Naudinguühiskond

Eduteoloogia.
Elu Sõna. Usuvool. Palu, ja sa saad. Ole ustav ja saad, mida palud. Midaiganes.
Kui ei saa, pole piisavalt vääriline.
Värsked voolud, mis karismaatilise vahendaja läbi kinnitavad, et kusagil on kõik olemas, vaid vali vahend selleni.
Ja mõned said, mõned ei saanud.
Kusagil on ressurss, kusagil on potensiaalsed tarbijad.

Kes ütles, et elu peab lihtne olema?

Miks krdi pärast ta siis peaks olema?

Vaev, kaotused, pettumused ja kaotused on norm. Normaalne.
Miks peaks siis piinlik olema?
Häbi?
Mitte olla esimene, parim? Parem? Hea? Meeldiv?
Miks on häbi jääda kolmekümne esimeseks, mitte esikolmikusse mahtuda?
Või olla sajakahekümneseitsmes.
Viietuhandeüheksateistkümnes.

Oleneb mastaabist, eks?

Praegu.
Kõik on nauding. Elu on chill ja värki.
Laseme aga laineharjal ja nopime õisi.
Kaotused ei kuulu elu juurde, need on väljaspoolejääv ja -suruv.
Elu on täius.
Kõik, mis täiusest kõrval, on paha.
Pingutame!
Arvustame!
Võrdleme.
Teeme järeldusi.
Pole põhjus-tagajärge.
On hetkesoov ja iha täitumine või kaotus.

*

Teise põlvkonna ühiskonna sanitarid arvasid, et tänased noored, et tänane suhtumine on orienteeritud naudingule.
Mitte vaid noored, vaid praegune suhtumine.
Üleüldse.

Et kaotus pole lubatud. Samuti kohustus.

Ja needsamad hakkavad ravima neidsamaseid.
Kas mõistmine on olemas?
Kas saab, kui ei mõista?
Kui 1 teab ja teine ei oska mõeldagi nii?

*

Ok, ehk tunnen hetkeks liiga teravalt midagi väga individuaalset...