Rotiralli

Kunagi hekseldas Ronnu toanurka terve Ekspressi telekava, riba-ruudu järgi. No siuke paberihunnik.
Mõlemad närilised mõnuga seal otsas kõhutasid, kuni saabus Suur Paberivahetuspäev.

Nüüd ärkavad Tondis pesapunumisinstinktid. Krabisev leheke teise järel eemalduvad sulghüpetega teise toanurka salajasse peidukohta.



Aga või siis Ronja sellega lepib! Väike, aga usin, käib teisest peidukohast läbi ja tarib tükk-tüki haaval varanduse tagasi. Mis käes, see kindel!


Ja siuke krabin ning boing-boing käib juba teist päeva.

Rattateed

Udusest valgest joonest ääriskivini on ette nähtud rattatee. Nii umbes lenksulaiune riba, kõrval alatasa autod. Ok, armas, et seegi. Ja siis pannakse sellele ahtale ribale selline asi. Sealt ei mahu mööda. Lihtsalt.
Silt, muide, ei keela rattasõitu, vaid hoiatab kõrvalolevate kaevetööde eest.



See siis eurovelo. Kohati olematu kattega kruusatee.
Ja nool reipalt näitamas eikuhugi, kuna seal on lihtsalt kaherealine sõidutee. Ilma mingi rattamärgita.
*
On mõned head, sõidetavad rattateed. Kuid needki lihtsalt lõppevad eikuhugi. Onon, ja siis järsku pole. Vihastav lihtsalt!
Enamasti on rattad suunatud kas kõnniteedele, mis niigi kitsukesed ja jalakäijate päralt. Või eraldatud need kõige konarlikumad ja auklikumad teeääred väikse joonega.
Hea, et needki on!
Paar jaburamat näidet on Mustamäe tee rattatee, kus ääriskivid rattateel on ikka parajad põrutajad.
Teine on Tartu maantee alguse paljukiidetud. Kus tee on täis poste, ääres ketid, keskel jalakäijad.
Ei ole ruumi rattale.
Ja ometi bensu hind kerkib ja osooniaugud etc.

Meie, kes me elame

Teie, kes te elate.

Pargis istub suur ärajoonud rokitädi ja suitsetab. Kõrval suure õllekõhuga poolkiilas tätaoveeritud rokionu, väike nuustik (koer) rihma otsas.
Tädi hüsteeritseb, nutab, ajab meest ja koera ära. Keegi ei mõista mind!
Ja siis, kui teised minema hakkavad, hõikab järgi, et ma tulen võibolla varsti perra.
Algab muusika ja tädi hakkab laulma. Nagu klassikalises muusikalis. Et kuidas tahaks motikat, aga lube ja raha pole, et sõita maailmapuuris kuskile mujale, kus on hea etc. Puu tagant ilmub vanamehenäss, kes mõistvalt kaasa noogutab.

No nii tema algab.
"Ma nägin und", algab nii mõnigi tegelane keset muud tegevust kaamerasse rääkima.
Väikestes hallides korterites on suured pillid - orkestritrumm, pasun (see kõige suurem, mis pea kohal kõrgub), väsinud abikaasad ja närvilised naabrid.
Lihtsad pisiasjad.
Lihtsad inimesed.
Realism. Oma jaburuses, alanduses, naeruväärsuses ja ilus.
Paduvihm äikesega. Inimesed seisavad ja vaatavad.
Akt, kus naine oigab ja mees kiretult kaamerasse oma pensionifondi vastu taevast lendamisest kõneleb. "Ja nüüd hakkan ma väiksemat pensioni saama. Kõik oma raha, mis ma puhhkpilliorkestris matustel ja paraadidel teeninud olin, panin ma panka, aga sellega ei läinud hästi."
Õllekas. Inimesed. Baarmän lööb suurt kellukest: viimane ring, homme on ka päev! Enamus valgub leti äärde viimast tellima. (Baar muide meenutas vägagi Valli baari ;))
Üksikud inimesed, ometi seostes.
Hallid koridorid. Bussipeatused.
Hallid ülikonnad.
Hallid suhted.
Jaburused.
Hetked.
Pisiasjad.
Helge, naljakas, sügavalt puudutav, kurb.

Soovitan, igav ei hakka.

Fotojaht: Märgid

Märgisüsteem, mis üsna üheselt peaks iivet tõstma.
Arusaadav ka varahommikul ja ähmasena:
Hotell on seal = voodi, takso on siin, viib kohale ja ära unusta eesmärki!




Edit: Nagu alati, meenub miski pääle tegutsemist.
Ehk siis armas meeldetuletus vanalinnast:

Vassili ja kana

Mees tappis õhupüssiga võõra kana

www.DELFI.ee 8. mai 2008 9:42

Eile kella 12.32 ajal leiti Tallinnas Kari tänaval asuvast garaažist vägivallatundemärkidega Vassili (s 1928). Juhtunut asjaolud selgitamisel, teatas Jõhvi politsei. * Et siis nagu MIS MÕTTES? Kana Vassili oli sündinud 80 aastat tagasi? Kellel oli õhupüss? Mis ajast jääb Tallinna Kari tänav Jõhvi politsei haldusalasse? Kuidas sai kana garaaži? Palju vastuseta küsimusi...

Fotojaht. LINN

Suure ja avara taeva all, mere, maa ja mere taga elab LINN.


Linnas kasvavad majad ja masinad.


Suurte, noorte ja vanade ehitiste vahel on inimesed, väikesed.


Ja hommikupäike näeb mõndagi tänavate vahel.


Ja lisaks päikesele jälgivad linna tema tõelised valitsejad. Igal hetkel, igal pool.



Ja üks aastatagune rahupalve.

Fotojaht. MÄRG

Hilinemine. Kuid pildid ikkagi!

1 äärmiselt udune ja niiske-jahe, kuid ääretult kaunis hommik ühe Soome järve ääres.

See oli jälle 1 vihmajärgne hommik. Klaaslaual kohvikus.


Vihm. Tugev, ehe ja värskendav. Ladistav. Hea avatud aknast, katuse alt vaadata.

Isiklikud avastused

Ehk siis kogemused, millest läbitulnuna enam vanamoodi arvata ei oska.

Muusika – iga pilli läbi loo eraldi kuulata, vaid teda, kui armastatut kooris laulmas. Olla konsentreeritud ühele hulgas, tunda nüanse ja ainuüksi üht.

Söök – improvisatsioon, kui selged on põhitõed, mis kindlasti kohe kokku ei sobi (piim ja sidrun tees, proovitud). Head tulevad söögid ja maitsvad, kui mõned väiksed nõksud selgeks saada ja mitte karta!

Töö – uuele kohale asudes tuleb kõigepealt tutvuda kohustuste ja nõudmistega, ning seejärel üle vaadata, mida võib tegemata jätta. (Mitte logelemine, aga asjadest selgust saades saab suurema rõhu panna põhilisele).

Vesi – vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab... Veel on jõud! Hull jõud.

Loomad – jäävad äraarvamatuteks. Hoolimata sellest, kui palju neile inimlikke tundeid külge mõelda. Ei saa kunagi kindel olla, et SEE loom ei hammusta.

Jumal – on see, kes Tema on. Inimlik tõlgendus ei vähenda ega muuda seda. Püha on vabastav.

Linn – on sarnane kõikjal, kohast hoolimata. Sama, kui inimesed. Sama erinev samuti. Kuid mingi kindel struktuur neil on.

Inimesed – ei ole sellised, nagu tahaks, vaid sellised, nagu nad parasjagu on.

Ellujäämine – on seni, kuni elad. Ja takkajärgi vaadates pole ükski asi ju tegelikult suremistväärt olnud. Miks tulevased juhused peaks? Inime on üsna visa.

Teemasid ja märksõnu on määratult rohkemgi.

Kui keegi enda avastusi avaldada tahab, siis lugegu end teatepulga saanud olevaks.
Päris huvitav mõtelus...
Ja omast õelusest siis kohe nimeliselt lisan mõned, kelle arvamust ja kogemust, ahhaa-elamust mingite talle oluliste teemade kohta lugeda oleks huvitav. (Mitte et kõik teised vähempõnevad oleks, aga kuskilt peab ju pihta hakkama)
Metsatagune
Tiiauspaikka
Unekott

Keskaegsed tingimused suguühteks

Ehk siis lahtiseletatuna.
Himust saamiseni peavad patuvabaks jäämiseks olema täidetud järgmised tingimused:
Pead olema abielus, tahtma ühtuda omaenese naisega, oled olnud üle kolme päeva abielus; naine ei veritse, pole rase, ei imeta; ei ole paastuaeg, advendiaeg, nelipühinädal, ülestõusmisnädal, pidupäev, paastupäev, pühapäev, kolmapäev, reede; ei ole valge, sa pole alasti ega kirikus ning tahad kindlasti last saada.
Vaid sel juhul anna hagu!
KUID, pea meeles: Ole ettevaatlik - ära kallista, ära suudle! Ei suuseksile! Ei kummalistele asenditele! Ainult üks kord! Püüa mitte nautida!
Palju õnne!
Pese end pärast!

Palju toredaid suguühteid kõigile!!!

Hüljes räätsadel

Soomaa. Räätsad. Raba.
Esmakordselt ka giid.
Õigemini muhe jutukas metsatehnik, kes Soomaal oma 30 aastat elanud.

Öösel oli sadanud. Hommik oli hall ja tibutas vahelduva tugevusega.
A tosta sest. Kuiv komplekt kaasa ja misse paar tunnikest märga ikka teeb.

Terve retke jooksul ei sadanud. Ok, veidi alguses ja pisut udukat ka lõpupoole.

Räätsad näppu ja metsa.
Sookured ja kitsed välja peal.
Mets. Selline ehe ja ehe. Männid kukkunud koos juurtega. Juurekilp ristas maaga kauneid mustreid.
Saame teada, mis eellugu on igal lõhel puukoores.
Siin on kunagi põder ampsanud koort. Puu hukas. Elab, aga mis elu see on?
Need madalad kohad, koorevabad, on pidanud taluma metsanotsu aktiivset harjasesügamist. Nagu raspliga oleks üle käidud.
Igasugu fekaalide kohta sai põhjaliku ülevaate. Neist, kes tekitavad omad sitamajad jooksuradade kõrvale (kährik, hunt) ja neist, kes pabuldavad pea igal sammul, hoolimata korrast. Kuju, suurus, vanus, koostis... Jajah, rosin shokolaadis.

Tammetõrusid levitavad pasknäärid, raba levitavad põdrad.
Kitsetall peab elule vastu astuma 1,5 tundi peale sündimist.
(Inimlapsed on säälkõrval (piiksud), veel 3 aastaseltki roomavad ja situvad püksi.)
Rähnil on amortidega aju, et end vastu puud lolliks ei peksaks. Mõni peksab ka, vedru läheb katki ja siis jooksevad, pea alaspidi, ringi ümber puu.
Emaspõder situb piklikuid ja isaspõder ümaraid kuulikesi.
Kõrgraba tekkimise lugu.
Loomarajad.
Metsasihid, mille ülesandeks oli eraldada piirkondi kvartaliteks.
Räätsad.
Vesi ja mättad.
Sookail.
Mitmesaja-aastased männijändrikud.
Männivähk.
Tõrvakohad männil.
Jõhvikad.
Laukad.
Vaatetorn ja laudtee. Teine grupp, kes kahepäevasel ja üsna väsinud juba näisid.
Ja veel paljupalju.
Vaikust.

Täitsa kino

... ja nii juba kolmandat päeva järjest.
Piletöör naeratab äratundvalt, kui "tere jälle!"ga piletid rebestamiseks ulatan.
(Mis muidugi omakorda tähendab, et nägemine on piisavalt taastunud.)

*

Friigifilm.
Neljas siis juba.
Roman Polanski "Üürnik".

Vaikne ja silmatorkamatu Poola kartoteegipidaja Trelkovsky rendib viletsa korteri Pariisi vanas korrusmajas, mille elanike suhtumine uustulnukasse on kõike muud kui sõbralik. Poolaka uued naabrid koosnevad vanadest erakutest ja ebameeldivalt uudishimulikest nuuskijatest, kes üsna pea viivad mehe arusaamiseni, et temaga mängitakse võikat mängu. Mahlaka ja nukra huumoriga on edasi antud peategelase inimlik tragöödia. Trelkovsky muutub üha paranoilisemaks ning tundes ära naabrite „vandenõu”, mille plaaniks on tema enesetapule viimine, sünnib peategelase hinges jõuline mäss. See pimedusse mähitud ja delikaatse huumoriga vürtsitatud peaaegu hüpnotiseeriv film on vastupandamatult ligitõmbav müsteerium.

Surutis, mis tuleb seest. Eelmine üüriline, noor naine, on aknast alla hüpanud. Haiglasse vaatama minnes tuleb ta suust (ainus peale silmade, mis pole sidemes) vaid võigas, kuid kile karje.
Ja nii algab paranoia, pilt pildilt, heli helilt.
(Heli oli kohutav. Vana film etc., aga jubedam veel kui "Värdjatel")
Hirm sööb seestpoolt. Ja kui nägemused saavad reaalsusteks, kui kaob kontroll oma mõtete üle, siis...
Lõpp läks suisa naljakaks. Minu jaoks.
Suitsiid-tüdrukuks (jubasurnud) transvestiidistunud mees hüppab aknast alla. Kuid ei sure, vaid roomab üles ja kukutab end veelkord... No siin läks vint üle juba.
Kokkuvõttes - meeldis.
Olgugi pikk ja kohati veniv. Olgugi jube heli ja kehvastiloetav võõrkeelne subtiiterlus.

*

Kesetpäeva.
JAFF - jaapani anime filmifestival.
"Minu naaber Totoro"
Mis kummastav mõnu on keset püha tööpäeva tuttavaga kinno maha istuda, jaapani õllet libistada ja multikat vaadata.
Saalis oli tubli 8 inimest. Koos piletinäppijaga.
"Kõige vägivallatum multikas", lubab eelteave.
Noh, vägivallatu on vägivallatu (ehkki oli ka selles filmis üks... üsna vägivaltselt tõlgendatav liigutus).
Jaapanlased on teistsuguse mõttemaailmaga. Ja seda on hea ikka ja jälle tunda.
See austus hingede vastu, esivanemate ja muidu vaimude vastu. See loomulikkus. See shinto.
"Vaimudest viidud" ja "Howli lendav kindlus" tulevad muidugi kohe raginaga meelde, isegi sarnased tegelased liiguvad ringi.
Oi, maitseb hästi, saab naerda ja kohati kisub mõnusalt absurdiks.

*

Veel 1 jaapani anime.
"Südame sosin".
Jälle omapärane kogemus.
Pubefilm jaapani anime versioonis.
Kohustuslikud esimesed armumised, koolistseenid, salajased kirjad, õdedevahelised nääklused...
Nagu korralikus ameerika filmis.
Ja siis tuleb sisse paks kass.
Ta ei räägi. Ta ei reageeri lähenemiskatsetele. Ta on lihtsalt paks kass, kes kõnnib omapäi.
Ja siis tulevad sisse väikesed tavalised imed ja muinasjutud.
Ja veidike ameerika kantrit jaapani keeles ("Country road").
Ja siis miski täiesti arusaamatud tripid.
Ja siis... hästi häpi end, seekord päiksetõusus abieluettepanek ja armutunnistus.

Seekord siis sellised lood.

Dünaamilise kodulehe

Taas üllatusi postkastist, elektroonilisest.
Ohtralt selliseid:

Tere,

Pakume Teile dünaamilise kodulehe hinnaga 3500 krooni (tavahind: 5500 krooni). Pakkumine kehtib kuu jooksul.

Tervitades,

bestitsolutions@hot.ee

Nujah. Eksole feromoonid juba olid.
Neil oli vähemalt koduleht.
Mille kallal ilkuda.
Uued uudised sealt oleks nagu juba eestikeelsemad, peab tõdema.

Ja siis:

Lugupeetud klient,

Pakume Teile dünaamilist kodulehte hinnaga 2 500 krooni!

Hinna sees on standaartne disain ning sisuhaldustarkvara, mis annab Teile võimalus administreerida oma kodulehte. On võimalik muuta: menüü, alammenüü ja alamalammenüü punktid; sisuks panna: tekst, pildid, lingid, failid, tabelid, pildiglaerii.

Kui soovite spetsiaalset tänapäeavaset kujundust Teie jaoks, tuleb juurde maksta 1 500krooni.

Huvi korral kirjutage aadressile all.systems@mail.ee

Tervitades,

All Systems

all.systems@mail.ee

Esteks, kelle klient ma olen?
Teiseks, miks ülisarnane eriaadressiline pakkumine?
Kolmandaks - on teatud kohad, kus minu arvates peaks toote pakkuja olema huvitatud sellest, et tema pakkumise-reklaami keel oleks puhas ja usaldusväärne. Pole ju raske lasta kellelgi oskajal üle kontrollida. Siin pole küsimus rahvuses, vaid keeleoskuses. Ma ei võta tõsiselt logus keeles pakutavat asja - ka toode on juba eeldatavasti logu.
Selgitan asja segasemaks. Mul pole mingit probleemi otse suhelda vähegi vastastikku mõistetavas märgisüsteemis.
AGA.
Lihtsalt, kui Sa vägivaldselt trügid mu postkasti, siis vähemasti ürita sümpaatset muljet jätta.
Et mul veidigi huvi tekiks.
Positiivset.

Silmapistev

Elus kogetu hulka lisandus:
pimedas toas päikseprillidega teleka vaatamine näen-pimedus vaheldumisega. (Tõelise tummise kepi najal korteris 90kraadise nurga all (nurk jalgade-ülakeha vahel) olen ka ringi käinud).
Põhjuseks silmahäda.
Tänan küsimast, juba paraneb.
Juba suudan fokusseerida ja tähti tabada.
Urjuhh, tõbed on koledad.
Aga õnneks mööduvad. Enamasti!
Mõistan hetkel eriti hästi üht kunagist tuttavat, kes elas hämaras ja oli sõna otseses mõttes suht valguskartlik.
Aga, nagu öeldud, on, nagu on.
Ja läheb paremaks, kus ta pääseb!

Lülitame elektri välja!!!

MAA TUND 2008 29. MÄRTSIL kell 20.00-21.00

29. märtsil toimub kell 20.00 - 21.00 kõikides kodudes, kohvikutes,linnades ja külades üle kogu maailma MAA TUND 2008, mille puhul onkõik inimesed oodatud selleks tunniks ajaks välja lülitama kõikelektrit tarbivad riistapuud või vähemalt valgustuse, et kasvõiselleks hetkeks peatada globaalne soojenemine, vähendada elektritarbimist, maa ressursside raiskamist ja kasvuhoonegaasidetekkepõhjusi. Ühtlasi soovitame sellest inspiratsiooni saada javähendada elektri- ja muu energia tarbimist ka oma igapäevaelus.

Maa Tunni tähistamine sai alguse 2007. aastal Sydneys, kus see osutusväga edukaks, elektrit ei kasutanud sel tunnil umbes 2,2 miljonitinimest jättes linna täielikku pimedusse. Sel tunnil väheneselektritarbimine Sidneys umbes 10,1%, mis topeldas eesmärgiks seatud5%. Kui see kokkuhoid püsiks terve aasta läbi, oleks see sama, kuivähendada tänaval sõitvaid autosid aastaks umbes 48,616 jagu

2007. aastal lülitasid oma valguse välja ka Sydney kuulsaimad paigadOoperimaja ja Harbour Bridge, Maa Tunnil toimusid erilise hõngugaüritused, näiteks peeti pulmi küünalde paistel. Sel aastal on paljudteised maailma linnad saanud innustust sidney elanike suurejoonelisestettevõtmisest, ühinenud samuti Maa Tund 2008-ga, tehes sellestsümboolsest üritusest globaalse liikumise.

Et ühineda ülemaailmse keskkonnasõbraliku aktsiooniga, on tarvis väljalülitada oma käeulatuses olevad lampide, televiisorite ja võimalusekorral veel mõned lülitid, kõik see toimub igal maal oma kohaliku ajajärgi kella kaheksast kuni kella üheksani õhtul.

Et efekt oleks suurem, saada see üleskutse edasi nendele, kes sellestveel ehk ei tea!Maa Tunni 2008 taga on WWF Australia, Fairfax Media ja Leo Burnettiühendatud jõud

Elekriettevõtete ja võimudega on Austraalias läbi räägitud, elektritarbimise järsust muutumisest sealsed elektrijaamad mingi löögi allaei satu ega katki ei lähe, vaevalt et nad seda siingi teevad.

Maa Tunni ametlik kodulehekülg (rohkem vastuseid küsimustele):http://www.earthhour.org/ Eelmise aktsiooni kajastus aastatagusesPostimehes:http://www.postimees.ee/310307/esileht/valisuudised/252957.php

Kohtume küünlavalgel või pimeduses!!!

Kevväi käen!

Sai kevad ja kassid on rahutud. Osavasti varjevärvis päiksepaistel, silmad ometi vidukil ning närv erk.

*
Russalka. See on üks neist kujudest-skulptuuridest, mis mind alati enese ligi tõmmanud on. Nagu Kr.J.P Tartus.
Pole käinud ma paljudes kohtades, et üldistada. Kuid käidud kohtadest on jäänud mõned, mis kui äratuntud märgid enda juurde rahusse kutsuvad. Saha kabel, Nevski katedraal Toompeal, Vanalinna mõned hoovid. On paiku, millest vaid mälestus jäänud. On paiku, mis on muutunud.
Aga nad on.

Haleilu

Selline noor nunnu poisu. Ja kui ilusti laulab veel!!!
Jajahh, Moulin Rouge on nüüdseks selle paratamatu kaasosa.

*Elton John. Your Song. 1970

Kristjan Jaak

Kui ma mõnikord Tartuliina satun, käin võimalusel ikka Toomemäelt ja Sinu kuju juurest läbi. Seisan Su ees ja vaatan, kuidas Sa liigud. Su kuju on täis väelist. Sa lihtsalt liigud, füüsiliselt.
(Ma olen kohanud, et pole ainuke, kes seda näinud!) Omas rühkimises, tuulel vastu ja pikateesammu-rütmis.

"Kuu"

Kas lauluallikas
külmas põhjatuules
minu rahva meelesse
oma kastet ei vala?

Kui siin lumises põhjas

ilusas haisuga mürdike

viluses kaljuorus

ei või õitseda kaunisti:

kas siis meie maa keel,

mis kui tasane ojake,

oma ilu tundmata,

heinamaa läbi, sinise

taeva kullases tules

rahuga on jookslemas,

ega toreda häälega,

oma rammu tundmata,

taeva müristamisega

kui meri on hüüdmas;

kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?

Siis ma võtan teid,

selge, sinise taeva

tähed, maa pealt

kõrge isamaa poole

rõõmuga vaadates laulda;

siis ma laulan sind,

ööde kuningas kuu,

kes sa pilvede sülesta

nii kui pungasta lilleke

lõbusa valge palgega

üles tõused taeva all,

kus tulised tähed

maha on langemas

sinu eest musta,

pimeda udu sisse. --

Nõnda, inimeste vaim,
oled sa udus ujumas,
kui su mõte on otsimas
jumalat tähtede alta!

Tunnetest ja tuimusest

Tuimad inimesed, kes ei näita välja emotsioone.
Mitte mõnest nihkest tingitud, paberiga tuimus.
Ameerika sarilik - mehhiko seebilik ülepurskavad ja igati mõistetavad emotsioonid on oma konteksti jaoks.
Temperamendi erinevus.
Eeskujude erinevus.
Kui võõristav võib olla kallistamine inimestega.
Kui võõristavad on kohustuslikud rollimängud.
"Ma ei oska vastata kallistustele, tunnen end ebalt ja seisan, käed rippu," rääkis paarkümmend aastat tagasi sõber, kes sagedamini kohtus väljamaalastega ja nende kommetega.
See polnud omane.
Nüüd on nagu tavaline.
See komme siis.
Ei, ma ei ole siiamaani harjunud kohustusliku naeratusega ja eneseanalüüsidega teatud süsteemide kohaselt.

Nii positiivne on ju välja näidata emotsioone. Et kõik teaks, mis meeleolu parasjagu esindad.
Ainult et.
Kui keegi/miski tundub ebameeldiv, siis seda välja näidata on ebaviisakus.
Kui keegi/miski tundub meeldiv, siis seda välja näidata on avatud inimese tunnus.
Kindlasti olen ma millestki valesti aru saanud.
Tuim tükk.

Õu häppi dei!

"Uhh, kõht on nüüd nii täis, et kohe lähen lõhki... kas need on küpsised seal? Tohib? Kaks?"

Ka rikkad nutavad, ka naabrid seksivad

Naer, silitamine, kihistamine.
"No ma siin mõtlesin, et teeks veidi romantikat või nii..."
"Ah nii, ma mõtlesin, et sa niisama."
Pooltunnike hiljem. Väsinud, kuid rahulolevalt.
"Uhh, see ka mõni romantika, see oli puhas porno ju!"
"Khmm. Paneme küünla põlema?"