Teisipäev, aprill 28, 2009

Pidu rottide õuel

.


Foto: Tiina Kõrtsin/SL Õhtuleht


Mitmes Euroopa riigis on märgatud rottide arvu kasvu ning nende leviku laienemist.
Asjatundjate hinnangul tõi majanduslangus peo rottide õuele, kirjutab AFP.
«Neile närilistele on linnades rohkem ruumi ja rohkem süüa. Rotid vallutavad üha uusi tühjaks jäänud ehitisi, nii äripindu, maju kui ka kortereid. Ka on neil prügikastides rohkem süüa, kuna prügikaste tühjendatakse harvemini,» selgitasid asjatundjad.
Paljude linnade eelarvet on kärbitud ja selle tõttu ei saa teha närilistetõrjet.
Asjatundjad jätkasid, et lähiajal võib suurlinnades rottide ja ka hiirte arvukus kasvada lausa plahvatuslikult.

Kirjutab leht.

Loodus ei salli tühja kohta, ütlen ma selle peale.

Aga eriti meeldib mulle mõte sellest, kuidas asjatundjad asju hindavad, uurivad, vaagivad ja siis leiavad, et masu toob peo rottide õuele. Kohe sellessamas sõnastuses.

Ning ärge visake raskel ajal niipalju toitu ära, mõtlen ma veel.


Pühapäev, aprill 26, 2009

Laupäev, aprill 25, 2009

Fotojaht. Liikumine/Sport







.
Rotid liiguvad kiiresti ja osavasti.
Igapäevaspordiks sügamine ja varumine. Nii söödavate kui söödamatute.
Ning varutu kandmine kohast teise.
Mittesöödava siis. Söödav süüakse ära :)

Inimesed liiguvad mitut moodi.
Soojade saabudes ilmuvad välja liiklusvahendid, mis lumeoludes varjule peidetud.
Nii argipäevas kui puhkusel.
Igapäeva liikumine. Olgu siis lisaks spordiks nimetatu.

Viimastel aegadel on rõõm tõdeda, et randadesse on ilmunud nii väikestele, keskmistele kui vanematele seadised, mille abil ihu venitada, liigutada, loksutada ja muid imeasju teha.

Absurdsus päälinnas - kossuplatsist läbi on veetud piirdevõrk.
Või hoopis geniaalne lahendus ühendada ühele platsile nii korv- kui võrkpallurid?

Neljapäev, aprill 23, 2009

Käisin katuseid mööda...

.
Loengute vaheajal käisin linna vaatamas.
Sealtsamast.
Oleviste tornist.

Mitut tuttavat-äratuntavat objekti näeb sinu silm?
Klikka, näed suuremalt.

Minu pakkumised:
Rooma-katoliku Peeter-Pauli kirik;
Müürivahe tänava müüri;
Vene õigeusu piiskop Nikolause katedraal;
Vene tänav;

Ok, see polnud hea pakkumine.
Kes neid maju, mida muidu tänaval tuntakse, katuse järgi ikka tuvastab...




Mõnikord on hea asju ja inimesi teise nurga alt vaadat ;)

Tegelikult on Toompeal, seal Imemaal, mille külje all hõljuvad suht lehkavad saarekesed, koondunud meie minevik ja olevik.
Lausa sümbolistlik, ma ütleks.
Kindlustatud, ligipääsmatu, sekka ...
Ja tiba kiiva.

Kolmapäev, aprill 22, 2009

Kevadine

.
Kevad.
No mis ma sest kevadest siis kõnelen.
Kui on kõrvuti külm kui karvakõrvetis ja sädisev-päikeseline kui kuklakuumutis.
Linnud tulevad karjakaupa, kolmnurkades, kohati taevast ähvardavalt kattes.
Pimegi kuuleb, kurt haistab, nägija näeb.
Loomadelust lööb inimestessegi.
Loomadel pole masu, loodetavasti.
Pungad on, kodanikud.
Pungad ja puhkemine!


KOLMAS KIRI INGILE
Henrik Visnapuu

See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.

Nii palju naeru, linde, lilli't hoi!
Ja päikest meeletumalt päikest.
Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi!
Paar prahvakut veel rõõska äikest:
Mürr-mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh!

Lööb lahti hõbedase paju koor.
Võin teha tuhat-tuhat pilli.
Tuul, puud ja ööbikud on koor.
Saan lututa kas sõrmed sadavilli:
Tuut-tuut! Tuut-tuut! Tuut-tuut!

Kõik metsad, niidud ainult hullata!
Sind magatan siin-sääl kui susi.
Kui palju lahkuv päev võib kullata,
Sa jagada võid kallistusi:
Tiu-tiu! Tiu-tiu! Ssu-ssu!

Ja öö on ainult väike valgusring,
Mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab
Mind laulikut ja sind, mu Ing.
Kun peatab, millal seisatab, ken teab?
Hoi-tii! Hoi-tii! Hoi-tii!

See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti!

Lehekuu 1919

Pühapäev, aprill 19, 2009

Tont magab

.
Ja magabki nii.
Mõnikord potsatab nina ees une pealt maa poole kah.

Teisipäev, aprill 14, 2009

Ja kõneles Prohvet

.
Siis ütles Almitra: Kõnele meile Armastusest.
Ja ta tõstis pea ja vaatas inimestele otsa ning tekkis sügav vaikus. Ja kõlaval häälel lausus ta:
Kui armastus viipab, järgnete talle,
Olgugi tema rajad rängad ja järsud.
Ja kui tema tiivad teid embavad, alistute,
Kuigi tema hoosulgedes varjuv mõõk võib teid vigastada.
Ja kui ta kõneleb teile, siis usute teie temasse,
Kuigi tema hääl võib vapustada te unesid, nagu põhjatuul laastab aia.

Sest nii nagu armastus kroonib, lööb ta ka risti. Nagu ta istutab, nii ta ka kärbib.
Nii nagu ta tõuseb teie kõrgusse ja hellitleb õrnimaid oksi värelemas päikeses,
Nii laskub ta ka alla teie juurteni ja vapustab neid nende klammerdumises maa külge.

Otsekui viljapäid kogub ta teid endasse.
Ta peksab teid, et te paljastuksite.
Ta sõelub teid vabaks teie kestadest.
Ta jahvatab teid valgeks.
Ta sõtkub teid vooljaks;
Ja siis alles loovutab ta teid oma pühale leegile, et teist saaks püha leib Jumala pühaks söömaajaks.
Kõike seda teeb armastus teiega, et te võiksite tunda oma südame saladusi ja selles teadmises saada osaks Elu südamest.

Aga kui te oma pelglikkuses peaksite otsima ainult armastuse rahu ja armastuse naudingut,
Siis oleks teile parem, kui kataksite oma alastuse ja väljuksite armastuse rehetoast,
Aastaaegadeta maailma, kus te küll naerate, aga mitte kogu oma naeru, ja kus te küll nutate, aga mitte kõiki oma pisaraid.

Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest.
Armastus ei omanda ega ole omandatav;
Sest armastusest piisab armastuseks.

Kui te armastate, ei pea te ütlema: "Jumal on mu südames", vaid pigem: "Olen Jumala südames."
Ja ärge arvake, et võite juhtida armastuse kulgu, sest armastus, kui ta leiab teid eest väärsena, juhib teie teed.

Armastusel pole muud iha kui täitumine.
Aga kui te armastate ometi ihaledes, olgu need teie ihad:
Sulada ja olla kui vulisev oja, kes laulab öös oma viisi.
Tunda liigõrnuse valu.
Saada haavatud omaenese armastuse mõistmisest;
Ja veritseda meelsalt ja rõõmuga.
Ärgata aoaegu tiivulise südamega ja tänada veel ühe armastusepäeva eest;
Puhata keskpäeval ja mediteerida armastuse ekstaasi üle;
Pöörduda õhtu hakul koju tänutundes;
Ja uinuda, palve armsama eest südames ja kiituselaul huulil.

Nii on

Tükike Pauluse esimesest kirjast korintlastele

Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.

Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.

Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,

ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,

tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.

Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.

Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.

Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,

aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.

Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.

1.Ko 13, 1-13

Laupäev, aprill 11, 2009

Ette kanne

Pühapäevast laupäevani:

JAFFi raames animaid kinos - 2
Draamateatris Vanemuise Kafka "Loss" - 1
Eraviisi-kodukino Mozarti "Võluflööt" -1
Kanuutamine Soomaal - 1
Estonias Mahler, sümfoonia nr 2 - 1

JAFFlst ja kanuutamisest ma mainisin eelnevalt kuskil eespool.
Mahler aga... sel alal harimatuna olin kuulnud seda nime, ei mingeid seoseid ega teadmisi.
Sümfoonia oli võimas!
Kord filmisaundträkilikult seikluslik, kord taevaväravaid purustavana jõuline, kord pihustuntavalt villakeraselt pehme, õrn, harras.
Koor rõdudel toetamas orkestrit.
Üleminekud ägedusest rahusse, kiirest aeglasesse, maisest taevalikku, igavikust hetke.
vägev!

Hülged kanuudega karjamaal ja põrgus

.
Oli udune ja hall päev. Nagu alati, kui sihiks Soomaa ja üleujutus.
Vett oli laialt. Jõge seekord poole ajast ei leidnudki.

Seekordne ettekardetud 20 kilti sai läbitud pea sama ajaga kui eelmise retke 10.
Seekord oli süüdi ilmselgelt kanuu. Mitteotsesõitmises.
Ja lõpp tuli kuidagi väga ootamatult.

Tegelikult oli ilus.
Nagu ikka.




Nii möödaminnes siis ka põrgust läbi.


Fotojaht. Muster

.






Muster.
Kui korduv motiiv.
Kui korduvus, järjepidavus.

Mõned Looduslikud mustrid.
Langeva vee muster Jägala joal.


Okstemuster Soomaa heinamaal üleujutuse aegu.


Kala. Akvaariumis. Suures.

Jäämuster sadamas.

Jäljemuster välja peal.

Oma korrapära ja kordused on ka inimehitistel.
Helsinki olümpiatornist vaadatuna.

Teisipäev, aprill 07, 2009

Rohenäpust idioot

.
... ehk ei ole minust taimetundjat-aedniku.
Mõned päevad tagasi kilkasin siin, et näe, paprikas ja õitseb mu omas toas.
Täna siis vaatan uuesti lähemalt, et kas juba viljad.
On ikka, ainult et... olen mina paprikaid näinud, aga nii kaunamoodi paprikat pole mina mitte näinud.

Veebruaris virutasin ühte potti igast pakist natuke. Ka spargeloast mõned ubakesed. Väljusid vaid redised. Ja nemad jõudsasti. Hulka aega hiljem ilmus siis see teistmoodi varreke, mille rõõmsalt paprikaks ristisin.
Redised said rottidele roheliseks vitamiinilaksuks ja se isend sai individuaalpotti ümber istutatud.
Ja nüüd siis nii...
Aga tegelikult, mis ubalgi viga :)

Pühapäev, aprill 05, 2009

Anima psühhoõud ja tragikomöödia

.
3. JAFF, jaapani animafilmide festival.
Seekordse valiku määras suuresti ajaline sobivus.

Perfect Blue (1998).
Film, kus toimub sexi ja vägivalda. Domineeriv on aga segadus, arusaamatus. Mis on päris? Kes on päris?
Popiidol lahkub lavalt ja keskendub tõsisemalt näitlemisele.
Hakkavad toimuma kummalised asjad.
Tapetakse.
Kes, jääb arusaamatuks.
Kas popiidol Mima kuju, kes eluga edasiminevat Mima't kummitab, Mima praegune kuju või keegi fänn?
Peeglid peegeldavad valet, mälu eksib ja reaalsus on kaheldav.
Äng ja segadus, kui ei saa kindel olla omaenese olemises.
Ja lõpuni jäi arusaamatuks, kes siis hull oli. Kelle nägemus ja psühhoos see oli.
*

Ükskor Tokyos.
Ehk Tokyo ristiisad.
Keskeas joodik , homost transvestiit ja varateismeline tüdruk.
3 kodutut, kes pühal jõuluööl prügikottide seast lapsukese leiavad.

Kõikide kolme hinges tärkab headus ning perekondlikud tunded lapsukese, üksteise ja oma pärisperede suhtes.
Imed sünnivad üks teise otsa, veidi põnevust ja vihjete otsimisi. Krimi, komöödiat, veidi traagilisust, veidi ootamatuid käike ja tiba absurdsustki. Igavust ei olnud.

Kokkuvõttes olid huvitavad mõlemad, omamoodi. Väärt vaatamised.
Ja esmakordselt 2 filmi järjest joonelt kinos vaadatud.


Populism

... ei ole alati positiivne.
See pilt, kui vabariigi president laulab Aiämm än Antikraist, aiämm än anarhist, on absurdne.
Moslemiks saab see, kes lausub terve mõistuse juures usutunnistuse. Teate küll - Allah on ainujumal ja Muhammed tema saadik. Nii lihtne see ongi.
Punk ja anarhism on, eksole, vastaline etc.
Kuidas president end vastandab endale?
Ei, loomulikult, rahvalähedus ja bla-bla-bla.
Aga ma eeldan, et mõnikord peab vastutama selle eest, mida suust välja ajada.
Ja ei ole seekord vabanduseks ka see, et poleks keelest aru saanud.
See lihtsalt jäi kriipima hinge.

Reede, aprill 03, 2009

Fotojaht. Must-valge







.
Muide, polegi lihtne leida igapäevaselt must-valget, mida pildile püüda.
Ikka on miskid varjundid-värvid lisaks.

See oli vihmane õhtu, kui nägin teda aknaorvas sajuvarjus lesimas.

See hetk, mille puhuks nimed must valgesse, lausa kivisse raiuti, oli veel märjem.
Parvlaev Estonia huku mälestuskolmnurk Stockholmis.

Neil naridel magajate peamiselt ainus süü oli see, et nad olid kas liiga mustad või liiga valged.
Auschwitz-Birkenau barakk.

See kooslus on minu doomino, malelaud ja klaveriklahvid.
Šokolaad vahukoorel :P

Talvel Tallinna vanalinnas oli valgusfestival.
Hea idee ja aeg tema kallal.

Ning lihtsalt. Kui lamp on pime ja õhtu on valge.

Neljapäev, aprill 02, 2009

Lõi end lille

.
Saage tuttavaks.
Paprika. Kollane.
Vähemasti seemnepaki pääl sääne pilt oli.

Istub aknalaual ja õitseb.
Las õitseb.

P.S. Nüüd peaks siva ka kirsstomatid soetama...

Kolmapäev, aprill 01, 2009

Aprillilõuna Pikakaril

.
See ei ole lumi.
See on päike!

Läheduses istus mutike, kes luges lehte. Muuli varjus polnud tuult ja päike soojendas mõnusasti. Saabus teine memm ja ulatas esimesele kilekoti.
Targad luiged olid end kenasti eputuma sättinud, niikaugele, kui vesi lubas.
Hakkas kilekotist siis ohtralt saia lindude poole sadama. Suured tükid.
Varsti solberdasid luiged saiameres.
Solberdasid ning rahumeelselt ja elegantselt üritasid kannikaid nokale vastuvõetavaks leotada.
Siis saabusid väikesed kajakad.
Hull kiuksumine ja mölin hakkas pihta.
Selmet rahulikult ligi ujuda ja kamakas kõhtu toimetada, ajasid nad üksteist suure kisaga saiakohast eemale. Ise ei saanud, aga teistele ka võimalust ei andnud.
Mõni julgem siiski sai lennult nätsaka nokka ning kugistas seda paaniliselt eemale lennates.
Et taas tagasi tulla ja kilama pista.