*
Esmaspäev, 27.juuni
Päev tõatab tulla kultuurne.
Soe vesi on müntide eest.
Vähemad ja lähemad riidetükid saab siiski Fairyga (abiks igasuguste nõude ja riiete pesuks kiiretes ja külma veega oludes) läbi lobistatud ja ratastele kuivama visatud.
Õhk on soe ja tuulekest jagub.
Väike pudruke ja hommikuteeke-kohvike.
Mõtelus ihupesuks.
4 minutit sooja vett võtab 1 euro.
Ratsionaalsus teeb kava.
Kahekesi siva shampooniseks ja kähku vaheldumisi vee all puhtaks.
Et rõhk osaval ettevalmistusel.
Kaks ihu on seebitatud ja loputatud poolteise minutiga.
Ja sooja vett üha jookseb ja jookseb...
Neli minutit on päris norm aeg, et mitte niiväga tõmmelda.
Eks teinekord targem.
Ilm on soe.
Lubatud 13-16 kraadi ööpäevaringselt on muundunud ligi 30 soojuskraadidega päevadeks ja tuntavalt jahedamateks õhtuteks.
Jah, sääsed ja muud lendlejad on. Kuid nende vastu on tõhusat vahendit, mida pääle pritsida.
Hommikused toimetused tehtud, asjad kokku ja teele.
Päev plaanitud kultuuriline.
Suund Kastelholmi.
Keksaegne loss, vabaõhumuuseum ja vanglamuuseum.
Tüüpiline rootsipunane ka tuulikutel.
Ja 1800 teisel poolel olnud majapidamine.
Jaanipäevakaunistused.
Kõiksugu vajalikud hooned oma välise ja sisemusega.
Loomahoonete vahel ka puust loomanäidised.
Majas sees kahekordsed voodid nii kümnekonnale lapsele ja vanematele.
Vanglamuuseum.Eeskojas tulekustutid.
Vaheruumis ahelatest kollektsioon.
1800-ndatel oli see kamber 1-6 karistusaluse jaoks.Urrima kitsas ikka max-kamba jaoks.
Peerg nurgas, loomanahad, paar plekk-kaussi..
Ajad edasi sai koikusid rohkem ja inimesi vähem ühele pinnale.Kõrval elas vanglavalvur oma perega.
Nostalgialaks.
Felixiga...
Kastelholmi kindlus. Miski 1380-ndatest saati erinevaid oli (juurde) ehitatud.Kustav Vaasa aeg sai kuninglikuks kindluseks.
Vahepeal kasutati viljalaona. Mõnikord põletati maha.
Noh, nagu ikka.
Näide kindluse ehitusest:
Vot nii tariti kiva üles ja mörditi kindluseks.
Sai näha seest ja pealt ja väljast, alt ja ülalt.Keegi valitseja pani oma venna sinna aastateks kinni.
Väiksesse vangikongi.
Karmid ajad olid.
Lossiga on seotud hulk pärimusi Rootsi kroonitud peadest ja teistest kuulsustest. Sellejuures on jahti pidanud kuningas Gustav I Vasa
(12.05.1496–29.09.1560; valitses 1523–1560), siinses vanglas istus ka
poolvendade poolt troonilt kukutatuna tema poeg, oma kroonimispäeval Rootsi aadliseisused asutanud ja Liivi sõja päevil Eestitki valitsenud kuningas Erik XIV (13.12.1533–26.02.1577; valitses 1560–
1568) ja siin laskis poolvend Johan III (20.12.1537–17.11.1592; valitses 1568–1592) kostitada teda kurikuulsa mürgitatud hernesupiga, mis Eriku eluküünla kustutas. Enne seda oli aga ka seesama Johan viibinud Kastelholmis Erik XIV vangina.
Raudrüü 10-12 aastasele aadlivõsukesele:
Keskaeg läbitud, kulgesime edasi.Suure tee ääres ja kõrval kulges rattatee, mis sellisel kohal otsustavalt lahku lõi:
Färjsundet
Godby lähedal asuv Färjsundet on üks ilusaima vaatega koht Ahvenamaal. Siin on läbi graniidikalju lõhatud teetunnel. Maantee sööstab tunnelist otse kõrgele sillale, aga tunneli kohal avaral kaljumäel on kohvik ja vaatetorn. Färjsundeti sild ühendab omavahel Finströmi ja Saltviki valla.
Sõitsime tee kohale, kaljule, millest tunnel läbi raiutud.Ronisime ka vaatetorni, mis lisaks kõrgus.
Vaade oli ilus.
Isegi binokkel oli, et kaugemaid paiku selgemalt näha.
Nägi ka, kohe päris selgesti.
Tipupuhkus ja edasi.Kiirustamata.
Soome vanima, Finströmi kiriku poole.
Ja seal ma armusin.
(Püsige lainel, ma veel jätkan!)
*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar