Aidake sõber Eesti kodanikuks!

Mu president!
Ma kahtlen, kas me elame samas Eestis.
Kuid kui lugeda neid lauseid, mis jõudnud ajakirjandusse, siis... sry, mees, ole realist.


President Toomas Hendrik Ilves soovitas sünnijärgsetel Eesti kodanikel aidata ja julgustada halli passiga kaasmaalasi Eesti kodanikuks pürgima.

«Kui iga Eesti kodanik võtaks südameasjaks aidata kas või üks niinimetatud halli passiga kaasmaalane kodanike hulka, siis peaks praegu igale kodakondsuseta inimesele jaguma kümmekond abilist,» rääkis Ilves täna Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis 60 inimesele kodakondsustunnistust kätte andes.

«Iga riik peab seisma oma kodanike eest. Iga riigi huvi on aidata kaasa kodanikkonna suurenemisele. Ükski enda kodanikest tõeliselt lugu pidav riik ei jaga kodakondsust suvaliselt, seda pole siiani tehtud ega hakata tegema ka tulevikus,» ütles riigipea, lisades, et kodakondsuse saamiseks peab iga inimene ikka tahet ilmutama.

Ta tundis heameelt, et Eesti riik ei vaata kodakondsuse saamise protseduuri millegi jäiga ja igavesena ning meenutas, et eelmisel nädalal sai valitsuses heakskiidu uus kodakondsuseksami läbiviimise kord, mis loodetavasti roogib eksamiküsimustest välja keerulise sõnastuse iseenesest lihtsate küsimuste puhul.

«Eesti on vaba demokraatlik riik ja me austame inimeste vabu valikuid. Seetõttu me austame ka siin elavate inimeste valikut võtta mõne teise riigi kodakondsus,» ütles president Ilves. «Me austame seda valikut, kuid ei mõista. Me ei saagi seda mõista, sest Eesti riik kohtleb oma kodanikke hästi ja võrdselt.»

Riigipea sõnul on keeruline mõista ajendeid, mis sunnivad tagasi lükkama kõiki neid hüvesid, mida demokraatlik ja vaba riik igale kodanikule Eestis eneseteostuseks ja kindlustundeks pakub.

Millal Sina, mu president, suhtlesid ja mõjutasid südamlikult mõnda hallipassiomanikku? Kas sa tõid talle präänikuks kõik need tuhanded hüved, mida Eesti riik annab oma kodanikule? Need hüved, mis praegu kui munakoored praksatavad ja kaovad olematuks?
Iga kodanik kodustagu mõni mittekodanik? Olgu positiivne patriootlik eeskuju?
Sest eestlane olla on uhke ja hää?
Sest, nagu sa ütled, kohtleb Eesti riik oma kodanikke hästi ja võrdselt?
Kas sa tead, miks integratsiooni tegelikult ei toimu? Nagu päris tegelikult, reaalsuses?
Kas sa tead, kui paljud on kodakondsusetud selle bürokraatia pärast, mis endiselt jumal?
Miks alles nüüd, 17 aastat peale riigi taastekkimist hakatakse läbi vaatama värdjalikku ja segadusseajavat sõnastust "lihtsate küsimuste puhul"? Kas see pole lihtne märk millestki?
Sina, mu president, rahva valitud riigikogu poolt valitud president!

Üks ilus laupäev pildis

Minu paik, mu rahupaik.
Uksed alati valla.
Katkisena ja parandatuna.

Rõngasrist väidetavalt 17-st sajandist.

Mõelda, et olen siin käinud läbi aastate. Jalgsi. Rattaga. Hobusega.
(Jah, ma olen hobuse seljas sisse sõitnud siiasamma altarini.)
Päeval ja öösigi.
Igal aastaajal.

Mulle on veidi oluline see paik.


Kakerdaja.
Raba on ilus. Nagu ikka.



Ja taevas on võimas. Nagu ikka.


Eestimaa ja sügis.
Pilvepiirilt alla vaadates.
Ning see magusvalguslik loojangueelne.

Silikoonrinnad, mõrv ja kurikas

Mõnikord ma ei suuda samastuda uudisteedastajate mõttemaailmaga. Isegi mitte mõista seda.

Pole ka vist suurem kaotus.

Noor ameeriklane plaanis oma ema mõrvata. Fotol pesapallikurikas
Foto: wikipedia.org

Selline illustreeriv pildike siis uudisele. "Tüdruksõbra silikoonrinnad viisid mõrvakatseni".
Fotol kurikas.
Miks mite mõrvakatsetaja? Või tema palgatud teo sooritajad?
Miks mitte veel ilma silikoonita rinnad, mis kuriteo põhjustasid? Miks mitte silikoon, mille omamise eest tasumiseks kuritegu toime pandi? Miks mitte läbipekstud ema?
Miks täiesti asjassepuutumatu kurikas???

Edit: liuglesin eile mööda blogi-sipelgarada hiiutari juurde ning leidsin eest südantsoojendava sissekande. Täna libistan pilgu üle EPL uudiste ja - ülla-ülla - kohtan tuttavaid pilte ja teksti . Jube lihtne on nii artikleid vorpida ehk teise juttu kopeerida. On see eetiline? On see ilus ja aus? Ma saan sellisest vargusest (sest kuidas seda teisiti nimetada?) aru vaid siis, kui on olemas autori enda luba. Aga kui seda pole?

Edit 2: Vabandan konkreetse EPL artikli autori ees, et alusetult süüdistasin.

Kastanid kasvavad katki

Nii ongi. Ja pruunistunud läikelised munad sajavad maa poole, jättes kestad tühjana kõlkuma kolletuvate lehtede vahel.



Suvi lahkub saluudiga!

Fotojaht. Muusika

Pildistada muusikat. Tundub raske ülesanne.
On pildid, mida elusalt nähes hakkab peas/kõrvus kostma mingi teatud lugu.
Hommikuti uduses päiksetõusus Krieg, mägedes "Helisev muusika", rongiratastes on oma, vaadates mööduvat...
Kuidas seda pilti püüda?
Paras pähkel.
Varusid üle sirvides mõnda siiski märkasin.

Laena mulle kannelt, Vanemuine...
Ehk siiski vist Väinämöinen, sest Lauluisa istub Soomemaal Parikkal harrastuskunstnik Veijo Rönkköneni aastakümnete jooksul tehtud ja kogutud betoonskulptuuride aias.



Pillide pill. Pilt veidi väriseva käpaga tehtud, sry.
Taas Soomemaal, Kerimäel, maailma suurimas puukirikus.
Orel ON eriline muusikariist.


Mõnikord õhtuti tabavad mind hääled. Keegi kui tinistaks õrnalt kitarrikest.
Kitarr seisab enamasti toanurgas. Igati töökorras ja peaaegu hääles.
Koduhaldjad järjekordset serenaadi välja võlumas.

Hetked kulinaariaga

Alustame meie tänahommikust kokablogi.
Avame külmkapi ja vaatame, mis me sealt leiame.
Niinii, paneme tagasi eileõhtuse kilpkonnasupi, lükkame kõrvale kalamarjakausid ja lõhekarbid, ja, voilaaa!, leiamegi hommikusöögiks vajaliku:


Sinep peaks olema prantsuse, see moosiselt äädikane.
Vorst kõlbab igasugune, mul seekord viimase öömajalise obrok ehk natuuramaksuks jäetu.
Soolaseened peaks praegusel ajal igas korralikus majapidamises olema.
No ja jupi leiba, killukese võid, kübekese juustu ja suvistest grilli-bakhanaalidest järgi jäänud ketšupitörtsukese kraabib ka maja pealt kokku.
Vaja produktid nüüd kihiliselt asetada. Viil leiba, peale võid, sinepit, vorsti, ketšupit, soolaseeni ja kõige otsa juust.
Ja siis kogu värk ahju.
Või, vaesema mehe kombel, pannile ja kaane alla piisavale kuumusele.
Et ei kõrbeks pealt ega alt ja soojendaks ka keskelt.
Tulemus:


(Välguga tehtud pildile jäi see pealmine kate lihtsalt valgem, seega... see on lihtsalt juust, ei midagi hullemat!)
Maitse, muide, on äärmiselt hea!
Soovitan. Võimalik varieerida muude produktidega.
Hääd isukest ja jätku leiba!

Küünikud ja maniküürija

Lähteasend: Rott1 ja Rott2 + küünetangid. Sellised inimlikud naksatajad, teravate laiaäärsete pintsettide sarnased.

Ülesanne: hirmküüniliseks muutunud loomade jäsemetetipnevusi veidi lühendada ehk küüntelõikus.

Kulg: Rott1 tuleb pesast, kuhu Rott2 rahus unelema jääb, sujuvalt välja venitada, kõrvaltuppa vedida, sülle võtta ja paari sili järel sirutab loomake rahulikult järjekorras kõik oma lestad õieli ning laseb ilma liigse paanikata teravad tipud ära naksata. Rahulikkus on asja võti – sisselõikamine on halb.

Tehtud!

Rott2 ilmutab paanikamärke ka pääle mitut sügamist. Kõrvaltuba on võõras tuba, võõrad lõhnad ja üldse kahtlane.

Rott2 pääseb vigastamatult ja samastükkis pessa tagasi end kaugemasse peidukohta heitununa sügama.

Möödunud on paartundi. Rotid mõlemad juba ärasügelenud, on valmis ärksustunniks.

Teine üritus maniküüristada Rott2-e. Sülle sattudes otsustab tüüp igaks juhuks nii moe pärast paanitseda. Kisa peale saabub Rott1. Rott2 laseb käpa kätte võtta ja küünekese naksataja vahele panna. Samasse ilmub kohe ka Rott1 nina. Eemaldan nina, kohendan käpakest ja kordub sama.

Eemaldan Rott1 kaugustesse, silitan, rahustan ja kohendan ärevat Rott2 ja üritan uuesti. Kiiresti ja osavalt saan ühe käpa küüntega hakkama. Kõik ülejäänud lõikumata küünised surutakse ilmse kiindumuse märgiks riietest läbi mu ihhu.

Haaran õrnalt teise käpa. Saabub kaugustest (ülikiiresti, muide) Rott1 ja hakkab naksataja ketikest intensiivselt sikutama ja närima.

Rott2 hakkab siputama ja piuksuma.

Poolvägisi ja siiski üritades mitte vigastusi tekitada, suudan veel paar küüsekest kahjutuks teha.

Siis katkeb kannatus kõigil meil kolmel.

Rott1 kaob mööblialla, naksataja kettipidi hambus.

Rott2 kaob sinnasamma oma (osaliselt) teravate küünistega ja keeldub välja tulemast.

Mina... olen rahul sellegagi.

Inimesi on kahte sorti..

.. Ühed, kes jagavad inimesi sortidesse ja teised, kes ei jaga.

Kollane leht edastas uudise:

Uut alkoholivastast kampaaniat alustav Briti valitsus on jaganud napsitajad üheksasse alaliiki.

Liigitamise aluseks võeti Briti tervishoiuministeeriumi uurimus, kirjutab BBC.

Ekspertide väitel tuleb inimestele oma joomisharjumuste identifitseerimine kasuks.

Pummeldajate alaliigid:

1. Depressioonis jooja - elus on kriisisituatsioon, alkohol lohutab

2. Stressipeletaja - tööl või kodus on ohtralt pingeid, alkohol lõõgastab

3. Seltskondlik jooja - väga tihe seltskondlik graafik, alkohol ühendab

4. Konformistlik jooja - traditsiooniline mees, tunneb kohustust igal õhtul kõrtsis käia, see on saanud teiseks koduks

5. Kambajooja - joob üsna suures sõprusseltskonnas, kus napsitamine tekitab ühtsust ja annab turvatunde

6. Igavusest jooja - tavaliselt üksikema või hiljuti lahutatud, alkohol annab seltsi ja korvab üksildust, on õhtuseks rituaaliks

7. Macho-jooja - tunneb end alahinnatuna, mängib tugevat alfaisast, tunneb kohustust end joomise abil tõestada

8. Hedonistlik jooja - üksik, lahutatud ja/või täiskasvanud lastega, joomine peab tõestama sõltumatust, vabadust ja "nooruslikkust"

Lihtne, kas pole?
On puudu gurmaanid ja tervisenapsutajad (20grammi konjakit vererõhu tõstmiseks, ntx).
Ja kindlasti on veel võimalusi.
Paduparmud näiteks.

Ja kust siiski läheb piir jooja ja joodiku vahel?

Mida muud oligi arvata, eksole

Your result for The Who Would You Be in 1400 AD Test...

The Prioress

You scored 16% Cardinal, 67% Monk, 53% Lady, and 43% Knight!

You are a moral person and are also highly intellectual. You like your solitude but are also kind and helpful to those around you. Guided by a belief in the goodness of mankind you will likely be christened a saint after your life is over.

You scored high as both the Lady and the Monk. You can try again to get a more precise description of either the Monk or the lady, or you can be happy that you're an individual.

Take The Who Would You Be in 1400 AD Test at HelloQuizzy

Koriluskuu

Suundun Koplis punktist A punkti B.
Rahvast sulelist ja karvast möödumas. Haljasalaribakesel on käsil korilus. Vanamemmeke miskit kobrulehte murrab ja nuusib. Nõutult tuleb minu poole. Abivalmi inimesena peatun.
"Izvinite, võ znajete, eto hren?"
No mida ei tea, seda ei tea. Ma rõigast küll rohkem juurikaks pidanud olen, aga mida mina ka tean.
Memmeke jääb kahtlast ürti korvi laduma.

Mida kõike siin elus...

Äratus kell 6 ja ujuma. Basseini.
No ma ei ole just sportlike liigutuste etalon. Ja ka varane tõusmine pole minu rida.
Ja basseinis ujunud (umbes kahe erandiga) pole ma ka umbes... 20 aastat?
No igatahes oli vesi soojem kui minu mäletamist mööda ta alati basseinides on.
Ja selline sinakas ja vahutav, nagu ta enamasti hügieenieesmärkidel samasugustes kahheldatud pindadega ruumides rõõmsalt ülevalt alla voolab peale nupulevajutust.
Ning silmad muutusid pooltunni jooksul vees samasugusteks hägusteks ja punasteks, nagu nad ikka basseides muutuvad.
Aga ujuda oli üllatavalt hea!
Ja oma järjekordseks imestuseks tõdesin, et oskan ja jaksan ikka küll. Vabalt!
Jajahh, ma saan aru, et napakalt varane aeg enne argielu, aga ikkagist.
Ma kaldun arvama, et see ei jää viimaseks korraks ;)

Fotojaht. Värviline

Mõnel hallil ja värvitul hommikul talvelõpul peab ju kuidagi loodusele märku andma, mida oodatakse.


Kõige suurem kunstnik on loodus ise. Ja kui need värvid polegi nii karjuvalt kontrastsed ja säravad, on neis võrreldamatult rohkem toone, kui ükski inime suudaks kokku panna.






Valaste juga, kus võib näha maa ajalugu ja mälestust tuhandete aastate tagant - iga kivimikiht endas aastatuhandeid kandmas.



EELK Konsistooriumi väike, kuid ülitummiselt värvilise kabeli lagi. Eks peegeldub sellestki Looja.

Lisaks vaimutoidule peab inimloom ka oma ihu eest hoolt kandma. Jõulud on tulekul!

Isegi selle augu on nad siia minu jaoks kaevanud

Ma olen solvunud.
Nii ei saa!
Ostan, ok, vahet pole, kust, kuid siiski kindlas tumesinises pakis hapukoore. Alma. 20%. pool liitrit. Säilivusajaga.
Teades eelnevatest kogemustest, et see on tirtsu tahedam kui mõni teine sarnane. Mulle meeldib paksem.
Ja avan siis paki ja valan miski keefiri salatile.
Ma ei tellind seda.
Ma ei taha seda!
Ma tahan tihkemat ja tahedamat, ma tahan tumesinist Almat!
Mu viimane kurk ja tomat ujuvad miskis lürris, selmet anda rammusat kosutust.
Urjuhh!
Mis toimub?

Ei salli sallimatust

Tigedust täis autojuhid, kes täna hommikul mingitel isiklikel põhjustel üritasid maailma paremaks ja õiglasemaks muuta liikluseeskirju rikkuvat mind (ikkajälle 1.ühesuunalisel teel vastassuunas sõitmine, äärmiselt teeservas, laveerides sinna pargitud autodest mööda ja kedagi segamata ning 2. ratta seljast maha tulemata täis tähelepanu ja olles väga jalakäiate kiirusega) l sihilikult rammides, ilmselge püüuga mind koos rattaga alla ajada- see pole lahendus.
Piisavalt laial teel, mis kitsenenud vaid pargitud autode võrra ei ole ju iseenesest tarvilik sõita joonelt peaaegu vasta äärekivi sel kohal, kus juhtun mina olema.
Ja kenasti rohelisega üle tee minnes - oleks juht ka lihtsalt jalakäijale suure hooga jalgu kihutanud?
Mõrtsukjuhid!
Mingi haige ärategemine käib.

Vaatasin eile veidi Värsket Ekspressi. Just seda venekeelse uudistesaate lõiku.
Mõned puhtatõulised maksumaksjad, kes vihkavad kõiki venelasi, homosid, neegreid, invaliide, rumalaid, naisi, lapsi, vanureid ja muude tunnusjoontega inimesi ning soovitavad sisuliselt kõik kuhugi ära, saarele saata - palun, minge ise ja tehke endale oma õiglaste puhtatõuliste saar ja elage õnnelikult elu lõpuni.

Mis kurat inimestel viga on?

Kiri kodukandist

Te kõik kuulete allpoodud teksti vaimukõrvas Tõnu Tepandi esituses ju, eksole?
Kui ei, otsitagu!
Nu umbes siit saab taustaaimduse.

Kiri kodukandist.
Tere kallis, sain su kirja kätte.
Mul oli sealt rõõm lugeda, et sul kõik hästi läheb -
äri õitseb, lapsed on terved.
Aga tead...üks asi tundus imelik. Minu meelest
sa juba eelmises kirjas küsisid, et
mis meil siin uudist on. Minu meelest ma siis
juba vastasin, et ega meil ei ole ju siin
midagi uudist. Maakoht, kõik on vanad,
noored on ära linna läinud, uudised on ju
teil seal linnas.
Aga nüüd sa küsid juba teist korda, no siis ma
hakkasin mõtlema, et tohho pime no, peab ikka
meil ka mõni uudis olema. Ja ma siis hakkan neid
siis nüüd kirja panema.
Vaat kas sa mäletad seda naabrimutti, paremalt poolt.
Proua Roskvisti.

Vaat see proua Roskvist on surnud,
siis konjakitaat on surnud,
veltveebel on surnud ka.

Rauapoe on nad suuremaks ümber ehitanud,
onu Abee - õigus, tema on ka surnud.
Ja juba tükk aega ja juba tükk aega - jaaa!
Kaisaga on, nagu ta on - ei tea.

Isal on midagi seljaga lahti,
noh Henril on see lihtsalt närvidest.
Talegis - kuule seal saadab neid ebaõnn,
Lapsed seal surevad, jahh Stiina omad surevad,
aina nad surevad üksteise võidu,
See on vist neil mingi eriline haigus.

No Aarnele sõitis lapsehoidja mees otsa
ja tal on seljavigastus.
Oot oot oot, aaa, sinu vana sõber Olle on lahti lastud.
Onu Edvinil on nüüd jälle seltsi,
kui ta oma marjaveine ajab,
oma suures majas keset oma suurt viljapuuaeda,
keset oma suurt, keset oma suurt viljapuuaeada.

Kuule teie vana viljapuuaed -
tead seda pole enam.
Ehitasid nad sinna tootmiskoondise
ja kui ma ei eksi, siis bensiinijaama ka.
No ja kui veel Sandoni Leenast rääkida,
jah raskemeelne on ta ikka olnud -
kurb ja leebe,
aga kaunis kui rahva lauluofee.

Kuule kohe on imelik mõelda,
Anders, keda hobune lõi.
Sven, kes end ära gaasitas,
kas mäletad meie vaikuseminutit
sel päeval täienduskoolis?
Mida mul siis on veel rääkida...

Tahad sa endale maja osta, jaa.
Siin on veel talusid, kui mitte palju,
siis ikkagi veel küll,
kõlblikke suvilaid, kuid hinnad tõusevad.

Kuule, see Petra käib ju nüüd koolis, jaa!
Mulle ju tundub, nagu oli see eile, kuid...
aga uhh tont võtku, aeg läheb.
Aeren on nüüd juba üheksandas,
poisid ja purgiõlu,
meie küll võtsime harvemini.
Ja siis ka ainult valget.

Oot sa küsisid seal kellegi kohta eraldi...
Aaa, Frittorpis Ferre!
Ooh, Frittorpis Ferre, oh tema on surnud.
Noh Sferre Stiina, ka tema on surnud,
siis vanaema on surnud,
Olga on surnud,
Torsten on surnud.

Oot, kontrollime, tähendab...
Vanaema on surnud,
Olga on surnud,
Torsten on surnud.

Sedasi...
Tead ja ongi kõik, jahh kõik.
Rohkem ei tule enam ühtegi uudist meelde.
Nonii, sellega ma siis lõpetan,
soovin sulle kõike head,
mingu sul ikka hästi
ja ole ikka ja alati õnnelik...

Grusiinid Estonias (kontserdisaalis)

Maailmaküla räägib sest nii:

The Shin EgAri on Gruusia virtuooside grupp. EgAri baseerub Gruusia instrumentaalmuusikal, polüfoonilisel laulul ja rahvatantsul ning ühendab esmakordselt need küllaltki erinevad komponendid ühtsesse terviklikku kavasse. Ka on suhteliselt tavatu nende viis kombineerida arhailist ja modernset, Kaukaasia ja mitte-Kaukaasia instrumente, Gruusia rahvamuusikat ning jazzilikku mõttemaailma.

Sellegipoolest ei ole The Shin mitte traditsioonide murdja vaid hoidja. Kõik mis suudab areneda, peegelduda tänases päevas, see suudab ka kestma jääda. The Shini muusikas on sarnane rahumeelne ja loov Ida ja Lääne, uue ja vana dialoog mida võib leida paljudes Gruusia kultuuri suurte tegijate teostes: Rustaveli poeesias, Pirosmani maalides, Otar Ioseliani filmides.

Ei saa salata. Huvitav ja omapärane oli. Oli jatsu, oli fankitki, mingites kohtades hakkas silm rahvapillide vahelt süntekat otsima. Ei, näha oli vaid üht elektrikitarri ja kõiksugu vanemat tõugu puhk-, löök- ja keelpille.
Kõige võimsam oli meeste mitmehäälne laul. Sügav, puhas, võimas. Mitmehäälne. Omavahel haakudes ja põimudes, taas eemaldudes ja kokku saades. Olen tõsiselt võlutud.
Tantsu, kohati ülikiireid jalaliigutusi, näitati samuti lugude saateks.
Lisaloona esitatud rahvalaul a capella pani sügavalt mõtlema, et mis rahvas see selline on, kel nii keerulised, samas sujuvad, vastandlikud ja kokkusaavad laulukeeled on.
Ei, laul oli see, mis seekord sügavaimalt meelde sööbis ja suisa hardust tekitas.

Publik kutsus tagasi kahe lisaloo jagu, saal tõusis püsti ja trampis jalgadega.

Seekord siis sedamoodi.

Väike näide ka:

Vaene mina!

Hirmvajalik teave kõigile! Ja loomulikult viitsid Sa, lugeja, selle postituse lõpuni dešifreerida!

Mitte et ma nüüd kindel oleks, et ma kõigest aru sain, millele vastasin, aga irw! nii hale ma siis lõpuks välja kukkusin:


Lonely Heart
You are 40% Independent, 50% Idealistic, 60% Intimate, and 70% Indulgent!

Your result for The Heart Test...

Lonely Heart

The Lonely Heart

Dependent, Realistic, Intimate, Indulgent


You are the most misunderstood of hearts, the Lonely Heart. Your desire for love and your want of harmony and intimacy are all very loving qualities. At the same time you are very down-to-earth, which may present a more cold or hard demeanor than you actually possess. Your qualities are all of the quieter types, so you may be shy, leading to difficulties in love, which is hard for you, being so caring as you are. You want love, but your realistic nature may work against these more idealistic desires.


Matches for the Lonely Heart:


The Healers's Heart

The Healer's Heart is both realistic and values harmony, just as you do. The Healer is more passionate than you are, but you can appreciate this quality. The Healer in independent, and while you may wish them to dote on you more, you can can appreciate their self-sufficiency. The Healer will always be there for you when you are down, and you will find that they make a wonderful match.


The Patron Saint's Heart

The Patron Saint is, like you, dependent, realistic and values harmony. The Patron Saint will understand your more down-to-earth views as wells as your need for love and want for unity in a relationship. The Patron Saint is more passionate than you are, and this is something you can definitely appreciate. The Patron Saint's protective nature will leave your lonely heart feeling loved, and you will appreciate them watching over you, as well as the fact that they seem to understand you well.



.
Your exact opposite is The Lively Heart.




Avoid Explicits if you can. You need love and the feeling of being loved, and an Explicit may not understand or appreciate this, leading to conflict. Idealists may also be difficult to get along with if you are stubborn. But if you can adapt and appreciate their ways of thinking, a relationship with an Idealist can work.

Take The Heart Test at HelloQuizzy

Fotojaht. Seen

Varju pealt näeb too eriti ohtlik ja ähvardav välja.

See seen on kasvamiseks üsna omapärase koha leidnud - kännu otsa koore vahele.


Ja mõned seenelised (seenelaadsed siis, mitte seenekorjajad) on kohe suured tüved vallutanud.

2 aastat

... ja aina paremaks läheb!
Palju õnne!!!

Rängad seaduserikkumised

Jah, mina olengi see jalgrattur, kes ületab valgusfooristatud ülekäiguradasid sõites. Väga aeglaselt ja ettevaatlikult ning täis tähelepanu ümbritsevate liiklejate vastu, kuid siiski sõites.
Jah, mina olengi see, kes ei roni sadulast maha, kui pean ületama iga 50meetri järgi rattateega ristuvaid kõrvaltänavate sõiduteejuppe. Annan teed, aga maha ei roni.
Kannan kenasti kiivrit ja pidurid on täitsa töökorras.
Mu punane jope ei peaks olema väga märkamatu.
Jah, mina olengi see rattur, kes sõidab iga päev 30 meetrit ühesuunalise sõidutee servas vastassuunaliselt. Kõnniteed on kitsad ja inimesi täis ning ma ei usu, et ükski autojuht eelistaks reaalis näha mind kõrval-(õigesuunaliselt)tänavalt kitsa ja üsna tiheda liiklusega peateega ristudes vasakulepööret tegemas kohata. Ning siis mind seal teel sõitmas.
Juba teist päeva sõidan ma olematuks kulunud joonega poolitatud kõrvalteel jalgratturite poolel ja laveerin seal tuterdavate ülekäiguradasid passivate kollavestide vahel.
Ja saan noomida ja trahviähvarduse, kuna rohelise tulega vöötrada ületan. Ratta seljas, teokiirusel.
Seadused, mai äss!
Kaastunne ratturitele, kel lapsed rattal. Iga mõne meetri tagant ratta seljast maha ja siis tagasi... Tänan, jätan vahele!