Pühapäev, november 16, 2008

Fotojaht. Varjud








Lehtede varjus.
Omas kodus.
Sinikeel skink.


Mineviku varjud.
Auschwitz-Birkenau koonduslaagri väravad.
Raudtee, mispidi sõitsid sisse vagunid inimestega, kellest enamus ei lahkunudki.


Pimeduse varjus.
Poolas, Wieliczka soolakaevanduses.
Umbes 90-150m maapinnast allpool.
Soolakivist kujud.
Müüt räägib, et Ungari kuninganna Kinga kaotas sõrmuse, mida leides kaevati välja ka soolakamakas ning saigi alguse soola kaevandamine ses kohas.
Pildil ongi stseen sõrmuse leidmisest.


Pilvede varjus.
Zakopane, Tatrad ja Lõuna-Poola.


Udu varjus.
Hommikuvihmane.
Ikka Tatrad.

Laupäevased elamused

Jälg metsas.
Pirita messikeskuses.
Uksest sisse astudes ruuminurkades kuused.
Selge, jõulud tulekul, laksatas esmalt kõrvade vahele. Aga ei, siiski oli tegemist näituseeksponaatidega.
Mööda rohelist vaipa läbi suurest paviljonist, kus hunnikute kaupa metall-plast toole, infoboxe ja kõike neid maigutavaid inimesi.
Näituseni siis. Esimesel väraval saime märgid rinda ja teise juures meeldiva naisterahva vahendusel informatsiooni omanikuks. See oli ka kõige huvitavam punkt.
Edasi väravatest sisse-välja "varvastesse", "kanda" ja kekspaika.


Oli pärispuid ja libapuid, õpetlikku ja teavitavat teksti.
ühes otsas mõtelus, mis siis, kui metsa enam ei kasutaks ja teises, mis lihtsalt hoolimatu tarbimise korral. Keskpaik oli kuldne kesktee.
Selline üldinformatiivne meeldetuletus ja mõtteaine.
Ja küsitlus.
Näiteks:

EESTI METS KUULUB
* umbes 60 tuhandele metsaomanikule, sealhulgas riigile
* karudele ja huntidele
* metsas valitsevatele metshaldjatele
* valitsusele

Mina pakkusin kolme esimest :).

Igatahes sain vastuse, kuidas elustatelt puudelt aastarõngaid lugeda saab. (Puuritakse prooviklots, loomulikult!)

*
Türgi värvid ja lõimed.
Gönül Paksoy ajatu rõivadisain.
Mikkeli muuseum Kadriorus.
Siin polnud ma enne käinud.
(Kas ma olen maininud, kui tore on ISIC olla?)
Suhteliselt hämar ruum, kuid millised tikandid, kangad, ehted!


Kudumid, Ottomani ajastu kangatükid, rahataskud, mütsid, padrunihülssidest kaelaehe, ja nukud. Iga viimne kui detail täiuslikkuseni õmmeldud, tikitud, sätitud, värvitud, kokkusulatatud, kokku sulatatud.
Jättis korraga iidse ja värske tunde.
Ning milline peen ilu!

Lisaks sai lahkudes kaasa kalendripiltidega kunstniku ehetest. Peen ja filigraanne töö. See kunst on lähedaltimetlemiseks, detailides.

*
Ülemisel korrusel maalid ja portselan.
Ka siin on vaatamiseks detailid ja peen töö.
Hiina portselan.


Ning eriti köitis mind üks õlimaal.
Tundmatu saksa kunstnik William Hogarthi (1697-1764) järgi.
Südaöine keskustelu
18. saj lõpp

Ja see Hogarthi enese maal.
A Midnight Modern Conversation. William Hogarth (1697-1764). 1733.
Pilt siit.

Ühiskonnakriitiline peegel neist kellaneljahetkedest, mis järgnevad vägevale Bacchuse-pidustustele.
Tundmatu kunstnik asendanud mehed naistega.

Mnjahh, üsna tõene.

Laupäev, november 01, 2008

Vikerkaarenädal



On käes aeg, mil tuleb külmahingusega kohatisega vaheldumisi lausvihma ja päikest. Sageli samaaegselt. Ja kui on vihm ja päike, siis on ka vikerkaar. Kusagil.