Ring tõmbub koomale..

*

Teadaanne Jumalalt:
seoses majanduslangusega lülitame välja valguse tunneli lõpus.

/Autor: rahvasuu/


'

Purjedes

*
Majale pannakse soojustust, fassaadi, paksendust.
Külmal ajal jäi katki, muidu oleks juba valmis.
Aknad on kilega kaetud, akende taga tellingud, mis omakorda valge kilega ümbritsetud.
Maja on tervenisti sisse pakitud.
Ilmast ei tea enne, kui õue astud - iga hommik täis üllatust!
Või küsid teistelt - mis ilm seal väljas on?
Ja tuul, see mis praegu.
Tellingukile laperdab võimsalt ja häälekalt.
Turvaline on, nagu telgis.
Ühel väga tormisel ööl ühes parajalt väikeses, pimedas, turvalises telgis.
Kui väljas laperdab ja sa ei näe, mis just.
Sisekiht on ju kaitstud! (?)

*

Pärnu parkimised

*
.. Tänaval


.. Ja Veereva Õlu kõrtsu ees.


*

Valimisreklaam

*


Tõlge ka maakeelde:
Edgar aitab, vali number.
Üks kord aidake Edgarit.
Edgar aitab teid neli aastat.

*
See käkk on vist klaasialus.
Ja mitte minu majapidamises.
Minu majapidamises läheb kõik reklaam rotikarja allapanuks.
Mõnuga :D

*

Fotojaht. Valge

*

Tsiteerin wikipediat: "Valgejärv on Eestis unikaalne. Valgejärv on kõigest 0,5–1 m sügavune, kuid selle põhja katab 2–3 m paksuselt järvelubi. Lubi tekib ilmselt sinna voolavate lubjarikase allikate mõjul. Järv kuulub lubja- ja segatoiteliste järvede rühma. Vesi on hele ja põhjani läbipaistev. Elustik on vaene. Valgejärve ja selle ümbrus on toitumis- ja pesitsusalaks paljudele linnuliikidele."
Jah, selline ta oligi. Raba moodi kinnikasvanud, selge vee ja valge põhjaga vesisemad kohad.

Rotikarjas domineerib valge.
Värvus.

Ning tali ise, loomulikult.

*
Teised valged.

*

Kuidas püüda rotta

*
Pilte ei saa.

Kui kuuled diivani istme alt hullu müdinat ja piiksumist, siis on rotid oma marjamaal ja jooksuvabad.
Kuni.
Saabub vaikus.
Otsid mööda nurki ja kohti karvaseid uinunuid mütakaid, et neid tagasi puuri panna.
Kus on söök ja asu ja muu kodune.
Kokku peab korjama kogu karja, sest väljajäänu ei pääse sisse, kui sissepandutele väljapääs suletud.
Ja tegelt on ka minu liikumine nende jooksuajal piiratud.
Nonii.
Ja siis on viimase aja trikk Houdinit teha.
Mõni rott on jäljetult ja hääletult kadunud.
Äsja oli, enam pole.
Teised kenasti pesas, aga see üks teiselpool võret.
Ja vaikib kui spiooon.
*
Täna sai siiber.
Mul.
Et pistaks jooksutatud ja tuttukeerand karvakerad pessa tuduma.
A neid njetu.
Diivanivoodri vahelt ent usin sibamine kostab.
Persse, keerasin diivani kummuli ja nägin kahest nurgast voodri vahelt uudishimulikke ninu.
Et nagu tsau, me oleme siin ja siin on vahva!
Mu käsi tekstiilirebestustest sisse ei mahtunud.
Puukarkass piiras.
Nemad välja ei tulnud.
Lehvitasid vaid.
Urr, ma urisesin.
Ja kiskusin jupi tekstiili lahti.
Ja siis veel teisest kohastki.

Sain rotid kätte.
Jummala süüdimatu ja etteheitva näoga veel vahtisid mind pihus teekonnal puuri.
Urjuhhhh!!!

Vana-Zuusi õnneks lebas vanainimese kombel rahulikult radika all ega saanud mööbliloksutamise rõõmudest osa.

Nunehh, mis siis ikka.
Niit ja nõel ja lahtikistud tekstiili kokku õmblema.
Veidi mäkaiverit ka abiks suurte aukude lappimiseks.

A ei saa ju säänsete pääle vihastuda kah.
Nummikud, raisad!

'

Väike jalutuskäik

*
Läksime Kõrvemaale.
Teised suusatama.
Kuid kuna minu isiklik omapära säänset sporti välja ei kanna (proovitud, jajahh, jalg on katki), kepslesin rõõmsalt kõnnikeppidega mööda moorotkelgu (-saani?) rada.
Et ei sega suuskajaid ega songi nende rada.
Ilm oli ilus, alguses tiba jahe, veidi liigutades aga selja lausa märjaks lõi.

Loomajälgi pea polnudki.
Sõidetud radugi vähem kui möödunud aastal.
Aga ilus ja hea oli.

*

Oh ajad ja kombed - rebane tulistas jahimeest

*
Valgevenes tulistas rebane jahimeest

Saime intervjuu rebaselt paar päeva hiljem, kui ta haavu lakkudes häbelikult ühmas: "Sai pisut müratud!" ning eemaldus longates ja ümisedes tuntud Kukerpillide lookest Jahitrofeed:

"Kõik metsaloomad teadsid ammu juba,
et varsti tuleb inimjahiluba.
Nüüd õige aeg on valmis seada lõksud,
ka küüned, hambad ja need teised nõksud..."

Üle õla vaadates ja üminat katkestades sisistas ta kogu loomariigi nimel: "AI WILL BII BÄKK!!!"

*

Kuidas siis

*
Minu pühademeeleolu väljendus valgustsuselemendis aknal ja kuusekeses, mis potis ja käepäraste vahenditega kaunistatud.
Lilled on sünnipäevast, pole minu süü, et pühadele serva sisse jookseb.
Muide, ma olen küll selle kasvatusega, et kolmekuningapäeval kuused ahju ja pidu läbi, kuid kuna mulle NIIII hirmsasti meeldib see väikene valgus aknal, üritan vähemasti õigeusu uueaastani selle kuma nautida.
Ja kuusk las kasvab. Palju ta ikka kaktusest erineb?

Rotid kosuvad ja on illllgelt nummid!!!

Ja siis trepikoja välisuksel säänne kiri.
Ja järgmine õhtu oli krohvitolmu mattunud nurk selles toas, mille aknad välisuste ja tee poole jäävad. Mismõttes see TAGAsein on, ma ei mõista.
Aga sisemiste murede eest vastutan ma ise, mis teha.


*

Nupp nokib!

*
Väiksemas poes.
Kassaaparaati peal suur kiri ARVELDAMINE AINULT EURODES.
Noh, mul vahet pole, maksan kaardiga.
Märkan pikal letil veidi eemal aga ka teist kassaaparaati. Kirjaga ARVELDAMINE AINULT KROONIDES:
Nutikas :D
Eelnevalt oli, jah, ainult 1 kassaaparaat poes.

*

Töötukassa tsentraliseerimisest

*
Harju Elus selline arikkel: Töötukassa paneb Keilas ja Maardus uksed kinni.
Selgituseks, et nagunii on tööd vaid Tallinnas ja selle lähiümbruses.
(khmmm.. Maardu pole nagu lähiümbrus? Või mida nad silmas peavad?)
Ja lohutuseks, et Tallinnas avatakse ju kaks uut punkti - Tondil ja Lasnamäel.
Otsusega pole rahul kummagi linna elanikud ega esindajad.

Selleks, et tööealine mittepensionär, kel puudub töö ja sissetulek, saaks toimetulekutoetust, mis inimese pealt 1000 (uuest aastast 1200) ja iga järgneva leibkonna liikme pealt 800 (2011 vastavalt 960) krooni saaks, tuleb ette näidata arvelolek Töötukassas ja aktiivne tööotsing.
Mis tähendab, et inimene peab korra kuus vähemasti end Töötukassas möllimas ja uutel pakutavatel töökohtadel kandideerima.
Kui seda ei tee, ei saa tema toetuski mitte, jääb puhta rahata.

Tallinna üllas väljakuulutus, et paberiga töötud saavad ühistranspordis tasuta sõita, hääbus suitsuna tegudeni jõudmata.
Tööotsingud on rahanõudev tegevus.
Eriti, kui mittetallinlased nüüd Tallinna peavad tulema, seda suht kalli mittetallinlase ühistranspordi piletihinnaga.
Arvestades, et transpost väljaspool Tallinnat on hõre ja samuti mitte odav.

Ma küsin, et mismõttes nagu???
On vaja koondada kõike Tallinnasse?

Ja kui suudeti luua kaks uut, miks ei suudetud nende asemel säilitada kahte olemasolevat?
No mai tea. Mind ei veennud toodud argumendid.

*

Ema jõulumõtisklus

*
JÕULUDEKS

On aetud oma Aeg
meil elada siin ilmas.
Miks raiskame siis seda tulutult...
Miks toidame me viha, vaenu
ja õhutame sõjatuld?
Kui eluteele kaasa antud
meil ligimesearmastus
ja leplikkus ja andeksand.

Ei tea me iial
oma päeva, tundi...
Siis leppige - oh elavad!
ja jagage te omavahel armastust.

Liig piinav on,
kui teine juba läinud
ja teadmata tal jäi,
et hoolisid ta'st Sa.
Sest' öelgem juba nüüd
me omad soojad sõnad!

On headust meis ju piiramatult palju,
ta tuleb ainult hingest üles otsida
ja anda voli ennast väljendada.
Ei ole üdini meist keegi halvad
neil Elu lihtsalt keerand külje karuse...
Siis on me kohus ulatada sõbrakäsi
ja anda tagasi tal lootus endasse.
Võib kibestumus tekitada trotsi -
siis tuleb asjad lihtsalt selgeks rääkida
ja unustada vaenu allikas.
Ei maksa see ju meile krossigi,
kuid võita võime sõbra südame.

15. dets. 1995
Olvi Raud

*
Ma olen oma emaga nõus.

*

Õhtune poevaade

*
Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni ilusalt kontserdilt kodu poole sammudes korraks kohalikust nurgatagusest väikepoest läbi.
Enne ukseni jõudmist tahtis miski džiip, kes lund tuisates otse ukse ette tuhises, peaaegu alla ajada.
Poodi sisse, oma kraami vaatama, kuni silm peatus leti ees.
Kus seisis karvamütsis, asise sooja jope, kauboisaabaste ja PALJASTE SÄÄRTEGA mees. Jope alt paistsid vaid miskid lühikesed spordi- või aluspüksid. Urr neist aru saab.
Noh, ostis isend oma viina ära ja kimas autuga minema.
Kõigil oli väga lõbus :)
Nagu ikka, pole õigel ajal ühtegi pildistavat vidinat kaasas.

Aga moraali ikka ka: see, et paljasäärne isend juba veidi lõhnakalt lõbus poodi autoga saabudes ning pärast taas rooli istudes oli, pole muidugi üldse naljakas.

'

Ajavad siin vanainimesel märjaks

*
Silmi muidugi.
(Tegelikult olen ma ju romantik ja nii)
Et nagu.. polegi midagi kosta.



*

Fotojaht. Raamat

*
Kunagi oli Tallinnas Harju tänava raamatupoe vaateaknal suur lai raamat. Avatuna. Ning rida realt võis sealt lugeda: "Avatud raamat on kutsuv".

Raamatutega on igal oma suhe.
Minul aga vanakirja õpikuna ja ikka veel vajadusel käeulatuses selline Raamatute Raamat

Jah, nii ongi. Väljalase aastast 1825.
Tagalehtedel kirjas ka esivanemate surmad ja sünnid.


Minu enese raamat. Täitsa minu oma vaimuvara.
Raamatuaasta puhul ja et siis nagu enese istutatud puu või keegi.
Rotilise lisandiga, loomulikult.
Veidi maailmatunnetuslikke jutustusi.


Veel kirjandust fotodes.

*

Talv ja vaated

*
Istusin täna konverentsil ja imetlesin aknast postkaardilist vaadet

Katustele sadanud lumi hakkab üle ääre piiluma-valguma.
Pilt alt üles.

*

Jõulumeem

*



Osaline viskas meemi, mis pärit Tiialt. Ma siis proovin.

1. Kas sulle meeldib jõul? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?
Meeldib. Ikka meeldib. Vabad päevad ju :) Pööripäev, päevad lähevad pikemaks, valgemaks..

2. Sinu ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid selle veeta?
Kuidas tahaksin? Tahtmist alati ei saa.
Kuid üldiselt on läbivalt häid ja head piisavalt. Kurbust pole suurt täheldanud.
Miskist härdusest ei nõreta.

3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Jõulu? Noh, eks ma nagu millaski sain teada, et on jõul lisaks näärile. Põhikooliaeg sai ikka vapra protesti ja uudishimu ajel linna kirikussegi pressitud end.
Ometi, niikaua kui mäletan, oli komme, et kuusk saab jõuluõhtuks tuppa.
Jah, jõul kui kristlik ja tähistamisväärt püha tuli ühes mu enese usulise ärkamisega.
Ning hääbus samamoodi.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Ei kartnud. Mul oli näärivana. Ja peale vana sai kinke ka muudel moodidel. Isegi päkapikku mänginud olen.

5. Parim jõulumälestus?
Eks ta isiklik ja küünlavalguse-rahus ole.

6. Lemmik jõulutoit?
Mandariinid. Piparkoogid pole üldse olulised.
Tükk ahjuliha ja -kartuleid ning hapukapsast erineval moel võiks ka käepärast olla.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Kesse ette teab?
Aga vaadates nädalapäevi, siis vast ikka omas elupaigas.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?
Mulle kingitud 7-tuleline kolmnurk aknal kuskil advendiajast. Annab hubase tunde tuppa. Valgus.
Ning mõnda hääd sümfooniakontserti tahaks telkust vaadata. Mõnel jõulusel hommikul, kui ümber vaikne, lumi on maas ja inimesed veel ei liigu.

9. Sinu jõulukingisoov?
Ülemaailmset rahu, palju raha ja igavestõnnet? Kõlab usutavalt?
Ei, ma ei usu, et see kink peaks olema teisem kui mõni muu.
Uhmrit ja näpitstange, palun. Kui sünnipäev neid juba ei too.

10. Parim kink mida oled jõuluks saanud?
Ma arvan, et see on mittemateriaalne. Üks meeldivatest ja käegakatsutavatest ent seesama valgustekitaja ülal pildil. Näiteks.
Isetehtud ja personaalsed asjad on muidugi üle muude asjade.
Mitteasjad aga üle asjadest.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Mina pole määraja.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Soovin hääd! Ajast ja oludest hoolimata :)

*

Aga et keda siis Jõuluga pommitada?
Olgu Unekott, Udupea ja Vana naine, just!

*

Värvivahe on ju märgatav?

*
Värvilised iseärasused.
Kutsikad tuues, 3-nädalistena.

Ning täna 3 nädalit toomast hiljem.
Koorekohvi on nõgininaks muutumas.
Silme ümber valged prillid.
Suuremad on nad ja titekarv vahetub nooreks ja siidjaks.


Kolmekesi korvis on kõrvad-silmad-proportsioonid sellised:


*

Postigümnastika

*

Postil tantsivad mehed.
Ja veel millllised!
Vihje siit.



Wow!!!

*

Imeline ja kirev maailm!

*

Staarjuksuri elukaaslane Margret: töötud istugu kodus ja mõelgu elu üle järele!

Lihtsalt geniaalne, mis ühe staarjuksuri (mis loom see on? juksur? staar?) elukaaslase (mis elukutse see veel on?) Margreti (kes jutus Margetiks muutub) elu rõõmustab ja vihastab.
Ei, imeline maailm, tõepoolest!

Moslemitest laiemalt

*
Artikkel.
Ja üsna silmaringi laiendav.
Kui seesama intervjueeritav ka loenguid mulle samal teemal andis, pani see tõesti laiemalt mõtlema.
Teadmatus on see, mis tekitab ühekülgsust.
Võib meeldida, võib mitte.
Nii mõnigi asi ja suund.
Kuid kõiki sama nimetajaga nimetada ja samaselt suhtuda mõne indiviidi/väikse grupi tegude ja veendumuste põhjal, pole ka nagu väga mõistlik.

*

Fotojaht. Mäng

*







Mängivad nii loomad kui inimesed, mõnikord tundub, et isegi puud ja kivid.

Rottide korvpall.

Kass ronimispuul.

Kellegi mänguline silm on oksas midagi muud märganud

Ning ka võistlus võib olla mäng, mängurõõmust, mitte vaid võiduihast.


Teised mängurid.

Kuused

*

Ei tule jõulujuttu.
Ei ole kuusepuudega pistmist.
Uued pereliikmed said täna ühe kuu vanuseks hoopis.
Must on Larissa (jah, Kübaramoori loomakese järgi) ja koorekohvi on Sofie.
Vot nii.
Palju õnne pisikestele!!!



Suuremaks on kasvanud, titekarv endiselt seljas.
Ja suure Zuuziga ühte suurde puuri elama asutatud.
Kõigil elu nüüd lõbusam.

*

Uneline

*
Unenägusid näen mina sagedasti ja selgeid.

Täna käisin ma mägedes, kiviseid mägesid mööda. Ning kaotasin oma seljakoti. Lilla ja rohelise.
Ja sel polnud tugiraami.
Siis korjasin linna haljasalade lumelt kaelakette. Hõbedasi. Neid vedeles seal lademetes.
Pärast jooksin alla treppidest, ikka kolm sammu mademe kohta.
Ma oskan lennata.
Unes.
*

Tere ja nimepakkumine

*
Betty sai Rotirahule.

Et siis uus rotipaar.
Elu läheb edasi ja Zuuzil pole ka hea üksi jääda.
Koorekohvi-kaputsiin ja kõhulaiguga must.
Õdedepaaril nimetati sünniajaks 25. oktoober.
Seega minu majja saabusid nemad oma kolmandamal elunädalal.

Vanast ikka eraldi esialgu, väiksesse puuri.


Ja ise on nad ju ka veel pisised.
Kuid juba julgemad ja kohanevad - harjuvad.
Pildile loomulikult raske saada, sest kas kardavad ja peituvad või rabelevad intensiivselt.



Igatahes on nemad nüüd olemas.
Nimesid kuid pole veel.
Ka nad ise pole öelnud.
On pakkumisi kellegi poolt?
*

Ilusat teistpoolsust, armas ja truu sõbrake!

*
Nüüd on Su vaev lõppenud.
"Paranda haavad, ravi haigused, aga lase minejal minna..."
Ma tegin, nagu tundsin. Ka Sina, pisike, tegid omad valikud.
Betty, Sa olid rott, nagu mul varem olnud pole.
Täis elurõõmu, pakatavalt sotsiaalne, ergas, sõbralik.
Ronisid laes ja ei kartnud midagi ega kedagi.
Seisid saba peal, andsid napilt priske hiire mõõdu välja ning sulasid südamesse kui sulakuld.
Lendasid ringi, toppisid oma ninakest kõikjale.
Said parasiidid ja ravi.
Paranesid.
Läksid vähki täis ja opile.
Paranesid.
Ja mis Su sisemuses nüüd juhtus, ei tea keegi.
Kuid parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Sa olid harjumatult noor suremiseks. Minu kogemuse põhjal (ma ei loe siin vägivaldseid juhuseid)
Sa oleks varsti saanud 1 aasta ja 5 kuud.


Sa olid võrratu sõber!
Tervita teisi, ma mäletan teid kõiki!








Teate, kui vaikseks ja liikumatuks on jäänud suur puur, kus tukub vaid nukker mahajäänud Zuuzi, kes ei leia veel asu.
Ta nägi täna surma, enese kõrval.
Kuidas nemad seda näevad ja tunnetavad, kui keegi kõrvalt läheb?

Mul on kahju, et ma Su kõrval ja ligi olla ei saanud.
Sel hetkel

*
Täna öösel lahkus meie, elusate seast, ka Tupsu.
Kunagi kollektiivi võetud ning siis ühe kolleegi poolt kodustatud hamsa.



Valusad väikeloomad.

*

Vahvah!

*
Mina, kes ma läbujärgse päeva varakult vabaks võtsin, tunnen end suurepäraselt.
Seevastu keegi, kes seda mitte ei teinud, kuid veini samuti ohtralt tarbis, piinleb pesuehtsa kassiahastuse ja pohmeluse küüsis ja ümiseb õnnetult:
"Püha paik on tualett,
seal ma vandunud, et
eluilmas ma Starkat ei joo..".
Ei ole õiglust ilmas!

Aga õhtu oli vahva.
Tänud tulijatele ja olijatele!

'

Minu raamat ja oleng

*
Ma sain raamatu.
Ise kirjutasin.
Ja täitsa vabas korras olen ja säran koos vastilmunuga 27. oktoober Levist Väljas.
Miski pääletööajast alates on kõik oodatud kõrtsu teisele korrale.
Jagan pilke ja raamatut. Seltsi on niigi igale maitsele.
Olge rõõmsalt oodatud!

'

Rahareformid

*
Kohevarsti saame euro.
Minu elus on see teine rahavahetus.
Eelmine oli 1:10. Taas.
Seekordne on..

Aga ajalugu.
Aastad 1919, 1928, 1940, 1961, 1992.
Ja nüüd 2011.

Vägeva tervise ja elueaga inimesed on seega üle elanud vähemasti 5. ja oodatav veel üks rahareform.
Intervall?
21, 11, 21, 31, 19..
Ma pole numbriusku.
Kuid ei mõju miski ka usaldatavana.
Elame üle. Kes elab. Nagu ikka.
Õpime taas uusi rahatähti ja nende värve, kuju ja vääringut.
Vahetame rahakotte.
(minul pole sellist asja olemas)

Ja kas ometi keegi hakkaks siva tootma neid väikseid kopikahoidjaid?
Neid, mida saab vedru peal olevasse pessa suruda ja mis münte koos hoiavad?
Eurovariant:




*

Lumine kultuura

*
Lumi tuli maha ja ma vaatan nukralt oma jalgratast.
Peab teise vist varsti talvekorterisse puhkusele viima.
Eile polnud veel viga, aga libedus muudab ettevaatlikuks. Pluss pikenev pimedus ja madalduv temperatuur.
Jah, ehk nädalajagu kangelaslikku ponnistust ning siis pean ostma mittetallinlase hirmkalli kuu/kvartalikaardi ning ühtima ühistranspordi kasutajatega.
Mulle ei meeldi ühistranspordis sõita!
Aga taliratturit minust ei saa.
Veel.

*
Kultuuraralli algas eelmine esmaspäev.
Kirjeldus on siin.
Olgu, jazzukontserdil ma ei käinud.
Kuid mis tähelepanuväärne: 2 teatrietendust ja 3 filmi+ 1 afterparty sai täiesti tasuta kätte. 1 filmi mingi 25 raha eest ning ülejäänud kah mitte hingenööriva tavapiletiga.
Säästukultuura, ma ütleks!

Rabe ja saamide film olid väga head, Theatrumi etendus ka. Helge ja unistav, Peterburi-hõnguline lausa käegakatsutavalt. Ning Katariina kirikus oli vaatajatele valmis pandus suuuuured soojad baikatekid, millesse end üleni mässida võis, et ligihiiliv jahedus liiga ei teeks.

Lisaks eile, reedel, eneselegi üllatuseks Kaval-Antsu talus keset vanalinna (Toompuiestee 23) Ilona Aasvere ja Tõnu Timmi esinemine ülivähese publikumi ja väga sooja õhkkonnaga.

Täna tuleb veel Himaalaja-film.

Teie Rattus
*säriseb kultuurast*

Lapsepõlve kukekommid

*
Meenus.
Kodusel teel.
Võta lusikale suhkrut ja tilguta kraanist tiba vett peale.
Siis aseta lusikas tulele.
Sega veidi tiku mitteväävlise otsaga, kuni suhkur karamellistub.
Kui on ühtlane mass, pane lusikas jahedasse jahtuma. Asendis, et segu lusikalt maha ei valguks.
Head lusika lutsimist!

'

Fotojaht. Käed

*
Käed..

.. ja käpad.

*

Minu esimene raamat

*

Nüüd, lugupeetavad, juhtus selline imelik asi, et ma kirjutasin. Ja panin kokku. Ja see kirjastati, trükiti ning nüüd võib igaüks, kes hoolib, enesele minu vaimuvara ammutada.
Ostke, laenake, laske enesele kinkida!

120 lk. Pehme köide.
Balansseerib jutustuste ja proosaluule vahel, pakkudes mõnusat lugemist ning võimalusi mõtisklemiseks ja enesesse vaatamiseks.
Ütleb.

Ju ta siis on.

Klikka pildile ka.

Kui ma omad molekulid uhkusest ja meeltesegadusest taas kokku korjan, teeme Levikas ühe preseka ka, eksole.
Saab elusat mind vaadata ja värsket teost näppida, kes enne pole enesele hankinud (ikka legaalsel teel, eksole!)

Tänan innustamast.

*

Selline päev

*
Linde vaatama.
Vahelduse mõttes ja esmakordselt sel puhul ka silmapikendused laenatud.
4 üles ja 5 paiku teele.
Matsallu.
Statoil taas on kabanossitu. see on juba sümptom. Süvenev.

Suitsu vaatetorni ronik on märg.
Ja külm.
Ja lindudevaene silmale.

Kõrv kuuleb.
Laudrajale.
Kitsed. Kaks silme ees üle välja end heidavad, kaks teist metsa tagasi varjuvad.
Ja siis tulevad linnud.
Koos päikesega.

Tuvastasime haned (paaaalju hanesid), luiki ja veel mingeid kurelaadseid, keda ei tuvastanud isegi raamatu järgi.
Aga äratuslennud lennatud, sõitsime maandumispaiku otsima.
Leidsimegi.
Koos vähemasti ühe jahimehe ja paukudega.
Samas, võisid nad ka metsa minna ja loomi lasta. Mina ei näinud, mina ei tea.
Vaatepilt on aus, kui põllatäis valgepõsk-laglesid korraga lendu tõusevad.

Teisal istusid (raamatu abil) tiirud, veidi väiksema parvena.
Ja veidi edasi mööda sügisesi värve, ikka lagled.
Väike kari ees ja surem parv seal taga, see hall viirg.


Sekka muidugi kadakaid ja hobuseid ja lambaid ja veiseid.
Mõisahoone täitsa iseseisva lõkkega.

Ja meeldetuletus, et Suur Vend jälgib teid kõikjal!!!