Tagasi maa peal, omade seas.
Ornamendid trükis ja vaipades.
Vaip nagu vaip.
Ja siis, väikse kõrvaljutu õhutusel, hakkasin vaibakirjas nägema lugu.
Vaadake seda teist vaipa. See on ju reesõit pühapäevahommikul talvel kirikusse.
Jalasejäljed tulikarva, lumi, päikeseviirg ja võsa kõrval isekarva.
Ikka minek ja minek.
Maine elu. Väravad. Eluring.
Väiksed detailid, millest koosneme.
Tulijad, minejad, söök ja jook.
Anu Raud. Kirikirja linnukene ja
Põld:
No ütle nüüd, et ei näe ega räägi läbi aegade ja nägemuste!
Ja järgmine elupilk.
Malle Antson.
Ikka eesti muinasjutud ja kirikirjas kinnas.
Samas pildikesi metsaelust.
Muinasjutt ja pilt taas koos. Rebased ja jänesed ja üks hall loomake..
Põlled.
On need nii väga erinevad Makedoonia omadest?
Ahh, ma ei saa kõiki pilte ja kõike nähtud siia rippu panna, masinad jooksevad kokku ja minestavad selle jõulisuse ja ilu ees.
Õhkan ja ütlen.
Mustrites on Lugu!
*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar