Kolmapäev, detsember 28, 2011

Epu-epu. Avaldatud mina

*
Oma suurepärase kirjutisega võitsin selle südame, kelle otsustada, milline talve/jõulujutt jutulaborist saab auhinnaks avaldamise ajalehes Meie Maa (Saarte leht).
Palun väga, täitsa olemas :D

*

Pühapäev, detsember 25, 2011

Cirque du Soleil - Alegria

*
Suurepärane tsirkus koos suurepärase muusikaga.
Ei, ma ei lähe vaatama (esineb kohe Tallinnas), ma vaatan piraadina allatõmmatuid asju.
Aga.. muusika on pagana hea!
Ja see muu samuti.



*

Reede, detsember 23, 2011

Vananemine

*
Täitsa ilma kahetsuseta.
Suurepärane tervitussuutäis - shampinjonid (sabad eemadada) sinihallitusjuustuga mulgus läbi ahju.
Suurepärane amps!


Suurepärane seltskond!
Ja täitsa ülemõistuse kallis olen!

Ahh, mu armsad!


Lisaks ühele kingitusele, mille kohta ma kohe siiralt ütlesin, et: " Oled Sa lolliks läinud või?" ja teistele, mis mul lihtsalt hinge kinni lõid, ning veel mõnedele südantsoojendavatele, sain ma omaenese pisise koopia - murtud sulega kirjutajaroti.
Ja veel setu-mitu vägahääd meelespidamist.
Te olete armsad!!!

*


Laupäev, detsember 17, 2011

Fotojaht. Suhtlus

*
Suhtlemine olnuga


Ülisõbralikult, sõnatult ja intensiivselt
Kohe valmis mööda säärt kõrvani jõudma, et juttu puhuda..



Eri ajastute vahel


Teised suhtlejad

*

Pühapäev, detsember 11, 2011

Nii ongi

*
11. detsember.
Sajab.
Vihma.
Ratas on talvekorteris, liikumine on piiratud ja sõltub teistest (transpordist etc).
Pime on. Kogu aeg on pime.

Varsti on sünnipäev, jõulud, aastavahetus.
Igast janti.
Ja jõulust hakkab juba valgemaks minema.

Kopli kandis hakkas silma kiri seinal: HUKUMA.
Selline gräffititüüpi.
Murdsin ajusid, et miks 1 K ja mis sõnumi mõte.
Ehk miski oriendikeelne väljend, midagi poppi ja noortepärast.
Kuid keskkonnast lähtudes jõudsin peagi (nutikas mina!) lahenduseni - никита. Veidi teises kirjas.

Hissake, kui palju asju, mida vaja pole, tekib enese ümber. Rotilikus ahnuses, et äkki ikka on vaja. Kunagi. Midagi.
Enamasti ei ole!

On 11. detsember.
Sajab.
Vihma.

Laupäev, detsember 10, 2011

Fotojaht. Hobi

*
Hobi.
Miski meelepärane vabatahtlik tegevus.

Kõige veidram mu enese jaoks on euromüntide kogumine.


Originaalsuuruses pildid, millele pärismünte peale kleepida.
Ei ripu seinal.
Ja kui nälg majas, saab ära realiseerida varanduse :)

Siis muidugi mu igapäevane rõõm - rotid.


Sest eks seegi üks hobisid ole - vabatahtlik ja meeltmööda.

Kirjutamist mina pildistada ei oska.
Küll aga panen pildi veel ühest tegevusest, mis hirmsasti meeltmööda:


Jalgrattamatkad oma käe peal - ise valida tee ja kiirus.

Teised hobilised.

*

Teisipäev, detsember 06, 2011

Kuulutan suletuks

*
Kurvalt ja pidulikult kuulutan tänasega jalgrattahooaja suletuks.
Juba eile oli hukutavalt libe, tänaseks oli lumi maas.
Ühistransport on kallis, masendav ja stressav :(

*




Neljapäev, detsember 01, 2011

Käige ka perse

*
Mõnikord on lihtsalt sarnane tunne.
Mitte nii suunatult, aga üldiselt.
Et tõesti, KÄIGE PERSE!



*

Kolmapäev, november 23, 2011

Omadega rabas

*
Priipäeva hommikul on hea teele asuda.
Maailm oli härmavalge ja taevas tõotas selget ilma.
Päike tõusis.
Marimetsa raba parkla on veidi teisaldatud, kuid leitav.
Autost välja.
Kuradi külm on, kohe kurrradi külm!
Kähku soojad kaasavõetud esemed alla ja peale.
Ning liikvele.
Saab juba soojem.


Veidi üht rada pidi, veidi metsatukka ja siis üle hainamaa.


Härmatis sädeles.
Üle silla ja oja, ning edasi põlismetsas ojakallast pidi. Mõne kilomeetri.
üle juurikate ja langenud puude.
Jõudsime raba servani. Sildini.



"Huvitav, mismoodi suletud," arutles Udupea. "Ma lähen vaatan!"
Ning mööda lagunenud laudteed ikka parempoolsele harule.
Teisiti poleks see saanudki olla :) :)
Rada, muide, oli täiesti kõnnitav. Kohati pehkinud, kohati logisev, igati libe (härmatis ju!), kuid siiski läbitav.
Esimene vaatetorn.


Jah, see on üsna suletud.
Laudtee ent läks edasi. Läbi puude ja siis avarabani.
Ilus, karge, päikseline, härmas. Ja ILUS!!!

Kuni laudtee selle kohani:


Väike asi, kuid.
Siin keerasime tuldud teed pidi tagasi, sildini.
Kuivalt läbi poleks pääsenud. Jalanõud ei pidanud vett. Ja libedal laual hüppeid teha polnud hea mõte.
(Hiljem selgus, et see oli üks mõistlik otsus.)
Et siis sildini tagasi ja vasakpoolne tee.
Mis polnud oluliselt tervem parempoolsest.
Pikalt läbi võseriku.
Külmunud sookail.


Lageraba. Jäätanud veesilmad. Älvesed. Kõik päikse poole sädelemas.



Jõuame vaatetornini. Taas silt:


Ja parempoolne jätkuv laudtee on üles võetud. Seega poleks me enne kuidagi ringiga siia saanud jõuda.
Nii, siis nii.
Vaatetorn on rabasaarel, suurelt osalt puudelatvadest madalam.
Sööme omad võileivad ja joome kaasavõetud kuuma teed.
Mõnus!
Ehkki juba väike paigalistumine lööb külma sisse nii et hambad plagisevad.
Väike vaade tornist ja torni alt. Vesi on jääkirmega. Päevane päike pole suutnud sulatada. Hakkab õhtuks kiskuma, ehkki kell veel vähe. Need on need lühikesed päevad.


Mida muud kui tagasiteele. Tuttav juba rada. Nagu mõõn oleks üle käinud - lahtist vett lainetab laudadel rohkem kui tulles. Laudade vahed on endiselt härmas.


Ja endiselt libedad, ehk libedamadki veel.
Üle raba (linnud, erinevad, puude ladvus ja lendamas), läbi metsa, üle oja, üle põlla ja väikse põikega küla juurest läbi parklasse.
Hing sai toidetud. Ilus, lihtsalt ilus!

*

Pühapäev, november 20, 2011

Fotojaht. 20.11.2011

*

Hommikuks olin omadega rappa läinud.
Härmatis kattis maailma.


Taevas sai selgeks ja iga härmakribe ja sulav veetilk sädeles päikesele vastu.


Raba oma ilus.



Ja seda kõike ühel päeval, Marimetsa rabas, 20.11.2011.

*

Kolmapäev, november 09, 2011

Muusikaline vahepala

*
Kakerdaja raba oma ilus, väike Lugu ja laul.
Ma pole küll popp ja noortepärane, aga see viis kummitab juba nädalaid.
Ju siis on hää :)



 *

Laupäev, november 05, 2011

Kuidas pildistada rotta?


*
Näriliste virtuaalnäitus tulekul.
Lingil kenad näited, mis asendis peaksid loomad piltidel olema.

Noh, mul vähemalt 2 imeilusat modelli olemas.
Et mis seal ikka.
Eest- ja küljevaade.
Käkitegu!
Kena valge taust, et must kenasti välja paistaks ja piltima!


Nojahh, klõps jäi natuke hiljaks..


Välk pole vist väga hea mõte - värvus muutub ja läigib ja pole üldse nagu päris.


Siin oli rott. Ilusas poosis.
Ausõna, näete, sabaots veel paistab all paremas nurgas..


Äsja oli ta kaadris.
Läinud kui vaim.


Välgu võtsin maha, sest valgele jäävad sellest erkpunased lasersilmad ja must läigib kui kullatud.
Aga välguta jääb kätevärin ja üldse pole see just päris õige nurga alt pilt näituse jaoks.


Peaaegu otsevaade, kuid tuhm ja hägune.


Peaaegu külgvaade, ehkki esimene ots puudu.


Suurepärane ja kelmikas tagapool.


Kokku peaaegu terve rott, ühelt esimene, teiselt tagumine pool. Siiski ühes kaadris.
Ja välgu puudused korraga näha.
Lühidalt ja kokkuvõtvalt - siiani pole veel õnnestunud võistluskõlbulikke klõpse teha.

*

Reede, november 04, 2011

Fotojaht. Rännud

*
Rännata võib lähedale või kaugele, unes või ilmsi.
Mulle meeldib ilmsi sel kombel:


Annab vabaduse ja aega ümbritsevat nautida.
Kui kogu elamine ja kindlus, söök ja magamisase on pakiraamil.
Teelolek on kontides ja veres...


... tiibades ja hinges.
Sügisene põldudele kogunemine Matsalu kandis.

Teised rändajad.

*

Neljapäev, november 03, 2011

Näitused Rahvusraamatukogus 3.

*
Tagasi maa peal, omade seas.
Ornamendid trükis ja vaipades.


Vaip nagu vaip.
Ja siis, väikse kõrvaljutu õhutusel, hakkasin vaibakirjas nägema lugu.
Vaadake seda teist vaipa. See on ju reesõit pühapäevahommikul talvel kirikusse.
Jalasejäljed tulikarva, lumi, päikeseviirg ja võsa kõrval isekarva.
Ikka minek ja minek.


Maine elu. Väravad. Eluring.
Väiksed detailid, millest koosneme.


Tulijad, minejad, söök ja jook.


Anu Raud. Kirikirja linnukene ja
Põld:


No ütle nüüd, et ei näe ega räägi läbi aegade ja nägemuste!
Ja järgmine elupilk.


Malle Antson.
Ikka eesti muinasjutud ja kirikirjas kinnas.


Samas pildikesi metsaelust.
Muinasjutt ja pilt taas koos. Rebased ja jänesed ja üks hall loomake..


Põlled.
On need nii väga erinevad Makedoonia omadest?


Ahh, ma ei saa kõiki pilte ja kõike nähtud siia rippu panna, masinad jooksevad kokku ja minestavad selle jõulisuse ja ilu ees.
Õhkan ja ütlen.
Mustrites on Lugu!


*

Näitused Rahvusraamatukogus 2.

*
Karjala kõrval  näitus Makedoonia rahvarõivastest ja tikanditest.


Et siis pidulik rõivas, villasokid ja vöö.
Tummine ja kirev.


Väikse nurga alt pilt, ega tegelt nii suurte jalgade ja väikse peaga oldud.
Aga selline on rahvarõivas, mis igas kandis isemoodi.
Naised näputööna valmistasid. Mustriliselt ja detailselt.


Punane on põhivärv.
Ja mõnikord tõesti tundub, et muster hakkab rääkima oma lugu.
Nagu muistendidki on erinevad, temperamendiga tembitud.


Kujundid. Ristid ja lilled vaheldumisi.
Sekka metalli ja valget pinda.


Mündivööd ja hõbeketid, ohtralt tihetikandiga uhkust.


Ning üks kelmikas sõrmik, nii omamaise maiguga :)


Ja nendelt mustritelt tulin näitusekorruselt alla esimesele, omade juurde..
*