõi läbi kõrva silme taha pildi.
Sündisid Lood.
Sa selgus, et on algus, Lugu ja lõpp.
Raamat sai läbi.
Teises raamatus oli hoopis testsugune Lugu.
Need lood olid kaante vahel, mida Lugeja avas ja lulges, vahel krabistades.
Mõnes raamatus olid pildid.
Pildid olid paberil, Loo vahele pikitud, kummaliste märkide vahele.
Märgid võrdusid Lugu?
Kuidas märgid Looks said?
Tähed. Anda nimetus ühele tähisele ja teisele teine.
Eristada Lugu sõnadeks, sõnad tähtedeks.
Raske.
Lugu on koos ja valmis, tema lahkamine kirurgiliselt valus ja segadusseajav.
Kuid Lugu kutsub.
Kuni sai Loo himus selgeks nii tähed kui lugemine.
Mis on järgmisel lehel?
Kuhu viib Lugu?

Kuhu. Viib.
Lugu.

Kolmapäev, veebruar 18, 2009

Hääletud rahvustennised

.
Tänased teemad: rahvustennised ja rahvahääletus.
*
Tennised siis.
Mo arust igati ketsilikud ketsid ja veidi aimatavat patriootsust ka külges.
Ok, tennised siis. Ma ise eelistaks ketsi. Mitte sellist põlvini toruga, vaid korralikku hiina ketsi.
Sest just Hiinas neid valmistama hakatakse.
Hind, miski 400.- ja peale pole ju röögatu, vaadates seda, mis muidu jalatsite eest küsitakse.
(Ok, tuleb välja, et neid saab ka 10x odavamalt... ok, siis on röögatult kallis küll! Ma pole ammu tennist ostnud. Kuid need ma ostaks küll!)
Aga kohe on ka teine vaatenurk asjale.
Väike minupoolne mõtelus nüüd sellele vaatenurgale.
Kas meil Eestis oleks toormaterjali Tenniste tootmiseks ja kui palju see valmistamine lõppkokkuvõttes maksma läheks?
Kas see, et keegi ei soovi Hiinlikkust vennasvabariigist toodet, parandaks oluliselt Hiina laste eluolu? Tõstaks nende elatustaset ja viiks nad õnnele ning lükkaks ökakatastroofi kohe mitme kukesammu kaugusele?
Tennise vastupidavus... ma olen suve jooksul vähemasti 2 paari sõna otseses mõttes auklikuks tallast kandnud. Ja seda aastaid järjest. Olid need siis hiinakad, leedukad, eestikad või miskid muud. Tegijal juhtub, käijal kulub.
Ja üldse idee eesti toodetest. Jätke maha suitsetamine - tubakas tuleb välismaalt ja kes teab, mis vaevatud ekspluateeritav teie sigaretti kokku peab keerutama. Lisaks ökakatastroof igasugu vingu, suitsu, tänavareostuse, vähi, põlengute jms läbi!
See oli vaid näide.
Jätke tee ja kohvi joomine, sest, uskuge, ka nende toorainete korjajatele tehakse kõvasti liiga! Etc, nii võib päris jaburaks minna.
*
Rahvahääletus Tallinna linna ühtimise või linnaosade säilitamise suhtes.
Mina eelistaksin linnaosasid.
Kuid kampaania kui selline on jabur, kontrollimatu.
Interneti teel nõutakse nime ja meiliaadressi.
Paberil punktides nime ja allkirja.
Mis te arvate, mitut netiaadressi ma oman, mitme erineva nurga alt ma kirjutada oskan ja kui hea hvantaasia mul nimede väljamõtlemisel on?
Nii kontrollimatu saasta peale ei oska miskit kosta muud, kui et MIKS?
Ohh, sisuliselt sellest räägitud on mujaltki.
Inimesed lähevad lolliks oma võimu ja opositsiooniga.
Kui keegi annaks mulle rahuliku, erapooletu ja põhjendatud kauge perspektiivi ning vastutustundliku programmi, mida lubaja suudaks ka teoks viia ning tagajärgede eest vastutada, siis... ma kaaluks seda kui mõistlikku pakkumist, mille poolt või vastu olla.
Praegu käib minusuguse jaoks nii hall hämu, et ma ei usu. Ma ei usu!

Teisipäev, veebruar 17, 2009

Roiskumine vs steriilsus

.
Juhtusin eile nägema ameerika "Naistevahetust".
Suur maa, saab kokku viia ikka suured äärmused.
Pere Üks - isa, ema ja 15a poiss ning 13a tüdruk. Farmerid. Lapsed koolis ei käi - kõik vajalik õpitakse kodus. Juba aasta harrastatakse toore liha dieeti. Ei midagi kuumutatut ega küpsetatut. Juurikaid ma ei näinud, kui mune joodi toorelt ja sageli, kõiksugu omatapetu liha näsiti samuti tooreste tükkidena. Ööselgi aeti kogupere muina jooma ja liha nätsutama - üle 5 tunni energiata sureb maha ju! Samuti oli kinnisideeks maailmalõpuks ehk katastroofideks valmistumine - energiast ja proteiinidest pakatavatena, iga hetk valmis kuskile keldrisse varude juurde sulguma kuudeks. Ja närvimineku puhul oli perel preemiaks-rahustuseks eriline delikatess - mitmeid kuid roiskunud liha. Pesemine oli välistatud, koristamine samuti, kuna bakterid on elu alus ja ülikasulikud. "Jumal ei ole loonud maa peale midagi ohtlikku," ütles pereisa. Hambaid siiski pesti - hallitusjuustule sarnaneva või ning savi seguga.
Pere Kaks - korralikud linnainimesed, kaks poega, miski 4 ja 8, ma pakun. Mees rõivadisainer, naine kah miskine. Viirukit iga päev toad täis suitsutada - tapab bakterid. Vähemasti 2 korda päevas väljas söömas kogu perega. Tolm on vaenlane ja steriilsus on püha! Kõvasti keemiat kõikjal lisaks viirukisuitsule.
Ja siis vahetatakse naised ära.
No loomulikult olid kõiksugu emotsioonid tülgastuseni ülemängitud. Farmiperekond sai surmalähedase toidumürgituse hamburgerist ja friikartulist. Niisamuti jäid kõik hingetuks ja hakkasid meeletult köhima, kui törts viirukit sisse hingasid. Linnapere oksendas momentaalselt neile pakutud juurikajoogi välja ning keeldus kindlameelselt toorest lihast. Nii ka farminaise püüdest õpetada linnapoistele tõelist elu, demonstreerides kana pea mahalöömist.

Äärmused.
Ma ei ütle, et toores liha oleks saadanast, kuid enamasti mulle lihtsalt MAITSEB kuidagi töödeldud variant rohkem. Ja räpp on räpp - nädalaid pesemata piimanõud, ma arvan, halvaksid lisaks haistmismeelele mu mõistuse. Ja mulle meeldib, kui mu käed ei kleepu ning eelistan vett kaabitsale.
Teisalt liigne steriilsus on ka veidi haiglane. Käisid hiljuti miskid nännireklaamijad. Et ostke kraani alla veefilter. Muidu vesi kole ja reostunud, aga filtreeritud vesi on kristallselge. Kohe näide varnast - võeti veeautomaadist klaasike vett ning siis nende filtreeritud vett teise klaasi. Tehti miski elektrolüüs (?), no see asi, kus pannakle metall sisse ja see värvib öka kohe tumedaks - ja, voilaa! veeautomaadi vesi oli koleroheline, aga filtreeritud vesi veatu ja selge. Näete siis, millist vett teie joote! Sealt need haigused ja muud maised pahed! Jooge ikka nii puhast vett, milles vaid H2O ja ei midagi muud! Filtreeritud imevesi maitses täpselt sama papimaitseliselt kui destilleeritud vesi.
No ma ei tea. Mina nagu usun, et teatud ained on organismile vajalikud. Et teatud bakterid on vajalikud immuunsuse tekkimiseks. Et veidi räppa ei tapa. Mitte, et peaks räpas elama, aga pikemas perspektiivis tundub liigne steriilsus sama ohtlik tervisele kui veidi liiga palju räppa.

Pühapäev, veebruar 15, 2009

Me hoiame nõnda kokku...

.
Artikkel raamatust.

"Miks on kasulik toppida telliskivi tualetipoti loputuskasti, mida head annab kaks nädalat vana keefiri joomine, kuidas konstrueerida ratasklošš-seelikut ning kas terve lamba soolamine tasub end alati ära?

Need on vaid mõned näpunäited MTÜ Eduka Elukorraldajate Edenduse Ühenduse käsiraamatust „Hakkame elama“.

Tippjuhtide Monika Salu ja Erkki Aaviku eestvedamisel loodud Eduka Elukorralduse Edendajate Ühenduse 2008. aastal ilmunud õpik reklaamib end kui Eesti esimene kaasaegne kodumajandamise ökonoomika käsiraamat, kust saab kasulikke nippe oskuslikuks ja säästlikuks majandamiseks."

Raamatut ennast lugenud pole, aga see telliskivi loputuskasti toppimise variant tundub ikka veidi nõder.
Loputuskasti suurus on oma suuruses teatud põhjusel.
Iga kell võid ju nupu poole pealt lahti lasta või ujuki kastis madalamale väänata.
või korjata ämbrisse nõude- ja kätepesuvett ning seda uhada potti.
Ja paberi asemel liiva kasutada.
Seda siis mitte potis, eksole.
Viinerite augustamine on muidugi ameerika avastamine.
Ja miks ei tohi kaalukamad retuuse kanda?
Ok, näeb rõve välja, aga siiski, miks peaks endale miskeid püksseelikuid õmblema????
Ainult selle pärast?
Et nii rulluisates ehk muidu liikudes on õhutakistus nagu liiga väike või niigi?

"Sportlike sündmuste puhuks on sobivad (sport)püksid, kuid need istuvad hästi saledamatele naistele. Vähem saledad võiksid edukalt kanda püksseelikut koos sportliku pulloveriga või tuulepluusiga. Ning kui poeriided meeltmööda pole, siis annab säästuõpik põhilõiked nii kloššseeliku- kui pluusi lõike konstrueerimiseks.

Poes umbes 300 krooni maksvast rohkete grammatikavigadega raamatust saab teada veel hulga tarkuseterasid - näiteks seda, et heledad koerakarvad paistavad heledalt põrandalt välja vähem kui tumedalt ning kui kingad ei ole ilma ja teekonnaga kooskõlas, on targem jätkata paljajalu."

...ja kui kannad kingi, siis alati, kui ühe jala maha paned, tõsta teine üles - kingad kuluvad poole vähem...
No ma ei tea.
Õpetada viinereid mulgustama, et need ei plahvataks, või siis soovitades uudiste tarbeks väiksema ekraaniga telekat hankima (miks mitte transistorraadiot?) on ikka tõeliselt elukauge vaade. Sest elusad inimesed ei vaja selleks arusaammiseks raamatut.
Haige värk!

Laupäev, veebruar 14, 2009

Kimmo Pärnus

.
Kimmo Pohjonen, Samuli Kosminen ja Pronton String Quartet.
UNIKO

Pärnu kontserdimajas.
Polnudki siin varem käinud.
Kella kukkudes ilmus lava ette Viisitamm ja jutustas tükk aega bla-bla-blaad ning andis üle kunstipreemia? -auhinna? midagi sellist. Ühele ajakirjanikule. Vabandan, üksikasju meelde ei jätnud.

Siis ilmusid oma laiade seelikpükstega Samuli ja Kimmo ning kvartett (tavaliste pükste-seelikutega).
Algas vaikselt. Akordion sobib hästi keelpillidega ja sämplibass käis kerest läbi.
Võimas, ma ütlen. Lihtsalt võimas!
Viioolamängial purunesid poognajõhvid, Kimmo vehkis jalgadega nagu selili sitikas ja mis valemiga sämplimees omi helisid välja võlus, jäigi arusaamatuks.
Valgusefektid ja heli.
Raputas ikka korralikult läbi.
Kaheksa lugu kirja järgi. 2 pausi plaksutamiseks vahepeal ja äkki oligi läbi.
Tunnike oli lennanud.
Sai veel ka lisaloo.
Kordan. VÕIMAS!

Väike stiilinäide teisest projektist:




Kel huvi võib juutuubis meenutada ka Kimmo aastatagust Tallinnas-esinemist vabariigi aastapäeva kontserdil.

Õrna ja tugevat sõpra!

.
Ilusat sõbralikku päeva kõigile ja eriti armsatele!

Fotojaht. Pehme








Pehme võib olla kombatav, tunnetatav või ka lihtsalt ettekujutuslik.
Pilved tunduvad pehmed, katsunud neid pole.


Loomake on üritanud pilved maa peale ehk padjast välja tõmmata.
On küll pehme.


Rabas on maapind päriselt, kohe väga päriselt üsna pehme.


Kellegi pehmed käpad on pehmesse lumme jäljed vajutanud.




Reede, veebruar 13, 2009

Õiglane kriitika

.
Eks ole ma korra juba kurtnud oma koduhaldjate loovat suhtumist kudumisse, mis ennustas tulla soe sokk. Paar sooje sokke.
Poole käsitööajast ärastasin rotihammaste vahelt vardaid ja korjasin taas ja taas nendele hargnemisvalmis silmu.
Mida aeg edasi, seda osavamaks loomakesed muutusid - varraste otsa torgatud lõngarull kärmesti käpaga eemale, varras hambu ja siuh! lännu.


Mina seda kõike kiusuks salajaseks pidasin, toppisin lollaka järjekindlusega vardad tagasi silmustesse ja jätkasin näpuga raamatust järge ajades oma meistriteost.
Mitte, et see esimene paar mul kududa oleks, aga mälu, kurask, on lühike pisiasjades.
Saan siis oma kapuka (sokiks on antud kudumit veidi liiast nimetada) esmakordselt valmis.
Kudumisega on nagu toidutegemisega - proovitakse alles valmistoodangut.
Proov näitas veenvalt, et laius on lahe, aga pikkust napib.
Korjasin vardad rotihammaste vahelt tagasi, harutasin otsa ning kudusin veidi pikemaks.
Jajahh, ikka laulurefräärina mööda tube ringi silkavaid vardaid silmustesse tagasi ajades ja läbinäritud lõnga kokku sõlmides.
Saan siis kapuka teistkordselt valmis.
Isegi mahub jalga.
Näeb kohatu välja.
Tuleb rott, lööb hambad äsjalõpetatusse ja närib konkreetselt tippu augu.
SAA ARU, INIME, SEE EI KÕLBA JU KUHUGI!


Ohkan, saan vihjest aru ja hakkan üritust uuesti lõngakeraks kerima.
Raamatuid ei saa alati usaldada.
Rotte aga küll.

Teisipäev, veebruar 10, 2009

AA Aleksander


"Aastal 342 e.Kr. kutsus makedoonia kuningas Philippos Aristotelese oma õukonda, et ta võtaks oma hoolde Aleksandri kasvatuse. Kui Aristoteles saabus, oli Aleksander metsik kolmeteistkümneaastane nooruk. Ta oli kirgliku iseloomuga, langetõbine ja peaaegu joodik. Ta ajaviiteks oli taltsutada hobuseid, keda teised ei suutnud taltsutada. Filosoofi katsed jahutada selle pulbitseva vulkaani tuld ei õnnestunud. Õpilases ja õpetajas näeme kaht makedoonlast, kes püüdsid ühtlustada kaht kaootilist maailma, üks poliitilisel, teine filosoofilisel alal."

Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Lund 1966.
13 aastane langetõbine peaaegu joodik, kes oma tegudes taltsutamatu.
Ei kõla just eeskujuna?
Või siis pigem just, et hoolimata algkapitalist sai siiski võimsaks, väga võimsaks.
Pole ju mõtet üle kanda praegusesse aega, mil... on teine aeg ja arusaamad.

Pühapäev, veebruar 08, 2009

Fotojaht. Söök







Sööki on mitmesugust. Erinevad värvid, maitsed, valmistusviisid.
Viisakalt koduselt-köögis valmistatud.



Või siis jaanipäevaliselt vabas õhus.


Ka telkides on vaja miskit kõhule. Piiritus priimuse tarvis teevee soojendamiseks. Teises pudelikeses suhkur. Kilekotis veel vorsti ja määrdejuustus.


Sööb? Söök?


See on küll üks suur suutäis-piparkook.


Veel söögijahtijaid.

Reede, veebruar 06, 2009

Selline päev


.. et täitsa ilma otsese põhjuseta tahaks nutma puhkeda või midagi hästi kõvasti (puruks) lüüa.
Oi, kuidas ärritab kõik.
Loomulikult olen ma topeltviisakam ja -rahulikum,
Ja samas, huvitav-huvitav, tean ma kristlse selgusega, et see on kordi juba olnud.
See äng, ärevus, ärritus.
Ja ma täitsa füüsiliselt tunnen, et ma oskan sellega viiskalt toime tulla - ei suhtle inimestega rohkem kui just väga vaja, kartes äkki plahvatada, ei võta vastu mingeid otsuseid, mis võimalik täna vastu võtmata jätta. Mõtlen kainelt ja emotsioonitult. Mäletan ja olen õppinud minevikust.
Püüan hoiduda olemast terav ning end teistele, asjassepuutumatutele, kaelavalamast.
Asja kui sellist ju pole.
Ma tean, et hiljemalt ärgates on see möödas, muundunud millekski muuks.
Juba varsti...

Kui on vaenlane või probleem, mis kujuga, on võimalus võidelda.
Kujutuga on segasemad lood.

Pilt. Munch, Karje.

Teisipäev, veebruar 03, 2009

Vesi ja jää ja lumi ja kivi

Jää kaanetas vee,
lumi kaanetas jää,
kivi alla jäi,
või peale,
lumi veeks sai,
lumi jääks sai,
jää lumeks ja veeks,
kivi jäi.
Lind lõhestas,
päike purustas.





Esmaspäev, veebruar 02, 2009

Märkaja, kes väärib märkamist

Sümpaatne artikkel lemmikpiltnikust.
Sest vaadake ise!
Mõnikord on peale turtsumaajavate ka meeldivaid asju kohata lehtedes.

Pühapäev, veebruar 01, 2009

Mõtelus kaarega kõrgustes

RTR vene telekanal teeb ülekannet praegu patriarh Kirilli ametissepühitsemisest.
Nagu miilenkid seisavad seal Medvedev ja Putin.
Kena keik.
Pähe vajuvad mõtted, et mis saaks, kui Eesti riigi tulevane president oleks näiteks moslem?
Mošeed oleks nagunii vaja, hoolimata eesotsas olijatest.
Kui palju peab riigipea osa võtma erinevatest usulistest ja muu-organisatsioonilistest üritustest?
Mille alusel neid järjestada, et mis olulisem, mis mitte?
Põhiseaduslikult on meil minu arust lisaks muule vabadus praktiseerida oma usku, kui ei lähe sellesama põhiseaduse vastu.
Ja riigiusk puudub.
Ja siiski, mis saaks, kui juht osutuks lihtsalt teist usku olevaks?
Teist orientatsiooni või nahavärvi olevaks?
Miski muu praeguse näitel nagu niiväga ei häiri.

Fotojaht. Poos







Esmalt vaja kindlaks teha, millega tegu.
Uuuriv-ettevaatlik-ründe/põgenemisvalmis hamsa.

Ahh et poosid?
Üksiküritaja...

... ja grupiviisiliselt poseerimas.
(Tegu skulptuuridega Soomemaal Parikkal harrastuskunstnik Veijo Rönkköneni aastakümnete jooksul tehtud ja kogutud betoonskulptuuride aias.)


Ning (loomulikult) lühike rotielu.
Noor ning änksi täis.

Suure osa elust täidab sügamine.

Vana ning tõbisena ilmub aga silma elutarkus ning leppimine.


Teised jahilised.