Öös on asju. Vol 3 (vist juba)

Õhtu ja öö olid valged ja soojad. Nagu peab.
Pitsa ja vein vanalinna müüri ääres.
Huvitav-kuid-mitte-minu-jaoks-muusika. Karvaste meeste õhtu.
Jai kka need inimesed! Läbi aegade sama stsenaarium, samad tüübid.
Ma käisin ja vaatasin. Ma seisin ja vaatasin.
Üks poiss tantsis pagana hästi. Koreograafiliselt. Valitses keha ja puha, tegi lugusid läbi.
Kui ära läksime, ütlesin möödaminnes seda talle.
Ta oli üllatunud.

Ja üle hulga aja õhtu hommikuks vahetumist läbi elamine tundub sama loomulik nagu kunagi.