Kui ma mõnikord Tartuliina satun, käin võimalusel ikka Toomemäelt ja Sinu kuju juurest läbi. Seisan Su ees ja vaatan, kuidas Sa liigud. Su kuju on täis väelist. Sa lihtsalt liigud, füüsiliselt.(Ma olen kohanud, et pole ainuke, kes seda näinud!) Omas rühkimises, tuulel vastu ja pikateesammu-rütmis.
"Kuu"
Kas lauluallikas
külmas põhjatuules
minu rahva meelesse
oma kastet ei vala?
- Kui siin lumises põhjas
- ilusas haisuga mürdike
- viluses kaljuorus
- ei või õitseda kaunisti:
- kas siis meie maa keel,
- mis kui tasane ojake,
- oma ilu tundmata,
- heinamaa läbi, sinise
- taeva kullases tules
- rahuga on jookslemas,
- ega toreda häälega,
- oma rammu tundmata,
- taeva müristamisega
- kui meri on hüüdmas;
kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
- Siis ma võtan teid,
- selge, sinise taeva
- tähed, maa pealt
- kõrge isamaa poole
- rõõmuga vaadates laulda;
- siis ma laulan sind,
- ööde kuningas kuu,
- kes sa pilvede sülesta
- nii kui pungasta lilleke
- lõbusa valge palgega
- üles tõused taeva all,
- kus tulised tähed
- maha on langemas
- sinu eest musta,
- pimeda udu sisse. --
Nõnda, inimeste vaim,
oled sa udus ujumas,
kui su mõte on otsimas
jumalat tähtede alta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar