neljapäev, juuli 14, 2011

Ahvenamaa ja Turu saarestik. Rattaga. 7.

*

Noh, kuna pääle rattapraamisõitu mu fotika mälu täis sai (mul säändne vana variant), siis edaspidi sai pilte tehtud teise fotikaga, mille pildimaht hulka suurem siia ülesriputamiseks.
Toopärast rõhume rohkem sõnale.

Neljapäev, 30. juuni.

Nõnda siis, hommik jahisadamas.
Kohaliku joogi-söögikoha sanitaarruumis suurema anuma kohal sanitaardushiga pea pestud, kotid pakitud ja taas valmis teele minema.
Eelmisel päeval korraks sisselülitatud telefoni abil sõnum netistatud tuttavale, kes lahkelt juhiste järgi vajalikud laevaajad teatas.
Et kas laevaga üle vee ja saare vaiksemat teed pidi või mandritpidi suure ja igava tee ääres.
Siht esti Naantali, siis tagasi Turku (Turusse?).
Laev sõitis.
Meie ka.
Esialgu ikka rattaga ja vesi-maantee-pikendustega.
Lossidega.
Ikka mäest üles ja alla.
Ikka karmid tõusud ja seda magusamad laskumised.
Teiselt vesimaantee-sõdukist maabudes oli kohvik-pood teel.
Hommikune aeg, paras teiseks kohviks kohvijoojal ja esimeseks õlleks muutarbijal.
"Siin võite eesti keeles rääkida. Siin on valdavalt eestlaste vägi tööl," lausus letitagune.
Noh, ei pidanud keelt väänama.
Soomemaa kruusatee on sile ja ei tolma.
Kõlab muinasjutuliselt, kuid nii oli.
Nauvo saare läbisime kaarega rattateed pidi.
Sadamasse jõudsime üsna varakult.
Poest läbi, veidi ekslemist ja teeküsimist, ning suures sadamas.
Turg, kohvikud, rand ja öömajagi.
WC on koodiga.
Osav luure ent koodi tuvastas ja nii me sinna vedelema jäime.
Miski sõja mälestusmärgi juures, mitte WC-s.

Ajasime laagri üles
Kõrvaline koht, istepink olemas.
Tegime keset päeva sooja süüa ja tundsime end mõnusasti.
Nõud sealsamas koodiga kempsus kasitud sai.
Kellaajal laevale ja uude sadamasse.
Rymättylä.

Ja seal oli toores jõud.
Need tõusud ja langused ja vaev ja higi ja muu.
Igal tõusul igatsus kämbi ja dushi järele.
Langustel aga mõte, et ehk piisab ujumiskohast ja kuskil telkimisest.

Noh, läbi toore vaeva taas Naantalis.
Ilm on päikselisem, kuid tunne ahistavam.
Rahvast vanalinnas on väga palju, kaardil näidatud ujumiskohad on kas kaljudel väiksed võimalused vette pääseda. Ainus liivarandne Muumimaa juures surnuaia kõrval ja rahvarohke.
(Vihjena, ma ei karda surnuaedu, kuid austan.)

Kunagine kloostrikirik Naantalis.

Oli remondis, sai vaid surnuaias ümber selle ringi tolgendada.

Noh, igatahes otsustasime veel veidi raha kulutada.
Naantali kämping.
Oli pettumus.
Kuid selle me võtsime.
Mägise ala peale paigutadus parkimisplatsid karavanidele oli prioriteet.
Hind oli roppkõrge.
Telkidele oli jäetud väike mägine nurgake, kus magusamatel platsidel laiutasid telkijate autod.

Noh, ok.
Suur linn ja turismikeskus.
Kämpingus oli vähemasti 2 pesakonda eestlasi.
Vist on pop koht. Me ei vennastunud.
Köök oli olemas ja pesta sai samuti.
Kasutasime mõlemat võimalust.
Kahe puu vahele orgunnisime pesunööri rätikutele.
Öösel hakkas sadama.
Tugevalt.
Meil esimese õhtu hoiatus meeles ja enamuse vettkartvat telgi katte alla peitsime.
(Telk on aus, 5ooo pealt ja 10000 alt vett peab kirja järgi. Ka reaalis polnud muu kui siseniiskus see, mis ähvardas. Kuid selle vastu sai õhutust regullida.)
Noh, rätikud sai kiirelt esimese sabinaga varju.
Muud hullu polnud.

Kaelustuvi ka ei olnud.
Linnavärk.

Reede, 01. juuli.

Lühike lõppmäng.
Hommikul kuivatasime telgi ja vastu hirme ja ootusi sai vihmast päikseline päev.
Toitusime.
Pakkisime.
Ja teele Turu poole.
Teele jäi ka surnuaed.


Juba tuttav tee, kuid eelmine kord lausvihmas vaid läbi sõidetud sai, kust nüüd selge (s)ilmaga.
Mõni koht tuttav.
Kuskilt eksisime teisele teele kui tulekul.
Ikka teed küsides ja lõppeks kohal.

Bussijaamast bussiajad mällu ja veidi linna peale.
Turu suur kirik, turg.
Väike rämpstoitumine ja siis bussile.
Piletimüüja astus bussi alles poole tee peal Helsinkisse.
Sama, kes teistpidisõites.
Naeratas ja mäletas.
Vahva ja meeldiv.

Helsinkis läbi Forumist (Udupea vajas uut rattajoogipudelit - sai!) ja raamatupoest (vajasime kaarte järgmisteks plaanideks - saime!) ja siis sadamasse.
Kuradi vale valik!
Aeg siis.
Reede pääletöölaev on sigakallis! 51 euri koos rattaga kärsast.
Aga koduigatsus oli suur ja nii sai.

Tallinn.
Reisi lõpp.

Ja linnas ei tee keegi uhuu-uhuu-huu...
Teises kohas teeb ;)

*

Kommentaare ei ole: