Omadega rabas

*
Priipäeva hommikul on hea teele asuda.
Maailm oli härmavalge ja taevas tõotas selget ilma.
Päike tõusis.
Marimetsa raba parkla on veidi teisaldatud, kuid leitav.
Autost välja.
Kuradi külm on, kohe kurrradi külm!
Kähku soojad kaasavõetud esemed alla ja peale.
Ning liikvele.
Saab juba soojem.

Veidi üht rada pidi, veidi metsatukka ja siis üle hainamaa.

Härmatis sädeles.
Üle silla ja oja, ning edasi põlismetsas ojakallast pidi. Mõne kilomeetri.
üle juurikate ja langenud puude.
Jõudsime raba servani. Sildini.

"Huvitav, mismoodi suletud," arutles Udupea. "Ma lähen vaatan!"
Ning mööda lagunenud laudteed ikka parempoolsele harule.
Teisiti poleks see saanudki olla :) :)
Rada, muide, oli täiesti kõnnitav. Kohati pehkinud, kohati logisev, igati libe (härmatis ju!), kuid siiski läbitav.
Esimene vaatetorn.

Jah, see on üsna suletud.
Laudtee ent läks edasi. Läbi puude ja siis avarabani.
Ilus, karge, päikseline, härmas. Ja ILUS!!!

Kuni laudtee selle kohani:

Väike asi, kuid.
Siin keerasime tuldud teed pidi tagasi, sildini.
Kuivalt läbi poleks pääsenud. Jalanõud ei pidanud vett. Ja libedal laual hüppeid teha polnud hea mõte.
(Hiljem selgus, et see oli üks mõistlik otsus.)
Et siis sildini tagasi ja vasakpoolne tee.
Mis polnud oluliselt tervem parempoolsest.
Pikalt läbi võseriku.
Külmunud sookail.

Lageraba. Jäätanud veesilmad. Älvesed. Kõik päikse poole sädelemas.

Jõuame vaatetornini. Taas silt:

Ja parempoolne jätkuv laudtee on üles võetud. Seega poleks me enne kuidagi ringiga siia saanud jõuda.
Nii, siis nii.
Vaatetorn on rabasaarel, suurelt osalt puudelatvadest madalam.
Sööme omad võileivad ja joome kaasavõetud kuuma teed.
Mõnus!
Ehkki juba väike paigalistumine lööb külma sisse nii et hambad plagisevad.
Väike vaade tornist ja torni alt. Vesi on jääkirmega. Päevane päike pole suutnud sulatada. Hakkab õhtuks kiskuma, ehkki kell veel vähe. Need on need lühikesed päevad.

Mida muud kui tagasiteele. Tuttav juba rada. Nagu mõõn oleks üle käinud - lahtist vett lainetab laudadel rohkem kui tulles. Laudade vahed on endiselt härmas.

Ja endiselt libedad, ehk libedamadki veel.
Üle raba (linnud, erinevad, puude ladvus ja lendamas), läbi metsa, üle oja, üle põlla ja väikse põikega küla juurest läbi parklasse.
Hing sai toidetud. Ilus, lihtsalt ilus!

*