Laupäev, mai 30, 2009

Fotojaht. Suur, avar







*
Avarust ja suurust saab haarata vaid eemalt vaadates.

Tatrad.


Tallinna vanalinn.
Suurim puukirik Euroopas (maailmas?)
Kerimäel Soomemaal.
Legendi järgi olid ehitajad segi ajanud tollid ja sentimeetrid...

Lai ja avar on vesi ka kodusel Soomaal, laiutamas uhkelt üle karjamaade ja muude.

Taevas on seda kõike, laiutamist ja suurust, nagunii.

Oma põhjamaine sügis. Mets pisut pealtpoolt vaadatuna.

Viimane esinemine

*
Eesti Rahvusmeeskoori ja Eriti Kurva Muusika Ansambli viimane CD ja kontsert "ILUS ELU"

Solistid PEETER VOLKONSKI, TÕNIS MÄGI, ARDO RAN VARRES ja MEELIS HAINSOO

Kultuurikatlas 29.mai 2009 kell 22.00

*
EKMA tegutses 18 aastat.
Olen kuulanud teda kõik need aastad. Mitte fännates hullunult, kuid siiski sügavalt omaks pidades.

Igatahes pole mina enne Kultuurikatlas käinud.
Sürr paik. Tõeliselt toredasti sürr.
Ja hea akustikaga.
Kõrged telliskiviseinad, kuskil kättesaamatus kõrguses korvpallikorv.
Auklik katus, minimalism oma võludes.

RAM ja Eriti Kurva Muusika Ansambel.
Ekraanilt suurelt esinejate selja taga videolõigud esinemistest-proovidest Sven Kuntuga.
Ning pähesööbinud lood oma endises headuses, erinevate solistidega.
Ning see allapoolemeetrine lummavalt naeratav lapsuke, kes esinejate poole ning tagasi vudis.
Täiesti olemas ja täiesti õigel kohal.

Üks lugu on lõppenud.
Kuid Lugu jääb.


kui sul su enese olemislootus korraga kaob,

ja märkad, et ainus, mis jäänd on, vaid ootus,

mis matab su mõtted ja teod



siis korraldad peo.



ise ehid sa selle jaoks saali.

ja tunned kui vähe kõik seotud.

kuivõrd vähe sa kõigest veel hoolid.



nüüd avad kõik uksed sa temale.

lased tal tulla,

nende vaiksete varjude peale,

kes loodud said selleks,

et võiksid nad täna siin surra.



sa lähed ja kitsad on tänavad,

pimedail öödel.

kus varjud on akendeil tumedad.

millegi ootel.



eks igal neil peetud saa pisike pidu,

milles lõppude algus ja alguste aimatav ilu.





Neljapäev, mai 28, 2009

Lustiline lugulaul

*
Näpatud Ekspressi tv-kavast.
*

TÖÖKAS KIISU

Ilmar Trull

KORD ÜKS TURSKE KASSIMAIT,
KELLE VALVE ALL ON AIT,

ÄRKAS ÜLES KESET ÖÖD,
MÕTLES, ET TEEKS VEIDI TÖÖD.

NÄGI AIDAS RODU ROTTE
KANDMAS SELJAS SUURI KOTTE.

NÄHES TURSKET KASSIMAITA
ROTID HÜÜDSID: "TULE, AITA!

MIKS ME PEAME RASSIMA?
TULE SA KA TASSIMA!"

EINOH, KUS NÄED VIGA LAITA,
POLE TEHA MUUD KUI AITA.

TUBLI KIISU TÖÖD EI PELGA,
VINNAS KOHE KOTI SELGA.

:)

Esmaspäev, mai 18, 2009

Stroomi rannas

.
Tavaline esmaspäev.
Lõuna paiku.

Koplipoolses otsas põles maja.
Ilus väike kaunis ajas väike majake, otse mere ääres.
Umbes eelmine nädal oli majakesest põlenud vaid keskkoht.
Täna siis jäid püsti vaid seinad.
Hooletus või magus maatükk?

Kaunist krundist on saanud rusu.

Kohal oli ka Pääste Kolmainsus.
Politsei peletas lapsi eemale, kiirabi turvas niisama, igaks juhuks.
Majas kuuldavasti kedagi polnud, õnneks.
Ranna teises otsas sõitsid meres traavlid.

Pühapäev, mai 17, 2009

Muuseumiöö euroviisuga

.
Kuna linn külje all ja linnas palju muuseume, mis lahket ligipääsu lubasid, sai jalad alla võetud ja muuseumiööst osa võtma mindud.
Algne plaan oli Teatri-ja muusikamuuseum ning Niguliste, edasi võimalikud variandid.
Esimene eeltoodust oli lahti varakult, 18-st, nii et läksime siis sinna.
Rahvast talutavalt, uurisime eksponaate, küsisime muuseumitöötajatelt juurde ja kulgesime rahulikult.
Tuli mingi punt väikeste vihikutega, vestlesid veidi muuseumitädiga ja said klepsud oma trükistesse.
Nii-nii, miski mäng käib.
Kuna Niguliste alles 19 avati, läbisime kirjandustelgi kiriku külje all.
Seal kohtusin vana sõbraga.
Veidi ringi luusinuna avanesid kiriku uksed.
Tahtsin otsimismängu mängida.
Saime 7 kaardikest fragmentide kujutistega ning pidime need leidma kirikust.
Leidsime!
Lubatud nänni kätte nõutades olid infolauas jälle väikese vihiku omanikud miskile küsimusele vastamas ning kleepsu nõutamas.
Et no mida värki?
Lahkelt ja lühidalt seletati mäng.
Vihikukeses on kõikide muuseumiöö avatud muuseumite info ja igal muuseumil 1 spetsiifiline küsimus, millele leiab vastuse vastavas kohas. Iga õige vastus annab kleepsu. 5 kleepsu eest saab nänni.
Põnev-põnev!
Kõigepealt andsime-vastasime ära oma otsimismängu vastused, saades Bernt Notke seinakalendri omanikeks (ilus ja suursugune kalender) ning siis nõutasime enestelegi vihikud.
Vastuse otsimiseks läks aega.
Vahepeal üritasin küsijatele vene keelde tõlkida sõnu peaaltari retaabli välistiivad, mis tõlkena ebaõnnestus, kuid käte abil siiski selgeks teha õnnestus.
Küsimus: Keda on kujutatud Niguliste kiriku endise peaaltari retaabli välistiibadel (kuus isikut)?
Teie juba teate, jah?
Eksitas sõna endise.
Ei tundunud elementaarne minna suure peaaltari juurde, tema taha ning vaadata üle pildid ning siis lugeda tutvustavalt lehelt altari ees kokku nimed, eksole.
Aga just nii see käis. Lehel olid nimed küll inglisekeelsed, aga see, et St. Georg on Püha Jüri, ma tean.
(Õige vastus - Neitsi Maarja, Barbara, Katariina, Jüri, Nikolaus ja Viktor)
Vastus käes ja esimene kleeps vihikus.
Siis tekkis hasart.
Edasi fotomuuseumi Raekoja taga, siis mandlikäru juurde Olde Hansa kõrval.
Väikse põikega Adamson-Ericusse Lühikeses jalas ja tagasi Teatri-muusikamuuseumi.
Igas kiire otsing kui sedagi ning vastus infosse. Kleeps vihikusse ja edasi.
Teatri-muusikamuuseumis saime viienda kleepsu, mis võimaldas nänni taas saada.
Valikuna Eesti muuseumide kaart, kalender-märkmik, postkaardipakid ja muuseumi T-särgid.
Valisime viimased.
Mis, nagu õhtu edenedes selgus, oli väga mõistlik valik.
Särke valides koputas õlale isiklik vend, kes oli perega säälsamas.
Ütlesin neile hunniku õigeid vastuseid.
Vihik klepsudega võeti särgi vastu.
Aga muuseume on ju linnas veel!
Linnamuuseumis pidi olema vanade relvade näitus koos seletusega.
Nimetet muuseumi ja kõigekõrgemale jõudes nägime inimeste selgi palavas õhus ja nende selgade taga oli kuulda kellegi seletusi.
Niipalju siis sellest.
Võtsime uued vihikud ja saime esimese klepsu.
Ajaloomuuseum oli juba tuugalt rahvast täis, eksponaatidele suurt ligi ei pääsenud.
Klepsu saime.
Meremuuseum, Loodusmuuseum, Tarbekunstimuuseum, Tervishoiumuuseum.
Meil oli vihik nännikõlbulik pluss veel 1 vihik.
Kuid nüüd oli seis selline, et muuseumides oli nänn otsa saamas ja rahvast oli kõikjal murdu.
Energiakeskuses saime juba kommi vaid.
Kuid vihik jäi kätte.
Küsimus: Mis on päikesesüsteemi keskpunkt?
Eksole!
Ja siis oli tunda, et jalad on väsinud.
Taas Meremuuseumi, katusele.
Ning siis lönta-lönta Rotermani.
Arhitektuurimuuseum.
Peale kaht esimest muuseumi jäi eksponaatide vaatamine minimaalseks.
Ka hasart hakkas vaibuma.
Vaadanud üle Rotermani keldris lubatud horrori, oli kõht tühi, jalad 5 senti lühemad ja hakkas eurovisioon.
Vanalinnas olid pea igas kõrtsus ekraanid ülekandega, ühes kohas lausa tänaval.
Teele jäi pelmeenikas.
Astusime sisse. Andsime eritellimuse keedetud pelmeenidele (10 tk, palun, lihaga), kuna päevajäänukid ei ahvatlenud.
Valmimist oodates avasime punase õlle ning vaatasime eurovisiooni.
Saime ja sõime pelmeenid nig lahkusime meeldiva kolmveerandtunni pärast.
Edasi kõrtsu, kus suur eksraan ning väike.
Mõnus rammestus hakkas pääle roomama, ning enne lugude esitluse lõppu kõmpisime kodu poole.
Mis oli üllatav, oli inimeste kainus ning sõbralikkus sel õhtul linnas.
Palju tuttavaid nägusid.
Meenusid vanad ajad...
Hääletuse lõpp jäi unenägudesse.

Minu oma ratatouille

.
Multikast paistis lihtne ja maitsev.
No teate ju kõik Ratatouille multikat, kus kokanduhuvidega rott vaese noormehe elukõlbulikuks päästab :P
Proovisin siis ka, et kuidas ta nagu päriselt maitseb ja välja kukub.
Huvitav ja maitsev :)


Retseptina kasutasin kaht, seda ja seda.
Veidi üht- ja veidi teistmoodi kokku.
Maitseaineid mul peale basiiliku ning loomulikult soola-valge pipra polnud.
Lühidalt, viskasin potti 2 viilutatud sibulat ja 2 küünt hakitud küülsauku. Õlisse.
Lasin pehmeks ja lisasin sahmaka tomatipastat ning kooritud-sektordatud tomatit.
Ning soola-pipart-basiilikut.
Keema.
2 punast paprikat viilutatuna, 1 suvikõrvits ketastena ja 1 baklažaan ketas-neljaks-kujul (2 viimast koorituna).
Ja siis muudkui hautasin.
Veini olin ära joonud, lisasin nii tunde järgi vett.
Kokku sai selline, nagu pildil näha.
Jah, ehk oleks pidanud vähem õli ja vett?
Samas... maitsev!
Väike lihaollus kõrvale ja söök missugune :)

Laupäev, mai 16, 2009

Fotojaht. Arhitektuur







.
Ehitis XIV-ndast sajandist.
Järva -Jaani kirik.

XV sajand.
Saha kabel.

XXI sajand.
Tulevane vene ortodoksi kirik Lasnamäel.

Sageli on vana ja uus koos, kõrvuti...

... või lausa kokku ehitatud.

Mõned ehitised on saanud tondilossideks ja kohalike laaberdajate tallermaaks.
See oli kunagi sovhoostehnikumi ühiselamu.


Teised aga eksisteerivad oma huvitavate väljendusvormidega igati ontlikult.

Reede, mai 15, 2009

Kokanduslik

.
Ega ma kade poiss pole, jagan vabalt.
Kokandusealane.

Kanapasta

Ligikaudu 6 portsjonile
KogusKoostis- ja maitseained
250 g Pastatooted
150 g Spargelkapsas
1 küüs Küüslauk
200 g Kanafileeribad
6 tk Šampinjonid
150 g päikesekuivatatud tomatid
250 g Rõõsk koor 10%

sool, pipar


Riivitud parmesan
150 g Küüslaugumaitseline toorjuust


Keeda pasta ja spargelkapsaõisikud pehmeks. Pruunista
pannil küüslauk, seened ja kana. Lisa päiksekuivatatud
tomatid, toorjust ja koor. Maitsesta soola ja pipraga.
Lisa pasta ja spargelkapsas. Sega läbi ja vala ahjuvormi,
riputa peale Parmesani. Küpseta 200 kraadi
juures 20 minutit. Serveeri värske salatiga.

Retsepti sain Toidutarest.
Seal on tore vahel surfamas käia, nagu ka Nami-namis ja teistes säändsetes.
Igatahes tegin eeltoodu järgi.
Brokolit oleks võinud rohkemgi panna.
Parmesani mul polnud, viskasin niisama paar lihvakat tavajuustu peale.
Maitsev sai, kohe päriselt maitsev.
Soovitan :)

Laupäev, mai 09, 2009

Fotojaht. Lill







.
Lilled on ikka olnud peegeldus rahvakunstis inimeste omaksvõetu ja mõttemaailma poolt.
Sedakorda siis säätuna preestrirüüsse muhulaste poolt.

.
Sain eelmise aasta varakevadel südamliku ja vaikeselt tähtpäevamaigulise lillekese.

Kuid nagu potililledega ikka võib juhtuda, hakkas taim närtsima peagi.

Nukker oli, sest.
Ei andnud alla, kastsin hoolega kuivanud taimekest ja oh imet! Hakkaski uusi lehti-pungi ajama.
Sai siis värskesse õhku viidud ja maha istutatud, kus taimeke rõõmsalt suvel veel ühed õied ära kandis.
Üleaasta möödas, ning ka sel suvel on lilleke elurõõmsalt kevadesse piilumas.

Ning üks kevadine.
Kõikjal.

Reede, mai 08, 2009

Öösel muuseumi!

. Programm ja kohad.
Tundub huvitav.
Et siis tasuta reklaam üritusele.

Neljapäev, mai 07, 2009

Midagi soojendavat

.
Läksin õhtul pääletööd oma kodupoodi. Elupaigast ümbernurga.
Mitte päris keldrikas, ikka maapealne, kuid selline mittesuur.
Miskil ajal hakkasid müüjannad sagedasti vahetuma, tehti remonti ja ma kartsin juba poekese kadumist.
Viimasel ajal on lugu veidi stabiliseerunud.
Tagasi täna õhtu juurde.
Korjasin vajaliku kokku, lasin letist läbi, ladusin kotti, panin maksekaardi sisse, tagusin koodi...
Teil pole piisavalt raha, ütleb müüjanna.
Sooh!
Ma teadsin, et midagi peaks veel kaardil olema, täpset summat ei teadnud.
Küllap siis oli vähem, palgapäev on homme.
Kiire kalkuleering - tõsta kraam tagasi letile ja minna ilma ära?
Liiga keeruline :)
"Tohib, ma toon teise kaardi siitsamast, olen 10 minutiga tagasi?"
Müüja nõustus.
Võtsin oma kaardi, kokkurabatud kraamiga koti ja lahkusin poest.
Üllatununa sellisest usaldusest.
Jah, me olime mitme kuu jooksul kohtunud teine teisel pool letti.
Ma olin püsikunde.
Siiski... kesklinn, ei mingit garantiid...
Poode ümberringi palju ja tänavapildis pole inimest kohanud.
Ma OLEN veidi paranoiline, ma tean.
Igatahes väntasin kodo ümbernurga, viskasin koti ja ratta tuppa ning sibasin teise kaardiga poodi tagasi maksma.
Ma kindlasti kujutan ette, kuid nägin kergendust müüjanna silmas.
Mulle sobib selline suhtumine.
Helge hetk!

Sportaeroobika

Avardasin eile silmaringi.
Avardamisele aitas kaasa telekanal, mis kandnud nimesid Neljas, Kalev ja eile oli ta kanal Neliteist. Näitas sporti. Sportaeroobika võistlust mingit.
Polnud minu silm enne sellist asja näinud.

http://www.youtube.com/watch?v=J7WiYV-HWUo

Näiteks midagi sellist.
Nii nummi, eriti mehed. Tulevad sirgete käpakestega nagu nukukesed ja hakkavad jõu-ja ilunumbreid tegema, sekka balletti ja breiki. Hoolimata napi riietuse värvist või tegumoest on kõigil kohustuslikud valged papud.
Huvitav oli vaadata.
Tegelikult on täitsa info olemas spordiala kohta siin.
Et polegi eilesündinud, vaid juba mõnda aega eksisteerinud. Maailmas tuntud ka Aerobic gymnastic'a nime all.
Tänan, televiisor, olen taas valgustatuks saanud!

Pühapäev, mai 03, 2009

Fotojaht. Alkohol ja joomapaik







.
Kui kodust saab kõrts, saabub komblusinglike olukorda kontrollima.

Nii-nii, mis meil siin siis on?
Maitseme keeletäiekese...
Urjuhh, sisaldab kraade, anna veeeeel!!!!

Annan ma jee, ütleb Deus Ex Machina ja lahutab klaasi komblusinglikesest.
Teiselt poolt ilmub teine komblusinglike olukorda kontrollima...

Loomakaitsjatele. Keegi ei saand viga ja kellelegi ei tehtud liiga.

Laupäev, mai 02, 2009