Ehk 1,5 tunnine film 4 tunniga.
Sooh, jõuad koju, viskad ihuriided ning enese vee alt läbi (palav ju, urr küll) ja sätitad end arvuti ette.
Valid välja filmi.
Kerge, komöödilise, jubanähtud.
Asetad masinasse.
Tõstad poest toodu välja.
Soojakartlikud ja mittekohevajaminevad külmakappi.
Korrastad kodulooma elamise. Sügad teda ja annad jupi hakkliha.
Istus, paned filmi käima.
Kell on u 18.
Vaatad oma 20 minutit.
Aeg söök kõrvale vaarima panna.
Igaks juhuks pilk kõigele vajaminevale ja avastad, et üks kindel komponent on täiesti otsakorral. Nii ei saa.
Kui oled juba laia kaarega koju tulles hakkliha ja muud hankinud, ei saa ju lasanjet vaid vastavate üsnavajalike plaatide puudumise pärast tegemata jätta.
Kirumisega õueriided selga ja lähimasse suurde poodi.
Seal, just seal on õige sort lasanjeplaadikesi.
Oi, järjekorrad!
Ma pole ainuke närviline.
Näh, saigi pea pooltunnikesega hakkama.
Nahka jahutades ekraani ette taas filmi vaatama.
Teatud-nähtud üliigavas kaksminutis kööki kastet tegema.
Ja edasi iga 10 minuti takka filmi pausile pannes midagi tükeldama ja lisama.
Kui asi ahjus, on filmist pool vaadatud.
Nüüd saab rahus pea veel 20 minutit ekraani jõllitada.
Sooh, söök valmis. Kaussi jahtuma.
Näh, telkust tuleb just põnev dokumentaalsaade.
Vintispäi tööl.
Nujahh, väike mõtiskelu antud teemal.
Ok, saade läbi, film ekraanil ootel.
Veel veidi filmi.
MSN ärkas.
Miski 20 minuti jooksul 2 minutit filmi ja paar minutit MSN-i vestlust. Vastavalt kastide värvusvahetuskiirusele.
Ok, jutud räägitud, kõht täis, ja saabubki õnnelik finaal me filmilool.
Kell on 22.
P.S. Mõnikord on vaja neid mõtetuid tühjategemise õhtuid.
Olla iseenesega, omas kookonis.
Vahtida ajatult seina, ühte punkti või aknast välja.
Eks ole see pigem vaade enesesse, oma minevikku ja soovidesse.
Oma Pärisminasse.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar