Avame külmkapi ja vaatame, mis me sealt leiame.
Niinii, paneme tagasi eileõhtuse kilpkonnasupi, lükkame kõrvale kalamarjakausid ja lõhekarbid, ja, voilaaa!, leiamegi hommikusöögiks vajaliku:
Sinep peaks olema prantsuse, see moosiselt äädikane.
Vorst kõlbab igasugune, mul seekord viimase öömajalise obrok ehk natuuramaksuks jäetu.
Soolaseened peaks praegusel ajal igas korralikus majapidamises olema.
No ja jupi leiba, killukese võid, kübekese juustu ja suvistest grilli-bakhanaalidest järgi jäänud ketšupitörtsukese kraabib ka maja pealt kokku.
Vaja produktid nüüd kihiliselt asetada. Viil leiba, peale võid, sinepit, vorsti, ketšupit, soolaseeni ja kõige otsa juust.
Ja siis kogu värk ahju.
Või, vaesema mehe kombel, pannile ja kaane alla piisavale kuumusele.
Et ei kõrbeks pealt ega alt ja soojendaks ka keskelt.
Tulemus:
(Välguga tehtud pildile jäi see pealmine kate lihtsalt valgem, seega... see on lihtsalt juust, ei midagi hullemat!)
Maitse, muide, on äärmiselt hea!
Soovitan. Võimalik varieerida muude produktidega.
Hääd isukest ja jätku leiba!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar