Kino ja moodkoerad

*
Film. Mikmakid
Vähemasti praegu kinodes.
Kes on näinud ja lembib "Ameliè'd", see teab.
Soovitan soojalt.
Sest soe see film on. Keegi ei sure, välja arvata peategelase isa.
Ehkki plahvatab ohtralt.
On multikate robotlikkust ja muidu imelisi asju.
Väiksed taaskasutajad prügimäelt.
Tüüp, kelle isa lendab õhku jabural asjaolul omamaa maamiinist ning peategelane, kes suvaliselt kuuli kolpa saab.
Satub omamoodi keskkonda. Perekonda.
Ning pole nõus tapvate vahenditega. Koos oma uue perekonnaga üritab õiglust luua.
Hävitades ebaõiglust ja pahet.
Soe, soe ja väga film!
Soovitan veelkord.

*

Kinost tulles tabas ürituse lõpp.
Moekoer 2010.
Jah, vaadake neid.
Me jõudsime auhindamiseks pääle hääd filmi.
Kõrgele korrusele alla vaatama.
Minu kehvad silmad miskeid karvaseid riietet asju kellegi süles adus. Kolmandal vaatlemisel.
Aga jaburalt omamoodi üritus.

Mõnisada meetrit kodu poole tuli vastu kolme-koera-rakend.
Riietatud tsiuauad (tsi-hua-hua'd?)
Ok, chihuahua.
Omanik, sõbralik naesterahvas rõõmsalt seletamas, et kostüümid tegin ise (miski roosa muhv), et see on tolle teise õepoeg. Kaks pikakarvalist ja üks lühikarvaline niidisittuja.
Pagana nummid, sedasi korraks möödudes :P

*