Kolmapäev, detsember 30, 2009

Tookord

'
See oli aastalõpp paarkümmend aastat tagasi.
Koolivaheaeg ja lumi.
Ja tung kuhugi linnast välja aastavahetamiseks.
Sõbra ema töötas raudteenduses ning omas väikest datšat kuskil Tallinn-Haapsalu vahelises raudteeäärses punktis.
Nii rääkis sõber.
Jah, eks minge, kui tahate, lubas ta samas lahkesti.
Võtit, mida Õismäel hilisõhtul tal ukse taga nõutamas käisime, ta miskipärast ei leidnud.
No lähme siis niisama, sai otsutatud noore inimese kõikvõimalikkusliku optimismiga.
Suvila asukoht oli sõnajärgselt selge - seal peatuses maha, veidi Haapsalu poole sammumist ja seal ta ongi!
Nii astusid kaks inimest 30ndamal detsembril hommikupoole rongist maha ja sumpasid läbi luma (ok, ikka pikki raudteed siiski) seletatud suunas. Ning leidsidki metsaäärse majakökatsi.
Seletus klappis, küllap oli õige!
Alustuseks võtsid tulijad eest ära eeskoja akna klaasi.
Mille käigus kukkus lumme ainuke elektronkell, mis aega ses lumises ilmas näitas, ning läks lolliks, s.t. aega enam ei olnud.
Klaasitust aknast sisse ronides otsisid sisenejad lubatud võtmeid eeskoja seinal.
Mida samuti ei olnud.
Uksed jäävad lukku, sest lukumuukimist polnud kumbki harrastanud ega ära õppinud.
Selmet leiti raudkang eeskoja nurgast.
Ja siseruumidesse mineva ukse omakorda lukustatuna.
No mis siis ikka.
Juhtub.
Nii hiilisid kaks jalapaari veel paar tiiru ümber majakese, aknaid ja aknaist sisse piiludes.
Kardinad ees, ega suurt ei paistnud.
Teistpoolt maja siiski kangi ning krt teab kust ja miks omandatud nippide abiga sai veel üks aknaraam eest ära tõstetud.
Home, sweet home!
Ja otse aknast voodisse astutud.
Igatahes oldi nüüd sees. Toas. Ahju juures.
Ankaraam sai tagasi pandud, sest külm ju muidu.
Ruum koosnes ahjuga poolitatud kahest toakesest.
Tagumises toakeses samuti ase.
No mis muud, kui end sisse seada!
Liikumine hakkaski käima läbi akna, mis teha.
Puud ahju! oli esmaseid ülesandeid.
Kuna ka kuurivõtit polnud, siis.. õige, ära arvasite. Ka puukuur oli aknaga.
Ahi küdema, hunnik puid veel tuppa sooja ja ümbrust kaema.
Majake asus raudtee ja petsa vahel.
Metsas vedeles kellegi poolt mahavõetud ja sinna jäetud kuuseniru.
Sai see kaasa võetud. Et kuidas püstitada?
Lihtsamast lihtsam!
Poolkumer suurem halg poolenisti lõhki lüüa, kuusetüvi sinna vahele ja lahtine ots nööriga kokku tõmmata.
Seisis küll!
Nii, ahi köeb, kaasavõetud saiast paar viilakat ja konservikarbist kate pääle.
Elu hakkab ilusaks minema.
Ja hämaraks.
Kaev õuel oli täitsa vettvõetav. Võetigi siis tuppa ämbritäis.
Veel puid tuppa ja ahjuuks lahti, vatimadrats ahju ette, et pehmem kügeleda seal, veekopsik veega otse ahju sütetele, et teevett teha.
Kuum tee ja võileivad.
Ajatus ja maailma avastamine.
Kuni tahatuppa magama.
Hiired krabistasid seintes ja üle põranda.
(Jah, tule ja ahjuga oldi rõhutatult ettevaatlik. See üks söetükk, mis madratsile lendas, sai koheselt kustutatud.)
Madratsist sai vatti tuppa kuusele, ehteks või nii.
Ja veidi heinu karraks peale.
Ilus kuusk sai.

Hommik algas kütmisega.
Päike paistis.
Haimbaid sai kaevu ääres jääkülma veega kasitud.
Ikka tee ja võileivad.
Kopsik ahjus süteil vett kuumendamas.
Aknast sisse ja välja.
Aegajalt möödus rong.
Kuna sõiduplaan kaasas, sai umbeski aega määrata.
Sai õhtu.
Ja kirjade järgi uus aasta paistma hakkas.
Kui aeg tundus õige, mindi lumisele raudteele. Jooksma ja pikutama. Ümber vaid lumevalgus ja tähistaevas.
Kuni kuskilt metsa taga hakkas paugutamist kostma.
Olid need nüüd vene aja või kohaliku järgi, jäigi teadmatuseks.
Igatahes oli tema saabunud!
Teineteist hääuuega üle soovituna mindi tagasi kotta.

Kolmandal päeval mindi lolliks.
Võileivad ja tee.
Magus tee ja konservid.
Ja hunnik sütt ja soemüür, mille värvitud pruun sai kaetud kirjaga.
Loomulikult Koguja raamatu sõnadega.
Kuni müüri ulatus.
Rongid möödusid, lumi sillerdas ja ahi küdes.
Ajatus.

Neljandal päeval sai kõik aknad taas ette asetatud, ahjuesine madrats taas voodi, ärapõlenud emailkopsik suuremast tahmast puhtaks ja kuusk tagasi metsa.
Ja rongijaama.
Ok, peatusse siis, sest see selline lühida perrooniga metsavahepeatus oli.
Ajatult rongi oodates sai raudtee äärde lumememm ehitatud.
Sihiks, et tuleb rong, kummalt poolt tuleb, peale saab ikka mindud!
Tuli Tallinna poolt, ja nii kaks suitsuheeringat (elage ise 3 päeva avatud uksega tulekolde vahetus läheduses!) rongi astusid ja Haapsalu poole põrutasid.

Paar aastat tagasi sõitsin rattaga sedasama Tallinn-Haapsalu teed. Nüüdseks rattateed, mis endise raudtee asemele tehtud.
Mõnes kohas raja ääres olid alles veel perroonijäänukid ja peatuste nimed.
Mõnes enam polnud.
Kui ma sellest majast mööda sõitsin, tundsin ma ta ära.
Ma tundsin ta ära!



Jah, ilmselgelt uue omaniku jagu ja lume asemel rohelusse mattunud ning kenasti üles tuunitud.
Kuid see oli seesama.

Laupäev, detsember 26, 2009

Fotojaht. Kink

*






Näriliste päkapikk oli poetand Hääde poolt kuuse alla ka rottidele midagi.
Ripp-peeglikese kellukesega.
Tüüpidel nüüd vist tunne, et neid on kohe poole rohkem :)
Ja kelluke heliseb sametiselt tasa-tasa iga kord, kui keegi veidi rohkem vibrat puuris tekitab.
Pildil vasakul poolel. On Kink.

Kolmapäev, detsember 23, 2009

Valguse pööre ja pöörasus

*
Kelle jaoks jõul vajaks varjendit, kelle jaoks on rõõmuootus aastaringselt.
Igaühele oma.
Täna poes seda mureliku nägudega massi kaedes, kes aplalt ja mõttetult nänni vaagisid ja korvi ladusid, ise kella piiludes ja mõttes arutledes, kas jõuab-ei jõua kõik vajalik tehtud?, tuli nukrus kerge.
Ei, sellised polnud kõik, oli rõõmu ja muudki.
No las siis olla see aeg, misiganes ta kellegi jaoks tähendab.

Teisipäev, detsember 22, 2009

Leia erinevused ja sarnasused

*
Rott Ronja, 19. okt.2008.
Tooli alt läbi diivani poole.

Rott Betty, va naaskel. 17.dets.2009.
Tooli alt läbi diivani poole.

Mõlemil hambus tükike ülivajalikku ajalehejuppi, mis peab saama topitud sügavustesse, kuhu silm ega käsi igapäevaselt ei ulatu.

Reede, detsember 18, 2009

Fotojaht. Väike ja punane.

'






'
Taimlised jõuluimed.
'
Pisikesed ja punased valmisid just tänahommikuks aknalaual.
Jõulutomatid.
Selle aasta viimane saak.
Kui mõni õis end veelkord paisutama ei asuta.
Augustist saati tsükliliselt saaki olen noppind.


Jõulutäht, mida mulle nii mõnigi kord kingitud.
Selle taimeliigiga mul erilised suhted.
Ma olen lahkesti vastu võtnud ning taimed end kenasti tundes rõemsasti vohama asutanud.
Avastasin täna, et taimeke, mille kolm aastat tagasi jõulueel sain ning mis üha kosunud ja asinud, on küll tiba veevaevuses, kuid hoolimata sellest end jõuluehtesse löönud.
Mis ette nähtud, see sündigu!

Kolmapäev, detsember 16, 2009

Kutse tantsule..

*


.. ja järgnevale.
Alates (rõhuga) reedeõhtust sel, antud, tuleval nädalalõpul. (18-20.dets).
Jagatakse shampust ja meeleolusid.
Parastuste jaoks panen eraldi anuma.
Astuge läbi, kes tunneb.
Soove.
Jagada.

Teisipäev, detsember 15, 2009

Vahepala. Nähtamatu

'
Tead seda päeva, kui leiad, et Sind pole olemas?
Ärkad, toimetad.
Keegi teine kaaselajatest ei kuule Sind, ei reageeri Su "Tsau-ma-läksin'ile".
Vaikus, liikumatus.
Bussis möödub Sinust piletikontroll. Lihtsalt kontrollib eelmist ja järgmist, mitte aga Sind.
Ometi on Sul pilet ja puhas südametunnistus.
Vastutormav koer jookseb Su peaaegu jalust maha.
Joodikud pargipingil ei kingi Sulle ühtki pilku, eelnev mööduja sai vaevalt nende suhtlushimust põgenetud.
Su teretused kolleegidele jäävad märkamatuks.
Su e-mailidele ei vastata.
Messengeris samuti.
Lausutud repliigid lõunalauas on kuuldamatud. Keegi ei reageeri kuidagi.
Sõnumid jäävad vastusteta.
Telefonikõnedele ei vastata.
Pole vist mõtet lisadagi, et loomulikult ei helista keegi tagasi ka.
Su blogi ei vaata keegi.
Netikommentaariumis ei võta keegi vastu Su provokatiivseid väljakutseid. Jah, ainult Sinu, kusjuures teiste vahel käib usin sõnavahetus.

Vaid mööduv auto pritsib Sind suurest porilombist sopamärjaks..

Laupäev, detsember 12, 2009

Tõlkes segaseks läinud.

*
Olen mina palju imelisi tõlkeid nänud.
Aga seda, et spirituaal Amazing Grace tõlgitakse Imeline graatsia, nägin esmakordselt.
Telekast, filmitõlkes.


Reede, detsember 11, 2009

Fotojaht. (Auto)portree

'






Lähedaste portreed.




Veidi kaugema..

.. Ja puhta juhuslik-võõraste.


Lumejänese portree.

Lõppeks natu autut ka ;)

Laupäev, november 28, 2009

Fotojaht. Pilved







'
Üks sügisene linnurändeotsing.



Ja kevadine silmarõõmustaja :)

Neljapäev, november 26, 2009

Õhtused mõtted

'
Kõnnid hommikul rahulikult tööle.
Tuleb miski töll ja peksab su kurikaga vigaseks.
Vigastustesse sured.
Punkt.
'
Eestlased on alkoholitarbimiselt teisel kohal.
Kampaaniakuu.
Mille jooksul ei suudeta ometi keelata alkoholireklaame telekas ja muus meedias.
No äkki üritaks kuu jooksulgi ilma?
'
On 26. november 2009.
Kodanikupäev.
Õues on +9 kraadi ja Lõuna-Eestis olla nähtud sinililli pungemas.
'
Pime aeg masendab. Üldiselt.

Laupäev, november 21, 2009

Fotojaht. Mõistatus; arva ära, millega tegu







'
Jupike, ilus selline.

Ja nüüd selline asi, et mis ja kus on järgnevatel piltidel?


See on lihtsalt veidi ebanormaalne ;)

Neljapäev, november 19, 2009

Olen gay! India moodi.

'
Aga külgkorv on lahe!

Midagi lustakat indiafilmide austajatele soomekeelses tõlkes..

Teisipäev, november 17, 2009

Mahler, 7.

'
Üle jupi aja jälle kultuuriline üritus.
Mahleri 7. sümfoonia.
Esmakordselt Eestis, dirigent Arvo Volmer ja esitajaks ERSO.

Mahler jättis mulle sügava mulje juba siis.

Aasta oli 1905.
Muusika aga kui segu seitse.
Kord jookseb kõrvu Pink Floyd'i The Wall, siis miski muusikal, siis Prokofjevi "Petja ja hunt", siis jälle Hollywoodi filmide lüüriline soundtrack.
Miski hetk kõlab väga selgelt balalaika, kuid sarnast pilli silm (mis pole muidugi väga terav) laval ei seleta.

Keeled ja torud.
Algas, võttis, kandis ja viis.
Silmad kinni, pildid filmina jooksmas.
Mahler on teistsugune.


Väike näide:

Reede, november 13, 2009

See on ikka niiiii hea :P

'


Pilt siis.





Vaene Notsu...

Vot, mis meedia ja paanika teevad.

Jah, haigused teevad ka, aga no, vabandage!

Kolmapäev, november 11, 2009

Lumi rannal

'
Lumine rand, lahtised veed.
Meres viipleb lumetegelane.


Kes talveriietes, kes ülakeha paljas tervisejooksmas rannas lumme sissetallatud rajal.
Sealsamas, kus jaanuariski, lippas vee poole paljas tegelane. Seekord naissoost.
Ainsaks kehakatteks püksikud.
Üle liiva ja kaelani vette.
Ja tagasi.
No selge, uus trend.
Mõnikümmend meetrit edasi jalutanud, lippas rannale teine naisisend. See võttis veepiiril ka viimase tekstiili seljast.
Ikka üle luite ja kõhuli-selili vette.
Vutt-vutt tagasi, tee pealt püksikesed jalga ja kuhugi võsa vahele ülejäänuga ihu katma.
Seetalv siis sedamoodi.

Laupäev, november 07, 2009

Fotojaht. Õhtul kell 7







'

Reede õhtu.
Kella seitsmeks külla.

Esimene lume moodi lumi.

Kuid toas on tuli.

Sünnipäevalisel oli kingitus kaelas vapralt tõtt vaatamas külalistega.

Lauamäng põrandal.

Ja vaikivad pealtvaatajad.

Pühapäev, november 01, 2009

Fotojaht. Masin







'
Suvel rattaga ringi sõites kohtasin ühel mõisahoovil tiigi ligidal sellist masinat.
Keegi teab, mille tarvis seda kasutatakse?


Pühapäev, oktoober 25, 2009

Fotojaht. Lemmik







'
Karvutu lemmik. Sinikeel skink Siblik.

Üks karvastest lemmikutest.
Pühal Sügamistunnil. (see on see meeldiv ärkamisjärgne tunnike, mil karvastik vajab kohendamist, silumist, nakitsemist, sügamist, kratsimist, paitust.. etc)

Ning Hommik täis minekukihku.
Mis on seal kurvi taga?

Laupäev, oktoober 24, 2009

Bhutan-Nepaal

'
Himaalaja dokumentaalfilmi päevad.

23.oktoober Tallinna Ülikool, Tallinna saal.

Bhutan - kas õnne tipp?

Tundmatu maa seal Hiina ja India vahel.
Kus 97% inimestest peab end õnnelikuks.
Kus suitsetamine on keelatud.
Kuhu televisioon jõudis aastal 1999.
Tegelikkus?
Turisti pilgu läbi.
On muu.
Turist näeb, mis näha tahab. Kuuleb, mida kuulda soovib.
Mõtleb, paigutab oma must-valgesse maailma.
Kohalikud.. naeratavad.
Ja teevad omi asju, millest võõras kunagi teadma ei saagi.
Kiire on langus seal, kus poole päevast täidavad koka-koola reklaamid.
Tühisus, vaimu surm.
Arenguabi?
Kellele ja milleks?
Tervikut haarmata vaid näha, mis näha tahetakse.
Propaganda maik sest filmist suhu jäi.

Teine film kuid, Teel punase jumalaga: Machhendranath, oli hoopis teist laadi.
Ju põhjuseks autor, kes omade seast.
Nepaalis ehitatakse iga 12 aasta järel üks kaarik, robustsest suurest puust, oma kolmemeetrise läbimõõduga ratastele, mille peale omakorda torn vitstest. üle 20m kõrge.
Ja siis veetakse teist köite abil läbi maa kuu aja vältel.
Puhta inimjõul.
Torn on pidevalt kiivas ja kukkumas.
Rahvas kakleb kohtade pärast olla kaarikul ligemal ja asjalisem.
Elektripostid-liinid jäävad kaotajaks kitsal teel, kus kaarik läbi vangub.
Kaarik vajub majaseina. Torni tõmmatakse langusest sirgemaks nii, et kõik ümbritsev kooldub.
Rahvas pidutseb, ohverdab, rõõmustab.
Torni sees, kaarikus, istub punane jumalusekuju.
Siiras ja ehe!

Teisipäev, oktoober 20, 2009

Hüvasti, Tont

'
Sa tulid mu ellu kui väike must tulesäde.
Hirmus hakkaja ja nahhaal.

Kasvades läksid üsna.. kohevaks.
Mis ei kahandanud karvavõrdki Su liikuvust ja söögiisu.

Sinu eripäraks oli Su magamisasend. Ikka poolest kerest üle ääre.

Kui sõber Ronnu läks, said Sa endale paari väikseid kõrvale.
Neid hoidsid ja talusid Sa kannatlikult ja emalikult.
Sulle meeldis vanemaks saades rahulikult süles olla ning end silitada ja sügada lasta.
Siis, kui olid juba vilets ja haige. Kasvajad.
Sa otsisid lähedust.

Sa olid hää sõber, Tondu!

Sõbrad. Ronja ja Tont. Nüüd on nad jälle koos.

Pühapäev, oktoober 11, 2009

Fotojaht. Sügis







'
See sügis on mereline olnud.
Lained, linnud ja taevas..



Sügisene tervitussaluut!