Neljapäev, juuli 30, 2009

Ikka veel ei midagi

'
Kuna mul midagi uut ja päevakajalist kosta pole, siis jätkame...
Ülla-ülla!
... rotiteemal :)

Liikuvas olekus rotte on apastraadil suht sant selgetena jäädvustada. Nii hiilisin salakavalalt ligi Püha Une ajal.
Tont laiutab suurel pinnal või on võtnud enda alla uue majakese alumise korruse.

Valge Zuuzi hoiab end keskpaika, liikluse keskele, et mittemillestki ilma jääda (ka söök on ligidal).

Betty, va häbelik, on end peitnud linnupessa, vaid ninake väljas.

Mõnikord toimub muidugi varieerumine. Et kes kellega ja kus.
Seekord üritas Zuuzi Suure Roti mõõtu end venitada, sabad ristis.

Laupäev, juuli 25, 2009

Lihtsalt laupäev, rotiline.

'
Vanainimese kombe kohaselt varahommikul priipäeval ärgates oli tahe tungi täis teha miskit asjalikku.
Päevaplaanis oli rotielu kohendamine - suur puur puhtaks ja ümberkorraldada ning kõik, 2 uut ja 1 vana eluk kokku samma elamisse.
Väiksed, kes enne väikses puuris salvkakarbis pelgupaika pidid leidma, on ära teeninud uue isikliku majakese.
Mõeldud-tehtud.
Milleks osta-otsida, kui võib ise :P
Otsing päädis paari vineerlauaga.
Veidi saagi, viili, liivapaberit ja naelu haamri abiga ja - voilaaa - valmis tema oligi.
Kahe pooliku korrusega ja igatepidi läbitav.
Ümberkukkumistoestusega ja muiduilus.

Vanatark, kes läbi astus, nõustas veel õliga läbi immutama.
Ma siis immutasin.
Kuni puuri korrastasin ja tulnutega suhtlesin, tegi kolmik tutvumisuinakut.
Vana-Tont Zuuzit ja Bettyt padjana tarbides.
Jah, pisised on nimed saanud, see ülbikum, suurem ja albiino on Zuuzi, vaiksem tegutseja, hallika seljaga husky on Betty, minu oma.

No kui tüübid juba nii koos magavad, siis võib tutvustamisrituaali lõppenuks lugeda.
Nii nad nüüd koos ühes elamises tegutsevad.
Tähelepanelikul vaatlemisel võib pildil tuvastada kõiki kolme :)
Vähemasti osaliselt.

Kolmapäev, juuli 22, 2009

Tarviline teave

'
... nii igaks juhuks.
Postimees kirjutab, et kui ratas või mobiil ehk veel miski ää varastatud, oleks nutikas miski aja pärast neid otsida lehelt politsei.ee , kus kokkuleitud varandus kenasti üleval.

Et siis. Kui miski asi "kaob", oleks mõtekas teha siva politseisse avaldus ja hiljem, kui ese arvatavasti leitud, kirjeldada võimalikult täpselt oma kallisvara viimse isikupärase üksikasjani.
Kuidagi pead ju oma omanikulikkust tõestama.
Seega - tehke oma jalgratastest pilte, hoidke alles riistaga kaasnevad dokumendid ning tundke tema hingeelu ning füüsist.

Teisipäev, juuli 21, 2009

Vahepala. Teisipäev

'
Tavaline teisipäev.
Rotid sõbrunevad ja taevas on sünkpilv-päikeseline.
Hoovihmadega.



Laupäev, juuli 18, 2009

Rotiuudised

'
Ronja, mu rott, leidis maise puhkepaiga Rotirahul.
Lillepeenras, kus mõnigi näriline oma rahupaiga leidnud.

Pääle Ronnu minekut jäi Tont nukraks.
Suures puuris üksinda siin ja seal magades.

Paari nädala möödudes saabus Õnn õuele ning koos temaga selgis otsus - vaja Tondile kaaslased võtta.
Ja kui juba, siis kohe kaks ja tited.
Täna saabusid siis need kuuvanused õeksed minu majapidamisse.

Püsivad seni eraldi puuris, kuni kõik kõigiga harjunud on.
Tere tulemast!

Reede, juuli 17, 2009

Fotojaht. Lind







'
Olgu siis seekord ühekaupa.

Üks raudne lind Tallinna Loomaaias.
No kas just raudne, kuid miski mitteelus.

Kui tiivad, siis lendab, siis on lind!
Russalka.

See väike õrritaja keksis jupp aega täitsa nina ees, sädistas ja noris tähelepanu.
Kui apastraadi siis lõpuks tõin, lasi paar klõpsu teha ja tõmbas jeed.
Narritaja selline!

Väikse pöialpoisi leidsime asfaldis kükitavana.
Tuppa pihus tooduna ja rahulikule asemele panduna hakkas vaikselt elavnema ja peagi lendaski oma teed.

Tuvi on tuvi on tuvi.
Tüüpiline linnakraade.

See lahmakas isend laiutas omas ilus Kurgjal talumuuseumis.

Ning lõppeks isetehtud-kaunikene-kartulitrükk.

Neljapäev, juuli 16, 2009

Suremine - keelatud!

'
Et nagu MISMÕTTES???
See Leedus moraalitagav seadus.

Seadusemuudatus keelab pereväärtusi ja moraali alandava info levitamise alaealistele ning ka näiteks surmast rääkimise ja raskeid vigastusi kujutavate piltide jagamise. Ka heteroseksuaalse vahekorra kujutamine on taunitav.
Seadus puudutab veel näiteks lauakombeid ja ropendamist.


Leedu parlament on heaks kiitnud homoseksuaalsuse vastu suunatud tsensuuriseaduse, mille kohaselt loodavad seaduseandjad avalikku informatsiooni reguleerides Leedu noorsoo psüühilist, füüsilist ja moraalset tervist hoida.
Eelnõus on 19 näidet sellest, millise informatsiooni levitamine julgustab homoseksuaalset, biseksuaalset või polügaamset elustiili ning võib potentsiaalselt noorte arengut kahjustada riigis, kus suurem osa elanikest on katoliiklased.


Et nagu katoliiklased ei seksi, sure ega ropenda?
Telekast keelatakse kõik filmid, mis vähegi eeltooduga vastuollu lähevad, sest kinno võid alaealist mitte lubada, aga kes jõuaks praegusel sajandil keelata alaealiselt telekat vaatamast?
Internetist ma ei räägigi.
Ning kõikidest elusatest inimestest, kes loomulikult oma eludega hullsuured eeskujud on järeltulevale põlvele.
Keelaks siis äkki üldse suremise, vigastused ja kõik seksuaalsuse alates igapäevasest süütust flirdist ära?
Mismõttes keelame ära surmast rääkimise?
Keelame ära ja moraal (?) lööb lille?
Tsensuur ja võltsvagadus meedias.
Avaliku informatsiooni reguleerimine. Mulle kõlab see kui pealesunnitud valetamine. Mis minul isiklikult küll moraali ei tõsta.
Milleks?
Haige maailm, ma ütlen!

Pühapäev, juuli 12, 2009

Paldiski ja kartulitrükk

'
Et siis taas nädalalõpp ja rahutus kontides.
Paldiskil on Päev.
Omad selle raames kartulitrükipikniku korraldasid säälsamas.
Pilk kaardile ja teine google teekonnaplaneerijasse.
Läbi Keila 50 kilti - paras viluga visata!
Magamiskott kilekotti ja pakiraamile, paar vajalikku asja rattakotti. Ühest kotist piisab. Ilmapetteks varusärk ja -sokid. Läbimärjana öö läbi kükitada ei tundunud meeldiv perspektiiv.
Fotikas ja taskunuga.
Kesklinnast Haaberstisse.
Harku järve juures panin selga turvavesti. Sõiduteel puudus igasugune äär, mis enamasti ikka varuks jäetakse punktiirjoone (kuidas-iganes-seda-nimetatakse) taha.
Ja autosid ikka sõitis
Enamus õnneks ikka ohutundest väikse varuga ratturi suhtes.
Tasapisi, mõnede jalasirutustega Keilani välja.
Tee peal kõht ülespidi madu.
Pidasin kinni, et mis tõug seekord?
Ja et miks ta peaks koolema autorataste lõmastusest.
Lähemale minnes hakkas madu saba liputama.
Seega otsisin oksakese teeveerest - pole mõistlik elusat madu jalaga torkima minna.
Meenus miski vanarahvatarkus, et kui madu peast lahti pole kaksatud, siis on ohtlik veel tükk aega.
Pühkisin tüübi teeveerde.
Nastik, ilus loom.
Mõtlesin, et valaks ta ka veega üle, et teine nii tolmune.
Kuid siis jälle, et vähe vaene vingerjas veel kannatanud või?

Sõita on tore.
Ja teate, sõbrad. Eestimaa on üks ilus koht ja ilus maa.
Ikkagi oma ja harjunud.
Olgugi halli taevaga ja vihmaootel.
Silmanurgast merd ja teisel puid, igatsorti põllad vahepeal.

Miski kümme kilti enne Paldiskit, kui olin teelt kõrvale keeranud midagi uudistama, möödus paaaaalju mootorratturhiiri.
Meenus, et Paldiskis ka nende kokkusaamine olla.
Veidi enne linna oli suuuur plats, täis autosid. Kohe triiki täis.
Hiljem, linnas ringi liikudes oli neid tuhandete autodega platse rohkemgi.
Palju, palju autosid sadamas.

Linn ise on selline... väikse hõnguga ja parajalt sürr.
Väike õhtuidüll.

Viiekordsete elumajade vahel pesitseb väike palvemajake, uksel käsitsi kirjutatud venekeelne sildike teavitamaks teenistusaegu.
Pakettaknad ja vana lagund betoonist poollagund trepikene.

Laada juures oli avatud teine, endine klubihoone arvatavasti.
Ukse vahelt sisse piiludes kitsuke ruum tüüpiliste klubitoolidega. Teate ju need klappidega, 4-6 kõrvutikinnitatut.
Küsisin, misvärk siin toimub?
Seintel stendid, paberitel nende küljes Piibli tsitaadid.
Kaks memmekest ja arvata pastorilaadne meesolevus.
Vene keeli ikka kõik.
Et mida soovin? Oma elu muuta või etc.
Ütlevad, et üürivad ruume, kuid paha aura. Kõrval samas majas riietemüügiga tegeletakse. Aga eks ma ju tea, mis Jeesus kauplejatega pühakojas tegi.
Eksole.
Igatahes saavad nad usu, Jumala ja kindlasti veel miski tegurite abiga kuskil kohevarsti uued ruumid.
Mingu neil hästi!

Laat ise kõrval platsikesel.
Üle platsi kõlab muusika.
Pakkuge, miskeelne?
Müüakse ninni-nänni, süüa ja riideid, punutisi ja midaiganes.
Silma jääb välikäimla.
Praktiliselt endiselt käru peal.
Milleks maha tõsta, kui õhtul jälle ära viima peab?

Loomuliku mõnususega ronivad enne silma kleepunud roosa rolleri selga memm ja lapsuke.
Rahulikult ja väärikalt kulgevad plärinaga oma suunas.

Põhiürituste platsi poole suundudes märkas silm huvitavaid peakatteid mälestusmärgi juures.
Salavat Julajev. Mäletate, jah?
Igatahes selgusid esindajad baškiirideks.
Kogunemise põhjust ei suutnud välja kuulata.

Õhtul esines platsil Anne Veski.
Terve linn oli elevil.
Söögikoha tädike lausa pakatas ootusest.
Söök oli kesine.
Kaasasolnud koer juhatati sisse tagauksest tahakambrisse, et "teisi ei segaks".
Söögikohas polnud ega ilmunud meie sealoldud ajal kedagi peale personali.
"Siin linnas on kaks söögikohta. Üks on bordell ja teine on narkourgas," juhatasid Paldiski Tuntud Blogijad, kes mõlemas esinduses läbi astusid piknikult.
Valisime bordelli.
Õhtul ka teisest läbi jalutades ei saanud oma valikus kahelda - söök ei paistnud sealgi parem.
Lõppeks tellisime kaasa 3 Peetri pizzat ja ei pidanud pettuma.
Kaardimaksed on vist vaid kahes kohalikus poes, mujal kehtib ainult sularaha.

Kuid Muula mägedes, kunagises Peetri merekindlus-rajatises, trükiti kartulitega.
Generaator mürises veidi eemal, tootes voolu suurtesse kõlakastidesse, kus huvitavat muusikat tuli.
Rahvas istus vihmatibu eest varju all ja kujundas kartulipoolikuid, et siis neid värviga kattes ja vastu paberit surudes... milleksiganes lugeda.

Iga uus (unustet vana) vajab mõistuse piires järgiproovimist.
Nii paningi saabununa ratta üleslöödud telgi taha ning potsatasin kartulit vormima.
Päris mõnus tegevus.
Minu valminud kunztiteos:

... ning selleks tarvitusel olnud trükikartulid:

Õhtul, kui hämaraks kiskus, läksime Pakri poolsaare tippu avastama.
Murdunud pank, päikeseloojang ja tuulepark.

Kuskil ühe-autorajal edasi tuterdades oli maja.
Kelle? Loe maja pealt :)
Paldiski huumor?

Kohaletulnud mahutusid telkidesse.
Saabus öö taamalt kostva tantsumuusika saatel.

Hommik oli hommik.
Vaikselt end kokku pakkides ajasin pooled magajad üles ja lasin siis nagu õige mees kunagi jalga.
Ilm kandis.
Varuvariant eriti sandi ilma puhul oli rongiga koju tagasi.
Tasapisi tagasisuunas.
Mingi sildi juures otsus, et igav on korrata tuldud teid, ning keerasin Laulasmaale, mere poole.
Edasi pikki mereäärt.
Laulasmaa, Keila-Joa, Türisalu.
Aega on, seega sagedased kõrvalepõiked, kuhu vaid silma ja hing sunnib.
Türisalu pangal oli enamasti katkematu madal piirdepalk sõidutee ja pangaääre vahel, välja arvatud see kõige avaram koht...

Murastest tekkis eiteakust rattatee.
Täitsa mõnus, selline eraldi teekene.
Rulluisutajad, jalutajad ja ratturid.
Üksikud.
Vahetasin kohe oma turvavesti tavalise vastu.
Ja siis.

Teate, armsad kesiganes neid rattateid teevad.
NII ei tehta!
Tuhisen mööda ilusat eraldi rattateed alla Tabasalu mäest, rattal miski 45 km/h rauas...
ja siis tuleb käänaku tagant miski 10 meetrise vahemaaga silt "Rattatee lõpp" ja selle taga otse mõnus kraav.
Paremale kiskudes oled risti sõiduteel ja vasakule tõmmates laskud miskisse määratlematusse suvilavahe-jäätmaale.
See on päris mõnus laskumine.
Aga.
Teeme nii, et niimoodi ei tee, eksole?

Selle hirmsa elamuse elusana üle elanud ketrasin vaikselt kord rattateel, kord teeservas (kuidas rattateed parasjagu jagus) linna poole.
Teeserva jäi selline elukas.
Kitsetall, eksole :P
Vale puha, lihtsalt puu. Oks, känd, tüvi, misiganes.

Minek 50, tulek miski 65 kilti.
Istmik rattasadulast valus ja elamusi silmini taas.
Külastage Paldiskit!
Jah, ja trükkige kartuliga!

Reede, juuli 10, 2009

Fotojaht. Kõrvuti

'






Kõrvuti.
Koos ja kõrvuti
Olles ise ja samas koos ja kõrvuti.


Kõrvuti oma varjuga.

Kõrvuti, kaitsjaga.

Uues uhkes rannarajoonis on suurte majade varju jäänud üks pisike vana kalurimajake.
Viimane.

Neljapäev, juuli 09, 2009

Suur Suvi, rattaga.

'
Suvi on kontides, rahutus hinges.
Ärkasin 04.30
Poolt tundi hiljem olin teel, seljakotti visatud pläsku, fotikas ja vihmakeep.
Tänavad ei olnudki nii väljasurnud, nagu arvasin - laulupeolised ja muiduliikujad.
Valge on vist öö läbi, kuid päike alles ronis kõrgemale tasapisi.

Piki Pärnu maanteed Männiku suunas ja muudkui edasi.
Kuskil näitas kaart tee ääres, et läbi Eesti läheb suisa Roheline tee, looduskaunis ja ajaloolisi märgistusi täis.
Minu esmane siht oli Sakust läbi Üksnurmele.

Saku mõisa juures oli tiik, politseiauto, paar varajast kalameest ning miski masin.
Kes teab, mis sellisega tehakse?

Sakut läbis mõnus rattatee, mis aga lõppes täpselt nii, nagu enamus neist lõppeb.
Jah, see pole veel kõige hullem ja äkilisem mugavuste lõpp, mida kohanud olen.
Kuid tänu puhkepäevasele ja varajasele ajale polnud liiklus ka sõiduteel tihe.

Üksnurme mõisa juures oli teadetetahvel.
Edasi ei olnud hulk maad mitte mingit märget, et õigel teel olen.
Tavaline metsatee.
Siis siiski suunas üks viit õppeplatsile. Mida seal õpiti, pole aimugi.
Platsil aga sai suuna järgmisest viidast ka minu arvatav tee.
Vahepealne puhkeplats.
varjualune, lõkkekoht, jõgi, Oled-Siin-tahvlike kaardiga.
Ja jõe ääres miski mõistetamatu agregaat.
Et nagu trepp jõkke, kuid kust trepile pääseb?

Jalad said kastemärjaks, sest otsustasin edasi minna mööda jalgrada, ratas käekõrval.
Pistut edasi oli vana veskikoht.
Ja kõrkjatest metsaonn.
Selline pisine, napilt kahe inimese möödus.

Edasi karjamaade vahele.
Ühest märjemast kohast palgist sillakese minnes keris end suht jalge ees päikse käest peesitamast palgi alla siuke kobedamat mõõtu rästik.
Kuna palk kitsas ja ma ratast ees lükkasin sealt üle, siis komistamist hoidis ära vaid tedmine, et palgi all ihub hammast mürkmadu :P
Kuskil väljade vahel ümber järjekordse käänaku saabudes oli järgmine lõkkekoht. Vigvamiga ja puha.
Suht vihmakindel ja avar varjupaik.

Ja nii, sujuvalt, olingi ma jõudnud kuhugi, kust õpperada tagasi algusesse keeras.
Aru ma ei saa, mis sunnib tegema selliseid asju?
Üldse polnud lihtne kirja ja kaarti ugeda.
No milleks???

Kuna kaardil erilisi uusi vaatamisväärsusi ei paistnud, keerasin teele saadel vist veidi valesti ja leidsin end otsapidi kuskil Kiisa kandis.
Kell oli miski 8-9.
Kiiret mul polnud ja nii tsekkasin, kas mõned sõbrad Eestimaal on olemas, kui saabuma peaksin.
Mõni oli.
Keerasin siis Kernu peale, sealt edasi... kui ma isegi täpselt teaks.
Moskvas 1990 väljaantud kaart ei sisaldanud mõndagi praegust kohta.
Aga umbes hakkasin uhama.
Suure suunaviida juhistel teelt keerates leidsin väga metsistunud mälestuskivi Theodor Altrmanni sünnipaigas Visja kõrtsi asukohal.

Tuhala kandis oli pääle kiriku tee ääres üks majake, mis meenutas väga kunagisi õpilasmaleva pesitsuspaiku oma olemuselt.
Selline segasummasuvila laadne asupaik.

Nõiakaevu vastas olid jaanalinnud ja muud koduloomad.

Olles ära näinud jänese, rästiku, jaanalinnu ja muu floora ja fauna, mida juulikuine isamaa vaatamiseks laiali puistab, jõudsin Lahkesse Majja.
Sõidukilomeetreid läbitud 80.
Tore ja mõnus hommikupoolik igatahes :)

Pühapäev, juuli 05, 2009

R.I.P, Ronja

*
Täna, 05.07.09 pooleseitsme paiku jalutasid Sa rotipojavudinal üle Vikerkaaresilla.

Sa oleksid saanud 24 päeva pärast kaheaastaseks.
Sa olid rott, kel oli erakordselt painduv-graatsiline saba.

Sa olid ronija, mille järgi Sind ka nimetatud sai.
Sul oli eriline võte joomiseks - kallutasid pea joogitila alla, et vesi mõnusalt suhu voolaks.

Sa kartsid kilekotikrõbinat, kuid kassi kohates astusid ennastsalgavalt puurikaitsele.
Sul meeldis oma nina minu pihku varju toppida ja sedasi lihtsalt olla.
Sa olid kohati veidi juhmi moega ja aeglane, kuid selle taga võis olla miski kindel kalkuleeritus.
Sa olid kohati närviline ja liigagi ettevaatlik, kuid ometi polnud Sa kordagi agressivne, vaid pigem leplik ja vagane.
Sul olid sügelised ja hingamisvilinad, mis küll kadusid pääle korduvat ravi.
Tont jäi nüüd üksi.
Sa olid hea sõber.
Sa olid minu rott.