Neljapäev, jaanuar 29, 2009

Palju toredaid...

Meediamaastik saab tervendava süsti!

Blondiini sõnul on tal kõrini Eestimaal vohavast haigest meediast.

Portaal pidi tegevust alustama juba jaanuaris ning uudiste asemel pidavat see edastama vaid kuulsate inimeste arvamusi.

Et siis nagu meie tulevane TERVE meedia.

No ega ma tahtki kommenteerida, lihtsalt... opaaa!

Ja miks ma käin sellisel lehel?
Lihtne.
Miskit artiklit lugedes jääb silmanurka reklaam kauni pealkirjaga ja muudkui klikkan.
Igakord ei klikka ka.
Aga sita sisse astumise lõhn jääb man.

Kolmapäev, jaanuar 28, 2009

Reede naabermaal

Ehk peamiselt küll Helsinkis.
Selline ühepäevakruiis, et hommikul sinna ja õdagu tagasi.
Vahele jäi täpselt niipalju aega, et oma suva järgi ringi tuterdada ja mittekuhugi kiirustada.

Hommikune Veesõiduk sisaldas lisaks muudele meeskonda Nõmme Kalju jalgpallureid, keda magas ikka igas võimalikus ja võimatus kohas.
Helsinkis võttis vastu lõikavkülm tuul.

Uspenski katedraal. Suur. Neitsi Maarja surma uinumisele pühitsetud ortodoksne toomkirik.
Värvid maalingutes olid pruunikad, erinevalt mujalkohatud purpur-kuldne-helesinisest.
Jättis kuidagi rahustava tunde. Miskipärast.


Edasi turu peale. Oi, olid ahvatlevad lihad-kalad-maiused. Need on alati ahvatlevad, hoolimata maast. Vist.
Trammile ja SeaLife'i, meremaailma.
Kuna veealune tunnel, suured haid ja meduusid ning veelmiski olid remondis, saime soodsamalt.
Ja et ikka mittetraditsionaalsem, alustasime ringi lõpust alguse suunas.
Külmaveekalad, meile tuttavad heeringad, särjed, ahvenad ja muud sellised.
Leia pildilt kala.

Kell 13 pidi suures basseinis kalade toitmine hakkama. Luusisime ümber akvaariumi ja üritasin pildistada lesti, railisi, hailisi, tursalisi ja kedaiganes nii pealt kui läbiklaasi.
Jah, mul on palju uduseid kalapilte.
Söögiootel kalakesed ajadis end poole kereni veest välja.
Siin on railise naeratus.
Selja pealt on tema lihtsalt tumedatäpiline, aga kõhu alla peidab sellist nägu.


Söögiaeg. Kaks piigat seletavad, et täna saavad süüa haid ja tursad. Toorest kilu, enamasti. Kaltükid torgatakse metallkahvli otsa ning antakse elukitele. Vesi lööb paar korda vägagi kihama. Kätt sisse ei tahaks pista.
Kükitan ja üritan läbi akvaariumiklaasi midagi tabada. Üks toitvatest piigadest hakkab eesti keeli, soome aksendiga, kuid täitsa puhtalt eesti keeli rääkima.
Haid on need pisikesed (no filmides nähtud suurte haidega võrreldes). Üks neist oli hiljuti just munenud ning 4 poegagi väljas. Sealsamas kõrval ühes väikeses tähelepandamatus akvaariumis, kus mina vaid miskit rabelevat silmutaolist elukit märkasin.
Pääle söötmisprotseduuri lähme neid haipojukesi kaema. Omakeelne giid abivalmilt seletamas.
Need väikesed haid näevad suurestki peast välja üsna... väikesed. (Kes ütles, et hai suur peab olema?)

Hai muneb ja jätab munad endid ise välja hauduma. Munad kinnitavad end adru ja muu jama külge, mis aga teele satub.
Üks muna siputas agarasti ja oli rohekaks kätte läinud - sealt oli veel üks poja tulemas.
Kolm pisikest tähelepandamatut triibulist ussikest lamasid liival põhjas, neljas käis väsimatust veepiiri puudutamas. Pildile jäid vaid virvendused.
Sellised näevad välja hai munad.

Jõuame troopika-, soojaveekaladeni. Siin on ikka palju iludusi.
Mõned neist seisavad paigal ja lasevad rahus pilta teha, teised sahmerdavad nii ringi, et isegi silmal on raske jälgida.

Aga värvid, kordan, on ilusad.

Piraajad. Väiksemad ja suuremad. Ainsad lihasööjad on need väiksemad, kuldkollaste täpikestega. Nende hambad on peidus igamete varjus ja kui neid mitte näljas hoida, pole nad üldse agressiivsed ei omadele ega võõrastele.
Suuremad, kes on taimetoitlased nagu kõik ülejäänud paljupalju piraajaliike, saavad oma ühe kahest söögikorrast nädalas. Brokolit, banaani, herneid... mida kõike.
Mõned kaladest on osavad ka looduses veest välja hüppama, et vee kohal vedelevaid ande kõhtu ampsata.

Lobiseme ja pärime veel üht ja teist, manustame ka ise paar kaasavõetud võileiba kohvikus ning läheme olümpiastaadioni otsima.
Väike jalutamine ei tee paha. Teed küsida mõistame.
1952. Suveolümpia Helsinkis.
Staadioni torn on 72 m kõrge ning sinna tippu saab siiski liftiga. Vähemalt talvel muul kombel ei tohigi. Pean mainima, et see oli kergendus.
Viimane valgus, püüdsime kinni. Allajõudes oli juba talviselt hämardumas.
Vaade linnale on suurepärane. Ja ei tundugi nii suur. Raudteejaam paistab, sadam ja kirikud samuti.


Õhtupoole, kui vaatamisväärsused suletud, oli paras aeg kauplusi külastada.
Raamatupood. Kindla sooviga. Soov sai täidetud.
Edasi Forumisse.
Jalad väsind, janu. Just sobivasti häpi hauer, õlu 2,5 euriga. See läks kerisele kui õllereklaamis.
Janu kustutatud, jalad värskemad.
Nüüd sai niisama vaadatud siia-sinna, paar soovi, mis aga polnud loodud täituma.
Ma ei ole eriti kannatlik ja vaimustunud ostleja. Pigem vastupidi.
Läksime veidikeseks siis ka niisama linna peale jalutama.
Päeva peale juba olin märganud, et selles linnas on hulga rohkem jalgrattaid ja keppe (keppkõndlejad) kui kodumaal.
Paljud rattad tänavatel olid küll paaripäevase lumega kaetud, kuid erinevalt allnähtavast omasid mõlemaid rattaid.


Vähemasti tean, mida soojemal ajal veel näha tahaks.

Teisipäev, jaanuar 27, 2009

Head uudised



Pilt.

Milline armas uudis.

Siil sai mälestusmärgi. No minu arust täiesti väljateenitult.

Ja kes veel multikat ennast näinud pole, siis palun!

Laupäev, jaanuar 24, 2009

Fotojaht. Makro







See teema vajab lisaks nägemistele ka veidi oskust apastraadiga ümber käia, mis siinpildistajal puudub. Mõni asi nii ehku peale aga siiski selgem jäänud.

Kaks sarnast. Elus ja elutu.


Kevadüritaja veebruaris.


Pisiasjad.

Meemutus blogiruumist

Saadud valgust kandvalt isikult.

Reeglid:
1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5:le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.


Pere. Kindlus ja mäletamine

Sõprus. Vaid mu sõbrad suudavad jagada selliseid kaotusi. Koos ja emotsionaalselt. Põhjuse leiab alati ;)

Armastus. Nii ja naapidi.

Mina ise. Eks neid teste ole pooleks velega ikka tehtud. Eneseilustamisega siis. Mina olen hülgelooline.

Mida iganes. Loomad ja nende filosooiline märk. Rahu inimestesse! Küll see siis ka ilma jõuab.


Edasi ma seda ei anna, seekord.


Pühapäev, jaanuar 18, 2009

Tali ja meri ja mis nende sees on


Oli ilus päiksepaisteline pühapäev.
Päike oli küll äärmiselt kahvatu, kuid igaljuhul oli tema olemas.


Mõningad miinuskraadid, mida oli tunda juba nädalajagu, olid allutanud vee erinevatesse füüsikalistesse olekutesse.
Pardid ka. Nii mõnedki üritasid end uputada. Ise nägin, ikka nokk vee alla ja tagusment püstloodi veepeal.


Varesed, kes jää peal käia üritades koomiliselt libisesid, otsustasid lendamise kasuks.
Lisaks jääle ja veele esines veel nende vahepealset segu. Püdelat ürgollust ranna juures.


Kuid ega tali meest ei riku!
Meri on ennegi mehi vastupidamatu jõuga enesesse kutsunud.

Laupäev, jaanuar 17, 2009

Fotojaht. Loom









Rott. Toituv rott.



Koer. Sügav koer.


Hobused. Ehmunud hobused.
Ema nügis uudishimulikku varssa vägisi kaugemale ja täku kõrvad näitavad ebasõbralikkust.


Kass. Pikk kass.


Skink. Keerdus skink.


Rotipojad. Uudishimulikud rotipojad.



Rott. Peegelduv rott.


Kaamel. Vaipa kootud kaamel.
Otse Egiptusest.

Pühapäev, jaanuar 11, 2009

Fotojaht. Müürid








Kloostrimüürid vaatetorniga. Padise.


Müür laternaga. Tallinn, Pikk Jalg.


Müürid lumesajus öös. Tallinn, Tornide väljak.

Laupäev, jaanuar 10, 2009

Kurv/jad asjad

Mul on naabrid. Noormees ja neiu.
Aastake olen neid aeg-ajalt läbiseina kuulnud.
Ärritunud tooniga ja enamasti miskitel ebanormaalsetel öistel aegadel suhtlemas.
Mida aeg edasi, seda enam ärritunud ja kõrgendatud häälel.
Ning ainult sel viisil.
Eile öösel läks lugu häälte järgi vägivaldseks.
Röögiti ja sõimati täiest kõrist, sekka nuttu ja halinat, miskit kolistamist, lakse ja prõmme.
See oli viimasel nädalal teine kord, kui pidin teise tuppa magama minema keset ööd, sest... ma pean hommikul ärkama ning kostuv hüsteeria ei soodustanud väljamagamist.
Kutsuda politsei?
Mõistatada, kui eluohtlik teispool seina lugu on?
Kui palju üldse on mõistlik, viisakas ja vajalik sekkuda teiste ellu?
Miks inimesed ometi lahku ei lähe???

Kolmapäev, jaanuar 07, 2009

Siin me oleme! Aga kus?

Vanalinn.
Toompea.
2 venekeelset naisterahvast liginevad ja küsivad teed Toompeski prospekt, gostinitsa Ermitaž.
No mine tea, neid hotelle kerkib kut seeni eesti talves.. Sellenimelist siiski ei koida.
Esmasena meenub hotell vana nimega Tallinn, nüüd Meriton.
Ranze bõla tam gostinitsa Leningrad... teavad külalised rääkida.
Suuname nad siiski Meritoni suunas.
Prjamo vnizu i tam uže vidno, na ugol.
Na ugol, dadaa, rõõmustavad daamid ja uhavad näidatud suunas.
Vaatame üksteisele otsa (ja hobune jäi lolli näoga järgi vaatama... ).
- Rahvas tähistab vist ikka veel uutaastat, külalisesinejad?
- Juvist. Huvitav, mis linnas nad omast arust olid?
A mis seal vahet - Tallinn või Leningrad, Meriton või Ermitaaž... Köömes ju!
S ljohkim parom!!!

Pühapäev, jaanuar 04, 2009

Kaotaja



See on käiguvahetuses

Kui oled roolis
Kiirelt ja riivamisi libiseb
Käeserv üle mu reie
See on hommikukohvis

Mida jood meega

See on telefonikõnes keset päeva

Lähme poole tunni pärast!

Kuhu?

Siis näed!

See on vaikimises

Kui silmavaates võib lugeda

Hordide kaupa sõnu

See on hääletoonis

Kulmukaares

Soola lisamises kastmesse

Silmade sulgemises muusikat kuulates

See on mererohus, rannakivis

Kaminatules

Hingamises


See, kuidas

Me

Kestame

Koos

Laupäev, jaanuar 03, 2009

Fotojaht. Talv








Talv on uni loodusele.
Peaks olema.
Meite talved on nii, nagu on. Vähemasti kohati.
Siin kohas nagu eriti ei ole.


Mõneks hetkeks saab teki peale, kuid samas kõrval miski punga-õitsele lööb.


Väike külmakargus siiski puudutab. Vaikus.


Seda linna ainsamat lumekest oli suht raske mul pildile püüda.
Igatahes tuiskas ja sadas ja kuhjus.


Ja lisaks ellujäämisõpetus külmadeks loodusune aegadeks elusatele ja ärkvelolevatele:

Punkt 1. Talleta varusid kõikjale

Punkt 2. Varu/valmista sooje riideid...


... või/ja (Punkt 3) hangi soe/soojendav kaaslane ;)

Reede, jaanuar 02, 2009

Rahvalugusid loomadest

Jänese õhkamine


Oh mina vaene valge jänes,
kevadine kerge jänes!
Elan suure metsa sees,
paksu paju rähma sees,
Tuli jääger püssiga,
oma hulga hurtadega,
Laskis maha matsatelles,
veri välja vurtsatelles.
Pandi mind siis sadulasse,
viidi mõisa koka kätte.
Mina kokka paluma:
“Kulla kokka, rasvamokka,
ära keeda kibedasti,
ära prae palavasti!
Ma pole palju paha teinud –
orasel ma olen käinud,
haava oksi närinud.”
Kokk ei kuulnud minu palvet,
keetis minda kibedasti,
praadis minda palavasti.
Viidi saksa laua peale —
saksad sõid mind magusasti.


Oskar Looritsa Endis-Eesti elu-olu II raamat sisaldab lisaks muidki toredaid lugusid loomadest.



Siil metsas tuletõrjujaks



Vanal ajal pidanud jahimehed metsas ööd. Et parem ööd mööda saata, tehtud suur tuli maha ühte tuulevarjulisesse kohta, kus siis õhtukosti võetud ja jahijuhtumistega naljatadud. Hommikul varaselt, kui juba koitma hakkanud, olnud jahimehed aegsaste platsis, et lindu püüda, sest varakult teatud selleks kõige parem aeg olevat. Nii ruttanud jahimehed igaüks oma teed ja unustatud tuli põlema, ilma et seda ära oleks kustutatud. Aga õnnetust, tuli laienenud ja ümmerseisev puru ja risu hakkanud hooga põlema. Sellekorraga juhtunud säält mööda minema siil, kelle pesa ja pojad asunud sääl lähekorras. Siil aimanud sellest kohe suuremat õnnetust: ta hakanud tule ümbert risu ja puru eemale kõrvaldama ja puhastama, ning hoolsa töö järel olnud varsi tule ümbrus puhastatud ja tulele ise piir pandud, nii et see enam eemale laieneda ei saanud. Sarnasel viisil hoidnud siil ära suurema tulekahju metsast, misläbi ka tema poegadega õnnetust ei juhtunud.


Lisaks leidsin kurva loo ka oma lemmikloomakesest.
Nõrganärvilistel palun mitte lugeda!


Rott poob enda varastatud pähklite pärast

Läänemaal Nehatu mõisas on niinimetud Lambaaru, kus kasvab palju pähklipuid.
Kord leidnud mehed sarapuu põõsa alt roti pesa, kus old kolm toopi pähklaid. Mehed võtt pähklad ära. Teine homiku leitud sarapuu otsast poond rott. Rotil toitu enam ei olnd kuskilt koguda. Nälg oli käes ja ennem poos ta enese ära kui et nälga surra.

Olgu, ma ei hakka pilti otsima, aga te vaadake ette teinekord, kelle käest omi pähkleid virutama trügite ning mis selle loo tagajärjed võivad olla! Mis ta teile halba tegi, mehed????