Saaremaa rattatuur '12 9.

*

Pühapäev, 08.07

Ärkasime. Märkasime. Hommikueine. Pakkimine.
Käisin meres pesemas. Vesi oli mõnus. Kahju kohe, et ma pole eriline veeloom.
Edasi Leisi suunas. Rahulik tüüne pühapäevahommik.
Poe vastas oli Jussituba ehk kõrts.
Võtsime hommikuse kohvi ja pannkoogid. Vedelesime niisama.
Hakkas vihma sabistama. Lükkasime rattad varju alla.

Kiiret polnud.
Käisime vaheldumisi poes. Seal oli kohe kõike. Nii suurt poodi polnud pärast Kuressaaret näinudki.
Piisavalt aega surnuks pekstud, tegime vihma lõppedes veel väikse tiiru kohalike vaatamisväärsuste juures. Kirik ja kõrts.

Hamburger tundus saare kohalik rahvustoit olevat. Tundsin end nagu 90-ndate Tallinnas kohati.
Tahtsin näha ka üht elusat metsaonni Saaremaal. Seepärast keerasime enne Triigi sadamat vasakule ja sõitsime veel paar kilomeetrit üha sopasemaks muutuvat metsateed.
Kohale jõudsime!
Ninanuki tareke:

Nurga taga oli seesamune-ehitis. Kelmikate kirjadega. Räästa all oli Väikese Linnu Pesa ja ukses Kassiauk. Vot selline vägev Bbelddiggg!

Hirmus märja koha peal tundusid majakesed olevat peale neid sadusid. Aga minu üllatuseks oli tares isegi ahi kütmiseks.
Noh, hea teada, et selline majake olemas on, ehk kunagi on vaja.
Tagasi Tee peale ja sadamasse.Kuna möödunud aastal Hiiuma tuurilt tulles olime Triigist Kuivastuni läbi Orissaare juba sõitnud, oligi meil Saaremaale tiir peale tehtud.

Veidi mölutamist ja laevale.
Me polnud ainsad vändarändurid.

Vanapaar tuvastamatus keeles omavahel rääkimas. Stiilipunktid kolme veepudelihoidja ja vihmavarju eest ühel rattal.
Maha minnes selgus, et neil polnud piletit ja nad saadeti seda ostma.
"Miks keegi meile ei öelnud?" oli daam õigustatult pahane.
Napakas süsteem tegelt jah.
Laeva lastakse priilt. Seal pead leidma üles kohviku kõrvalt piletileti ja maha tulles selle esitama.
Aga kui tõesti ei tea?
Sõrust läbi Käina Heltermaale oli meie plaan.
Hiiumaale tegime ringi peale eelmisel aastal. Kuid kuna tookord Vaemlast tiiruga Kassaris Nasva ja Käina-Suuremõisa vaheline jupp samuti läbi väntamata, polnud tee just päris kordamine.
Tibutas. Ootasime veidi vihmavarjus, kuid kaua ikka passida.
Asusime teele. Vihm vaibus ja päike tuli välja.
Prassi! Harju! Valgu! kamandasid bussipeatuste sildid.
Tee oli ilus, aga suhteliselt igav.
Käinasse keerasime korraks suure tee pealt sisse ja tegime puuriida taga lõunapausi.
Korraks veel poest läbi ja muudkui edasi Heltermaa suunas. Taevas kogus suurt musta ja müristas.
Heltermaa sadam.
Algne mõte samasse sadamasse telk püsti panna ja öö mööda saata. Rohi oli niidetud, aga koht ise lage ja vesine. Otsustasime siiski veidi ringi vaadata.
Mööda merekallast lõuna poole.
Rand oli siin-seal üsna telkimissobiv.

Teadetetahvlikese kaardil oli märgitud telkimiskoht ja kaardi all RMK märk.
Noh, misse paar kilomeetrit meile enam teeb!
Sarve telkimisala.
Jah, see on sobiv, otsustasime.

Meri jäi veidi kaugeks, aga nõudepesuks jaksasime ikka kohale kõmpida.
Makarone enam ei isutanud (eks oli teisi söödud kah mitmel erineval moel). Olime Leisist varustanud end konserviga Kartul guljašis. Toit soojaks ja söönuks.
Tutvusime ümbrusega. Metsa sisse oli mitmeid väikseid lapikesi heinavabaks niidetud. Telkimiskohad. Pimedad, konarlikud ja märjad. Aga nad olid olemas. Mere ääres, kõige magusamal platsil, olid end keegi juba sisse seadnud.
Noh, me olime oma avara platsiga ka rahul.
Ilma kodinateta tundus ratas sõites lausa perutavat all.
Otsustasime veidi ringi sõita, ika Sarve tipu poole. Kaart lubas kaunist vaadet.
Kauni vaateni jõudmiseks sõitsime teele, mis muutus algus selliseks

ja veidi hiljev veel vesisemaks ja sopasemaks. Keerasime suuremale teele tagasi. Nägime lambast teisitimõtlejat,

kohalikku kunsti,

veidike nostalgiat

ja taevast-taevast-taevast.

Õhtul sai esimest korda reisi jooksul äratus helisema pandud.

Rattaga läbitud 68,65 km.

*

Esmaspäev, 09.07

Ärkasime enne kella.
Kui kähku teha, jõuaksime veel varasemale!
Isegi mitte väga rabeledes jõudsimegi 8.30 praamile.
Rohukülas algas kohe vanale raudteele tehtud Läänemaa Tervisetee. Sirge ja igav, aga sileda ja kõva pinnasega ja eksimisvõimaluseta. Olime kord Riisipere-Haapsalu vahelise lõigu edasi-tagasi sõitnud, seepärast ei lootnud päevast muud rõõmu kui rongi Riisiperes.
Tervisetee otsas ootas meid jänes ja hakkas pikki teed edasi kalpsama. Jajahh, küll me tuleme!
Kõigepealt Haapsallu. Ja Haapsalu = Müüriääre kohvik ja kiluvõileivad.
Parimad kiluleivad, mida saanud olen!
Mõnulesime. Teadsime, mis meid ees ootab.
Korra veel poest läbi joogivarusid täiendama ja Terviseteed otsima.
Suunda teadsime, esimesel katsel Teeni jõuda olid betoonblokid ees.
Kulgesime veidi edasi mööda linna. Loomulikult ei ühtki viita või suunavat sildikest. Keerasimemajade vahelt, läbi pargi ja olimegi õigel Teel.
60 kilti kõva kruusa.

Üllataval kombel polnudki Tee nii tüütu kui mäletasime. Tundub, et seda oli kohendatud. Auke ega rööpaid polnud. Teel kilomeetripostid ja infoviidad lähedalasuvate vaatamisväärsusteni.
Kultuurihuvi oli nulliks taandunud.
Sellest Teejupist pole midagi kirjutada.
Jõudsime Riisiperre. Otsisime poodi, mida enam polnud seal, kus ta varem ikka oli olnud (need kadunud poed...), tegime raudteejaama ees oma toiduvarudele otsa peale.
Läksime rongile ja jõudsime koju.
Selle reisi lõpp.

Päevane läbisõit u 70 km.

*

Tegelikult oleks veel edasi kulgenud. Kaalusime plaani minna Haapsalust Nõvale ja sealt kuidagipidi päälinna tagasi, kuid Udupea teadis sealkandis kehvad teed olevat.
Lühidalt. Tee sai otsa.

Kogu tuuri läbisõit veidi vähem kui 700 km.

*