Kiri kodukandist

Te kõik kuulete allpoodud teksti vaimukõrvas Tõnu Tepandi esituses ju, eksole?
Kui ei, otsitagu!
Nu umbes siit saab taustaaimduse.

Kiri kodukandist.
Tere kallis, sain su kirja kätte.
Mul oli sealt rõõm lugeda, et sul kõik hästi läheb -
äri õitseb, lapsed on terved.
Aga tead...üks asi tundus imelik. Minu meelest
sa juba eelmises kirjas küsisid, et
mis meil siin uudist on. Minu meelest ma siis
juba vastasin, et ega meil ei ole ju siin
midagi uudist. Maakoht, kõik on vanad,
noored on ära linna läinud, uudised on ju
teil seal linnas.
Aga nüüd sa küsid juba teist korda, no siis ma
hakkasin mõtlema, et tohho pime no, peab ikka
meil ka mõni uudis olema. Ja ma siis hakkan neid
siis nüüd kirja panema.
Vaat kas sa mäletad seda naabrimutti, paremalt poolt.
Proua Roskvisti.

Vaat see proua Roskvist on surnud,
siis konjakitaat on surnud,
veltveebel on surnud ka.

Rauapoe on nad suuremaks ümber ehitanud,
onu Abee - õigus, tema on ka surnud.
Ja juba tükk aega ja juba tükk aega - jaaa!
Kaisaga on, nagu ta on - ei tea.

Isal on midagi seljaga lahti,
noh Henril on see lihtsalt närvidest.
Talegis - kuule seal saadab neid ebaõnn,
Lapsed seal surevad, jahh Stiina omad surevad,
aina nad surevad üksteise võidu,
See on vist neil mingi eriline haigus.

No Aarnele sõitis lapsehoidja mees otsa
ja tal on seljavigastus.
Oot oot oot, aaa, sinu vana sõber Olle on lahti lastud.
Onu Edvinil on nüüd jälle seltsi,
kui ta oma marjaveine ajab,
oma suures majas keset oma suurt viljapuuaeda,
keset oma suurt, keset oma suurt viljapuuaeada.

Kuule teie vana viljapuuaed -
tead seda pole enam.
Ehitasid nad sinna tootmiskoondise
ja kui ma ei eksi, siis bensiinijaama ka.
No ja kui veel Sandoni Leenast rääkida,
jah raskemeelne on ta ikka olnud -
kurb ja leebe,
aga kaunis kui rahva lauluofee.

Kuule kohe on imelik mõelda,
Anders, keda hobune lõi.
Sven, kes end ära gaasitas,
kas mäletad meie vaikuseminutit
sel päeval täienduskoolis?
Mida mul siis on veel rääkida...

Tahad sa endale maja osta, jaa.
Siin on veel talusid, kui mitte palju,
siis ikkagi veel küll,
kõlblikke suvilaid, kuid hinnad tõusevad.

Kuule, see Petra käib ju nüüd koolis, jaa!
Mulle ju tundub, nagu oli see eile, kuid...
aga uhh tont võtku, aeg läheb.
Aeren on nüüd juba üheksandas,
poisid ja purgiõlu,
meie küll võtsime harvemini.
Ja siis ka ainult valget.

Oot sa küsisid seal kellegi kohta eraldi...
Aaa, Frittorpis Ferre!
Ooh, Frittorpis Ferre, oh tema on surnud.
Noh Sferre Stiina, ka tema on surnud,
siis vanaema on surnud,
Olga on surnud,
Torsten on surnud.

Oot, kontrollime, tähendab...
Vanaema on surnud,
Olga on surnud,
Torsten on surnud.

Sedasi...
Tead ja ongi kõik, jahh kõik.
Rohkem ei tule enam ühtegi uudist meelde.
Nonii, sellega ma siis lõpetan,
soovin sulle kõike head,
mingu sul ikka hästi
ja ole ikka ja alati õnnelik...