Sai kevad ja kassid on rahutud. Osavasti varjevärvis päiksepaistel, silmad ometi vidukil ning närv erk.
*
Russalka. See on üks neist kujudest-skulptuuridest, mis mind alati enese ligi tõmmanud on. Nagu Kr.J.P Tartus.Pole käinud ma paljudes kohtades, et üldistada. Kuid käidud kohtadest on jäänud mõned, mis kui äratuntud märgid enda juurde rahusse kutsuvad. Saha kabel, Nevski katedraal Toompeal, Vanalinna mõned hoovid. On paiku, millest vaid mälestus jäänud. On paiku, mis on muutunud.
Aga nad on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar