Ema jõulumõtisklus

*
JÕULUDEKS

On aetud oma Aeg
meil elada siin ilmas.
Miks raiskame siis seda tulutult...
Miks toidame me viha, vaenu
ja õhutame sõjatuld?
Kui eluteele kaasa antud
meil ligimesearmastus
ja leplikkus ja andeksand.

Ei tea me iial
oma päeva, tundi...
Siis leppige - oh elavad!
ja jagage te omavahel armastust.

Liig piinav on,
kui teine juba läinud
ja teadmata tal jäi,
et hoolisid ta'st Sa.
Sest' öelgem juba nüüd
me omad soojad sõnad!

On headust meis ju piiramatult palju,
ta tuleb ainult hingest üles otsida
ja anda voli ennast väljendada.
Ei ole üdini meist keegi halvad
neil Elu lihtsalt keerand külje karuse...
Siis on me kohus ulatada sõbrakäsi
ja anda tagasi tal lootus endasse.
Võib kibestumus tekitada trotsi -
siis tuleb asjad lihtsalt selgeks rääkida
ja unustada vaenu allikas.
Ei maksa see ju meile krossigi,
kuid võita võime sõbra südame.

15. dets. 1995
Olvi Raud

*
Ma olen oma emaga nõus.

*