pühapäev, september 26, 2010

Istutada puu

*
Muusikaline ühendus nimetusega KINO eestvedaja Viktor Tsoi juhatusel laulis kord nii:
(albumilt "45" (kuna plaat täpselt nii mitu minutit kestis))

11. ДЕРЕВО

Dm Am Dm Am
Я знаю мое дерево не проживет и недели
Dm Am Dm Am
Я знаю мое дерево в этом городе обречено
Dm Am
Hо я все свое время провожу рядом с ним
Dm Am
Мне все другие дела надоели
Dm Am
Мне кажется что это мой дом
Dm Am
Мне кажется что это мой друг
D Am Dm Am
Я посадил дерево я посодил дерево

Я знаю мое дерево завтра может сломать школьник
Я знаю мое дерево скоро оставит меня
Hо пока оно есть я всегда рядом с ним
Мне с ним радостно мне с ним больно
Мне кажется что это мой мир
Мне кажется что это мой сын
Я посадил дерево я посодил дерево

*

Lugu sai alguse sellest, et puud akna tagant maha saeti.

Juurelt ka küsimata.

Ahastus lagesusest rõhuv oli.

Kui ise ei tee, ei tee keski.

Või tehakse valesti ja valel ajal.

Seitsmeaastane kaseke kaenla ja kände taaselustama. Labidas samast. Mustamäe rahvas naeratas.


Nii pea kolmemeetrine kaseke oma teed rappus vaprate vägilaste õlul paari trollipeatuse ulatuses.
Auku väga sügavat kaevata ei saanud - peagi tuli vastu kivi ja ehituspraht.
Suisa labidaga läbistamatu. (Taime-puudejuurikatega saime veel hakkama.)
Noh, nagu ikka - sodi maja ümber tasaseks, mullakihike peale ja kärab küll!


Nuhh, lühidalt, kändude asemele (kompensatsiooniks) sai puukene.
Näis, kaua kestab.
Aga soovime parimat!
Sest, igav liiv ja tühi väli, vaid autosid vahtides.. see on ruineeriv.
Ja kui keegi selle kase maha võtab, siis ei saa tema mitte heade soovide osaliseks.
Kõtt, laske puul kasvada ja olla!
*
Labida viisime tagasi, ausõna.
Ja siis sõitsime omadega seenele.
*

Kommentaare ei ole: