Nii ongi

*
11. detsember.
Sajab.
Vihma.
Ratas on talvekorteris, liikumine on piiratud ja sõltub teistest (transpordist etc).
Pime on. Kogu aeg on pime.

Varsti on sünnipäev, jõulud, aastavahetus.
Igast janti.
Ja jõulust hakkab juba valgemaks minema.

Kopli kandis hakkas silma kiri seinal: HUKUMA.
Selline gräffititüüpi.
Murdsin ajusid, et miks 1 K ja mis sõnumi mõte.
Ehk miski oriendikeelne väljend, midagi poppi ja noortepärast.
Kuid keskkonnast lähtudes jõudsin peagi (nutikas mina!) lahenduseni - никита. Veidi teises kirjas.

Hissake, kui palju asju, mida vaja pole, tekib enese ümber. Rotilikus ahnuses, et äkki ikka on vaja. Kunagi. Midagi.
Enamasti ei ole!

On 11. detsember.
Sajab.
Vihma.

Kõiksugust

*

Üle hulga aja jälle veidi rotta.

Vana-Zuuzi on arvatavasti pime.

Ka ronida enam ei jaksa.

Ta sai siiski juunis juba 2 aastat vanaks.

Seega panen talle toidu esimesele korrusele.

Kus noored teda muidugi usinasti suunamas ja abistamas käivad. Ka toiduhävitamisel.

Nõginina-Sofie on nagu täiskohaga Zuuzi hooldaja. Poeb talle padjaks ja nakitseb kuklast.

Rassism, nagunii, et valged kokku hoiavad.

Larissa, toruloom, vilkab aga ringi nagu nirk.

Toruloom, sest ostes oleks ta kõigepealt ostmata jäänud, kuna keeldus torust puuris välja tulemast loomapoes.

Ja ka nüüd on tema elukoht torus.

Kui ta just ringi ei välgu ja sigatse.

Kurgid, mis hilja maha said pandud, on vohama hakanud ja kannavad saaki.

Zukinid on ka üsna lahke anniga.

Laupäevaöösel oli taevas omaette maailm.

(Klikka ja suurenda, mu apastraat ei suutnud rohkem zoomida)

See lillakam kompositsioon on kui omaette paralleelmaailm, omad saared ja veed seal ümber, puudetukad ja järvevarjud.

Ja mere ääres oli lihtsalt ilus.

Ning augusti täiskuu.

*

Kas kellelgi on mobiiltelefoni üle?

Minu oma aku on läbi.

Väike, lihtne ja primitiivne aparaat on mulle hea küll. Ta peaks sõnumdama, äratama, kellaaega näitama ja soovitav oleks ka helistamisfunktsioon.

Kooke küpsetama, lapsi kasvatama, feisspukis käima ega puid lõhkuma ei pea tema mitte.

*

Kelle asi?

*

Vaatsin just filmi, kus stseen:

Naine sobrab võõra mehe toas ja leiab pihukotitäie hambaid. Röögatab ja läheb oma poisile kaebama.

Et näe, pervo, kindlasti voodikaaslaste omad.

Poiss põrgatab korvpalli ja lausub marurahulikult nina ees hüpitatavaid hambaid vaadates: Sellele on kindlasti mingi selgitus. Lähme, see pole meie asi!

Jah, mis on kelle asi ja kelle probleeme me kanname.

Ikka meenub jutuke.

Mees läheb sõbra juurde ja alustab usalduslikku vestlust: Tead, su naine petab sind!

See on tema asi, lausub sõber rahulikult.

Jah, aga ta petab sind minuga! lausub süüdlane nüüd.

See on sinu asi, lausub petetu endiselt stoiliselt.

Ja mis sa nüüd ette kavatsed võtta? küsib petja juba üsna ärevusse sattudes.

Vot see on juba minu asi!

Väga õpetlik.

Ning rahulikuks uneks ja muidu nõrkemise ja stressi vältimiseks kõlbab ellu viia paljukuuldud mõte: teha vahet asjadel, mida saame muuta ja mida mitte.

See pole pelgalt leppimine kõigega, oo ei.

Muuta saab kaudselt ja enesele nägematult paljugi.

Kuid end vigaseks muretseda asjade pärast, mida mõjutada ei saa, pole ka mõistlik.

Arvan ma.

*

Purjedes

*
Majale pannakse soojustust, fassaadi, paksendust.
Külmal ajal jäi katki, muidu oleks juba valmis.
Aknad on kilega kaetud, akende taga tellingud, mis omakorda valge kilega ümbritsetud.
Maja on tervenisti sisse pakitud.
Ilmast ei tea enne, kui õue astud - iga hommik täis üllatust!
Või küsid teistelt - mis ilm seal väljas on?
Ja tuul, see mis praegu.
Tellingukile laperdab võimsalt ja häälekalt.
Turvaline on, nagu telgis.
Ühel väga tormisel ööl ühes parajalt väikeses, pimedas, turvalises telgis.
Kui väljas laperdab ja sa ei näe, mis just.
Sisekiht on ju kaitstud! (?)

*

Oh ajad ja kombed - rebane tulistas jahimeest

*
Valgevenes tulistas rebane jahimeest

Saime intervjuu rebaselt paar päeva hiljem, kui ta haavu lakkudes häbelikult ühmas: "Sai pisut müratud!" ning eemaldus longates ja ümisedes tuntud Kukerpillide lookest Jahitrofeed:

"Kõik metsaloomad teadsid ammu juba,
et varsti tuleb inimjahiluba.
Nüüd õige aeg on valmis seada lõksud,
ka küüned, hambad ja need teised nõksud..."

Üle õla vaadates ja üminat katkestades sisistas ta kogu loomariigi nimel: "AI WILL BII BÄKK!!!"

*

Uneline

*
Unenägusid näen mina sagedasti ja selgeid.

Täna käisin ma mägedes, kiviseid mägesid mööda. Ning kaotasin oma seljakoti. Lilla ja rohelise.
Ja sel polnud tugiraami.
Siis korjasin linna haljasalade lumelt kaelakette. Hõbedasi. Neid vedeles seal lademetes.
Pärast jooksin alla treppidest, ikka kolm sammu mademe kohta.
Ma oskan lennata.
Unes.
*

Selline päev

*
Linde vaatama.
Vahelduse mõttes ja esmakordselt sel puhul ka silmapikendused laenatud.
4 üles ja 5 paiku teele.
Matsallu.
Statoil taas on kabanossitu. see on juba sümptom. Süvenev.

Suitsu vaatetorni ronik on märg.
Ja külm.
Ja lindudevaene silmale.

Kõrv kuuleb.
Laudrajale.
Kitsed. Kaks silme ees üle välja end heidavad, kaks teist metsa tagasi varjuvad.
Ja siis tulevad linnud.
Koos päikesega.

Tuvastasime haned (paaaalju hanesid), luiki ja veel mingeid kurelaadseid, keda ei tuvastanud isegi raamatu järgi.
Aga äratuslennud lennatud, sõitsime maandumispaiku otsima.
Leidsimegi.
Koos vähemasti ühe jahimehe ja paukudega.
Samas, võisid nad ka metsa minna ja loomi lasta. Mina ei näinud, mina ei tea.
Vaatepilt on aus, kui põllatäis valgepõsk-laglesid korraga lendu tõusevad.

Teisal istusid (raamatu abil) tiirud, veidi väiksema parvena.
Ja veidi edasi mööda sügisesi värve, ikka lagled.
Väike kari ees ja surem parv seal taga, see hall viirg.


Sekka muidugi kadakaid ja hobuseid ja lambaid ja veiseid.
Mõisahoone täitsa iseseisva lõkkega.

Ja meeldetuletus, et Suur Vend jälgib teid kõikjal!!!

Panus maailma päästmisse - ökoseks!

'
Artikkel.


USA väljaanne Chicago Tribune andis näpunäiteid ökoseksi harrastamiseks.
Väljaande kinnitusel säästab ökoseks keskkonda, kuid samas aitab intiimelu mõnusamaks muuta.
Kasutada tuleks biolagunevaid kondoome loomseid proteiine ja nende aseaineid sisaldavate kondoomide asemel.
(On see ikka kindel, et need juba akti ajal ära ei biolagune? Taaskasutatavad kondoomid oleks ju samuti öko!)
Iha ja seksuaalset erutust tekitavaid aineid leiab mitmetest taimedest ning juurviljadest. Seksuaaliha tõstavad näiteks kõrvitsaseemned, ingver, seller, austrid ja kakao. Naiste puhul ei ole šokolaadi söömine lihtsalt magusaisu, vaid see maiustus mõjutab seksuaalsust.
Kasuta orgaanilisest puuvillast aluspesu. Orgaaniline pesu ei tähenda, et see on vormitu ja inetu. Müügil on mitmeid seksikaid alusrõivaid, mille valmistamiseks on kasutatud orgaanilist puuvilla, siidi ja sojat. Seksikas ja keskkonnasõbralik ei pea teineteist välistama. Looduslikust materjalist aluspesu võib tekitada tunde, nagu ei oleks üldse pesu seljas.
(Heintest niudevöö ümber ja kärab küll!)
Seksimängudesse saab kaasata näiteks puidust kööginõud. Need, kes on harjunud kasutama piitsa, saavad piitsutada näiteks ka puust lusika abil.
(Eeee... piitsutada puulusikaga??? Kurikaga ei tahaks või?)
Looduslikud libestid – kunstlikke ja mürgiseid aineid sisaldavate libestite kõrval on ka müügil looduslikest komponentidest valmistatud libesteid.
Hellita partnerit massaažiga. Massaažiõlid sisaldavad palju kasulikke aineid nagu mandli-, jojoba-, seesamiseemne ja oliiviõli, mis muudavad naha pehmeks ja vastupandamatuks.
Seksimängudes saab kasutada ka kanepiköit, mis on mõnusam ja pehmem kui kunstlikud köied.
Lisaks voodile tasuks kaaluda seksimispaigana ka vanni. Mis oleks veel romantilisem kui intiimakt ökoseebi mullidega vees küünalde valgel. Kuid romantilisi hetki võib veeta ka mõistliku kuumusega saunas.
Süüa ökošokolaadi, mis tekitab ajus mõnutunde ning võib viia mõtted seksile. Käsitööna valminud ökošokolaad ei lisa ainult seksiiha, vaid aitab turgutab ka majandust ja aitab kakaotootjatel toime tulla.

Et.. tehke kõike, mida ennegi, aga pingsalt ökotooteid kasutades!
Ja jälle sammuke maailmapäästmiseks tehtud..

Kokku. Võtted

'
Pildid kokku võttes nädalajagu tegusid ja käimisi.
*
Hommik algab hommikvõimlemisega.
Neiud nööril. (vt ka seda)
Lubage tutvustada noori lootustandvaid akrobaate:
Zuuzi...


... ja Betty.

Kaunis päev võiks viia jalakesed alguses mere äärde, kuulama lokseid, vaatlema linde ning soga, mis meri kaldale haisema kuhjanud.
Meri ei kannata endas valet ja saasta.

Sama kunis on minna ka metsa, kesk tüvesid, risu ja sammalt.
Langenud puu juurtepusa all peidab end kui salavärav vesi, kutsudes vuliseval moel hoopis mujale.

Sohu, rappa.
Sinna, kus üheks saanud vesi ja maa, puu ja sammal, mittekandev tahke ja mitteujutav vedel.
Ning kus valitsevad sisalikud.

Saagirikas aeg, veidi muinasjutulinegi.
Seenering.

Välkse pilguga puude alla kummardudes leiab riisikaid küllaga.

Pika päeva lõpetuseks kojas koos on kõik see pere.

Tarviline teave

'
... nii igaks juhuks.
Postimees kirjutab, et kui ratas või mobiil ehk veel miski ää varastatud, oleks nutikas miski aja pärast neid otsida lehelt politsei.ee , kus kokkuleitud varandus kenasti üleval.

Et siis. Kui miski asi "kaob", oleks mõtekas teha siva politseisse avaldus ja hiljem, kui ese arvatavasti leitud, kirjeldada võimalikult täpselt oma kallisvara viimse isikupärase üksikasjani.
Kuidagi pead ju oma omanikulikkust tõestama.
Seega - tehke oma jalgratastest pilte, hoidke alles riistaga kaasnevad dokumendid ning tundke tema hingeelu ning füüsist.

Üles, närilised!

'

Alaska Rotisaar ei vääri enam oma nime , räägib uudis.

Et tulid rotid uppuvalt laevalt, vallutasid saare, mistõttu saar Rat Island'iks nimetati ning hävitasid palju linnuliike. Paarsada aastat hiljem, nüüd, otsustaasid inimesed seal rotte mürgitama hakata. Mõned linnuliigid on tagasi, kuid rottide kadumine või taastumine selgub veidi hiljem.

Olen nõus kommentaator Rotiga:

Rott 15.06.2009 10:51
Maailma kõikide rottide ninad on pööratud praegusel hetkel meie impeeriumi kroonijuveeli - Rotisaare poole ja sõnatus leinas mõistame hukka toime pandud genotsiidi. Alates 1780 aastast, mil meie esivanemad seal maabusid ja asusid palehigis riiki üles ehitama, alates sellest kaunist päevast kuni viimatiste jäledate sündmusteni oli meil olemas oma maa, millest saime uhkusega kõnelda ja mida südames kandsime. Kutsun kõiki närilisi kõikjal maailmas alustama sissisõda, et mõista hukka see tohutu ebaõiglus!

Barrikaadidele!!!!

Lustiline lugulaul

*
Näpatud Ekspressi tv-kavast.
*

TÖÖKAS KIISU

Ilmar Trull

KORD ÜKS TURSKE KASSIMAIT,
KELLE VALVE ALL ON AIT,

ÄRKAS ÜLES KESET ÖÖD,
MÕTLES, ET TEEKS VEIDI TÖÖD.

NÄGI AIDAS RODU ROTTE
KANDMAS SELJAS SUURI KOTTE.

NÄHES TURSKET KASSIMAITA
ROTID HÜÜDSID: "TULE, AITA!

MIKS ME PEAME RASSIMA?
TULE SA KA TASSIMA!"

EINOH, KUS NÄED VIGA LAITA,
POLE TEHA MUUD KUI AITA.

TUBLI KIISU TÖÖD EI PELGA,
VINNAS KOHE KOTI SELGA.

:)

Stroomi rannas

.
Tavaline esmaspäev.
Lõuna paiku.

Koplipoolses otsas põles maja.
Ilus väike kaunis ajas väike majake, otse mere ääres.
Umbes eelmine nädal oli majakesest põlenud vaid keskkoht.
Täna siis jäid püsti vaid seinad.
Hooletus või magus maatükk?

Kaunist krundist on saanud rusu.

Kohal oli ka Pääste Kolmainsus.
Politsei peletas lapsi eemale, kiirabi turvas niisama, igaks juhuks.
Majas kuuldavasti kedagi polnud, õnneks.
Ranna teises otsas sõitsid meres traavlid.

Muuseumiöö euroviisuga

.
Kuna linn külje all ja linnas palju muuseume, mis lahket ligipääsu lubasid, sai jalad alla võetud ja muuseumiööst osa võtma mindud.
Algne plaan oli Teatri-ja muusikamuuseum ning Niguliste, edasi võimalikud variandid.
Esimene eeltoodust oli lahti varakult, 18-st, nii et läksime siis sinna.
Rahvast talutavalt, uurisime eksponaate, küsisime muuseumitöötajatelt juurde ja kulgesime rahulikult.
Tuli mingi punt väikeste vihikutega, vestlesid veidi muuseumitädiga ja said klepsud oma trükistesse.
Nii-nii, miski mäng käib.
Kuna Niguliste alles 19 avati, läbisime kirjandustelgi kiriku külje all.
Seal kohtusin vana sõbraga.
Veidi ringi luusinuna avanesid kiriku uksed.
Tahtsin otsimismängu mängida.
Saime 7 kaardikest fragmentide kujutistega ning pidime need leidma kirikust.
Leidsime!
Lubatud nänni kätte nõutades olid infolauas jälle väikese vihiku omanikud miskile küsimusele vastamas ning kleepsu nõutamas.
Et no mida värki?
Lahkelt ja lühidalt seletati mäng.
Vihikukeses on kõikide muuseumiöö avatud muuseumite info ja igal muuseumil 1 spetsiifiline küsimus, millele leiab vastuse vastavas kohas. Iga õige vastus annab kleepsu. 5 kleepsu eest saab nänni.
Põnev-põnev!
Kõigepealt andsime-vastasime ära oma otsimismängu vastused, saades Bernt Notke seinakalendri omanikeks (ilus ja suursugune kalender) ning siis nõutasime enestelegi vihikud.
Vastuse otsimiseks läks aega.
Vahepeal üritasin küsijatele vene keelde tõlkida sõnu peaaltari retaabli välistiivad, mis tõlkena ebaõnnestus, kuid käte abil siiski selgeks teha õnnestus.
Küsimus: Keda on kujutatud Niguliste kiriku endise peaaltari retaabli välistiibadel (kuus isikut)?
Teie juba teate, jah?
Eksitas sõna endise.
Ei tundunud elementaarne minna suure peaaltari juurde, tema taha ning vaadata üle pildid ning siis lugeda tutvustavalt lehelt altari ees kokku nimed, eksole.
Aga just nii see käis. Lehel olid nimed küll inglisekeelsed, aga see, et St. Georg on Püha Jüri, ma tean.
(Õige vastus - Neitsi Maarja, Barbara, Katariina, Jüri, Nikolaus ja Viktor)
Vastus käes ja esimene kleeps vihikus.
Siis tekkis hasart.
Edasi fotomuuseumi Raekoja taga, siis mandlikäru juurde Olde Hansa kõrval.
Väikse põikega Adamson-Ericusse Lühikeses jalas ja tagasi Teatri-muusikamuuseumi.
Igas kiire otsing kui sedagi ning vastus infosse. Kleeps vihikusse ja edasi.
Teatri-muusikamuuseumis saime viienda kleepsu, mis võimaldas nänni taas saada.
Valikuna Eesti muuseumide kaart, kalender-märkmik, postkaardipakid ja muuseumi T-särgid.
Valisime viimased.
Mis, nagu õhtu edenedes selgus, oli väga mõistlik valik.
Särke valides koputas õlale isiklik vend, kes oli perega säälsamas.
Ütlesin neile hunniku õigeid vastuseid.
Vihik klepsudega võeti särgi vastu.
Aga muuseume on ju linnas veel!
Linnamuuseumis pidi olema vanade relvade näitus koos seletusega.
Nimetet muuseumi ja kõigekõrgemale jõudes nägime inimeste selgi palavas õhus ja nende selgade taga oli kuulda kellegi seletusi.
Niipalju siis sellest.
Võtsime uued vihikud ja saime esimese klepsu.
Ajaloomuuseum oli juba tuugalt rahvast täis, eksponaatidele suurt ligi ei pääsenud.
Klepsu saime.
Meremuuseum, Loodusmuuseum, Tarbekunstimuuseum, Tervishoiumuuseum.
Meil oli vihik nännikõlbulik pluss veel 1 vihik.
Kuid nüüd oli seis selline, et muuseumides oli nänn otsa saamas ja rahvast oli kõikjal murdu.
Energiakeskuses saime juba kommi vaid.
Kuid vihik jäi kätte.
Küsimus: Mis on päikesesüsteemi keskpunkt?
Eksole!
Ja siis oli tunda, et jalad on väsinud.
Taas Meremuuseumi, katusele.
Ning siis lönta-lönta Rotermani.
Arhitektuurimuuseum.
Peale kaht esimest muuseumi jäi eksponaatide vaatamine minimaalseks.
Ka hasart hakkas vaibuma.
Vaadanud üle Rotermani keldris lubatud horrori, oli kõht tühi, jalad 5 senti lühemad ja hakkas eurovisioon.
Vanalinnas olid pea igas kõrtsus ekraanid ülekandega, ühes kohas lausa tänaval.
Teele jäi pelmeenikas.
Astusime sisse. Andsime eritellimuse keedetud pelmeenidele (10 tk, palun, lihaga), kuna päevajäänukid ei ahvatlenud.
Valmimist oodates avasime punase õlle ning vaatasime eurovisiooni.
Saime ja sõime pelmeenid nig lahkusime meeldiva kolmveerandtunni pärast.
Edasi kõrtsu, kus suur eksraan ning väike.
Mõnus rammestus hakkas pääle roomama, ning enne lugude esitluse lõppu kõmpisime kodu poole.
Mis oli üllatav, oli inimeste kainus ning sõbralikkus sel õhtul linnas.
Palju tuttavaid nägusid.
Meenusid vanad ajad...
Hääletuse lõpp jäi unenägudesse.

Pidu rottide õuel

.

Foto: Tiina Kõrtsin/SL Õhtuleht

Mitmes Euroopa riigis on märgatud rottide arvu kasvu ning nende leviku laienemist.
Asjatundjate hinnangul tõi majanduslangus peo rottide õuele, kirjutab AFP.
«Neile närilistele on linnades rohkem ruumi ja rohkem süüa. Rotid vallutavad üha uusi tühjaks jäänud ehitisi, nii äripindu, maju kui ka kortereid. Ka on neil prügikastides rohkem süüa, kuna prügikaste tühjendatakse harvemini,» selgitasid asjatundjad.
Paljude linnade eelarvet on kärbitud ja selle tõttu ei saa teha närilistetõrjet.
Asjatundjad jätkasid, et lähiajal võib suurlinnades rottide ja ka hiirte arvukus kasvada lausa plahvatuslikult.

Kirjutab leht.

Loodus ei salli tühja kohta, ütlen ma selle peale.

Aga eriti meeldib mulle mõte sellest, kuidas asjatundjad asju hindavad, uurivad, vaagivad ja siis leiavad, et masu toob peo rottide õuele. Kohe sellessamas sõnastuses.

Ning ärge visake raskel ajal niipalju toitu ära, mõtlen ma veel.

Rebased ja siilid, need on meie sõbrad...

.
Elu24 uudised loomariigist:
Suur rott ja psühhedeeliline kala.

X says:
kas see on siis rott????
Y says:
kas see on siis elu?

Homopingviinid rahva soovil vanemarõõme matsutamas

Nätaki! Saite nüüd!


On küll ka loomade seas homosid ja näca, hoolsad vanemad ka veel.

Vähemasti see paarike.

Pilt

Teiste pingviinide mune varastanud homopingviinid said loomafännide survel haudumiseks mune.
Hiinas Polar Land loomaaias elav homopingviinidepaar tegeles teiste pingviinide munade varastamisega, pannes munade asemele kive, kirjutab Daily Mail.
Munavarguse tõttu tuli need pingviinid teistest pingviinidest eraldada.
Loomaia külastajate arvates ei olnud õige, et homopingviinid ei saa vanemarõõme maitsta. Loomaaed pidi külastajate survel homopingviinidele haudumiseks mune andma.
Esimest korda munenud emane pingviin oli sunnitud homopingviinidele kaks muna loovutama.
«Otsustasime ühelt pingviinipaarilt pärit munad anda homopingviinidele. Munadest ilma jäänud paar ei kandnud munade eest korralikult hoolt. Homopingviinid on osutunud paremateks vanemateks kui teised pingviinid,» lausus loomaaia esindaja.
Kui munahaudumiskatse õnnestub, on loomaaial plaanis kaaluda ka kunstlikku viljastamist, et homopaar endale oma järglase saaks.

Lugusid loomadest. Kaugel. Välismaal.
Sest loomad on ju nii armsad?

Edit: kommentaariumi särav pärl.

rbt 17.12.2008 11:22

Kahtlemata pingviinidel oli karm ja salakaval plaan avalikkuse huvi ära kasutada, sundida loomaaiatöötajad nende huvide järgi käituda jne. Võibolla, kui see poleks läbi läinud, oleks nad kasutusele võtnud veel võimsamad poliitilised abinõud.
Ja sellel kõigel pole mitte midagi pistmist tavalise instinktiga pesa luua ja järglaste eest hoolt kanda.
Ja kahtlemata, kõik samasoolised inimpaarid passivad sama moodi oma naabrite imikuid jne. Et see kõik on täiesti võrreldatav ja sellest saab teha väga kaugeleulatuvaid tõeväärseid järeldusi.

Irw! See mulle meeldib!!!

Inimesi on kahte sorti..

.. Ühed, kes jagavad inimesi sortidesse ja teised, kes ei jaga.

Kollane leht edastas uudise:

Uut alkoholivastast kampaaniat alustav Briti valitsus on jaganud napsitajad üheksasse alaliiki.

Liigitamise aluseks võeti Briti tervishoiuministeeriumi uurimus, kirjutab BBC.

Ekspertide väitel tuleb inimestele oma joomisharjumuste identifitseerimine kasuks.

Pummeldajate alaliigid:

1. Depressioonis jooja - elus on kriisisituatsioon, alkohol lohutab

2. Stressipeletaja - tööl või kodus on ohtralt pingeid, alkohol lõõgastab

3. Seltskondlik jooja - väga tihe seltskondlik graafik, alkohol ühendab

4. Konformistlik jooja - traditsiooniline mees, tunneb kohustust igal õhtul kõrtsis käia, see on saanud teiseks koduks

5. Kambajooja - joob üsna suures sõprusseltskonnas, kus napsitamine tekitab ühtsust ja annab turvatunde

6. Igavusest jooja - tavaliselt üksikema või hiljuti lahutatud, alkohol annab seltsi ja korvab üksildust, on õhtuseks rituaaliks

7. Macho-jooja - tunneb end alahinnatuna, mängib tugevat alfaisast, tunneb kohustust end joomise abil tõestada

8. Hedonistlik jooja - üksik, lahutatud ja/või täiskasvanud lastega, joomine peab tõestama sõltumatust, vabadust ja "nooruslikkust"

Lihtne, kas pole?
On puudu gurmaanid ja tervisenapsutajad (20grammi konjakit vererõhu tõstmiseks, ntx).
Ja kindlasti on veel võimalusi.
Paduparmud näiteks.

Ja kust siiski läheb piir jooja ja joodiku vahel?

Keskaegsed tingimused suguühteks

Ehk siis lahtiseletatuna.
Himust saamiseni peavad patuvabaks jäämiseks olema täidetud järgmised tingimused:
Pead olema abielus, tahtma ühtuda omaenese naisega, oled olnud üle kolme päeva abielus; naine ei veritse, pole rase, ei imeta; ei ole paastuaeg, advendiaeg, nelipühinädal, ülestõusmisnädal, pidupäev, paastupäev, pühapäev, kolmapäev, reede; ei ole valge, sa pole alasti ega kirikus ning tahad kindlasti last saada.
Vaid sel juhul anna hagu!
KUID, pea meeles: Ole ettevaatlik - ära kallista, ära suudle! Ei suuseksile! Ei kummalistele asenditele! Ainult üks kord! Püüa mitte nautida!
Palju õnne!
Pese end pärast!

Palju toredaid suguühteid kõigile!!!

Neljapäevast laupäevani

Koju jõudes ootas ees vurrsabade loov segadus ja roosikimp.
Muidugi olin nõus kinno minema!
Mehe töö.
Selline film siis.
Oli-oli soomlaslikult masendav. Ja mõtlemapanev. Ja natuke segaseks jäi ka.

Trtu oli seekord organiseeritud, lõbus, huvitav, igav, paljutoitev ja rahvarohke.
Aga eriti piinlikuks ei läinud.
Õhtul, Aleksandri külalistemaja kõrtsus elus Sulo!
Nii, nüüd mu silmad ka seda näinud.

M oli nagu ikka helge ja selge ja habras ja tugev ja segaduses samaaegselt.
Selline lummav loomake, kellele mõeldes ikka leebe naeratus suunurka roomab.
Jälle need lõputud jutud, millest järgmine päev palju ei mäleta, kuid mis tingimata tulid kõik ära rääkida.

Tln tervitas ebameeldivalt.
Nagu ikka.

Hommik tervitas pannkookidega.
See oli nii ütlemata armas!
Mina Sind ka!

Koolitus. Tunnistustepäev, seega ei saa jalga ka varem lasta, ehkki jutt oli kordi kuuldud ja kommentaarid ajasid pea valutama.
Ikka, igas ükskõikmis koosluses, peeab keegi vähemasti korra päevas targa näoga tsiteerima, et Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Ojaaa, aga, sry, ma ei taha seda enam kuulda.
Ehhhh. Kole ja mahavisatud aeg oli.
Aga tunnistuse sain kätte!