Tärkab!

'

Vihma ja päikest ja see lumelaam on enamasti kadunud.
Ärategemine kontides ja otsib vajajaid.
Mõeldud, mindud.
Kampaaniaväliselt omade juurde.

Haned lendavad karjadekaupa ja filosoofiliste mõtiskluste saatel üle.

Äratuskella asendab liblik aknal.
Kinni ei vajutanud, topsiga õue hoopis.
Magavaid tiibu oli palju.


Teod.
Sein sai lauatuks, telliskivihunnik kolis ümber, võetud võsast sai kpõletusoksa-hunnik ja veidi-jämedamad-ahjupuud.

Hommikul..

.. ja veidi tegutsemist hiljem.
Sauna ja seltsi vahele, alla ja vahepeale.
Koju naastes said kodusedki kevadest osa.
Mõnusalt nahinaga :P

Fotojaht. Uinuda, võibolla undki näha?

*
No mida on?

Laske ometi rahus puhata!


Teised puhkajad.

Panus maailma päästmisse - ökoseks!

'
Artikkel.


USA väljaanne Chicago Tribune andis näpunäiteid ökoseksi harrastamiseks.
Väljaande kinnitusel säästab ökoseks keskkonda, kuid samas aitab intiimelu mõnusamaks muuta.
Kasutada tuleks biolagunevaid kondoome loomseid proteiine ja nende aseaineid sisaldavate kondoomide asemel.
(On see ikka kindel, et need juba akti ajal ära ei biolagune? Taaskasutatavad kondoomid oleks ju samuti öko!)
Iha ja seksuaalset erutust tekitavaid aineid leiab mitmetest taimedest ning juurviljadest. Seksuaaliha tõstavad näiteks kõrvitsaseemned, ingver, seller, austrid ja kakao. Naiste puhul ei ole šokolaadi söömine lihtsalt magusaisu, vaid see maiustus mõjutab seksuaalsust.
Kasuta orgaanilisest puuvillast aluspesu. Orgaaniline pesu ei tähenda, et see on vormitu ja inetu. Müügil on mitmeid seksikaid alusrõivaid, mille valmistamiseks on kasutatud orgaanilist puuvilla, siidi ja sojat. Seksikas ja keskkonnasõbralik ei pea teineteist välistama. Looduslikust materjalist aluspesu võib tekitada tunde, nagu ei oleks üldse pesu seljas.
(Heintest niudevöö ümber ja kärab küll!)
Seksimängudesse saab kaasata näiteks puidust kööginõud. Need, kes on harjunud kasutama piitsa, saavad piitsutada näiteks ka puust lusika abil.
(Eeee... piitsutada puulusikaga??? Kurikaga ei tahaks või?)
Looduslikud libestid – kunstlikke ja mürgiseid aineid sisaldavate libestite kõrval on ka müügil looduslikest komponentidest valmistatud libesteid.
Hellita partnerit massaažiga. Massaažiõlid sisaldavad palju kasulikke aineid nagu mandli-, jojoba-, seesamiseemne ja oliiviõli, mis muudavad naha pehmeks ja vastupandamatuks.
Seksimängudes saab kasutada ka kanepiköit, mis on mõnusam ja pehmem kui kunstlikud köied.
Lisaks voodile tasuks kaaluda seksimispaigana ka vanni. Mis oleks veel romantilisem kui intiimakt ökoseebi mullidega vees küünalde valgel. Kuid romantilisi hetki võib veeta ka mõistliku kuumusega saunas.
Süüa ökošokolaadi, mis tekitab ajus mõnutunde ning võib viia mõtted seksile. Käsitööna valminud ökošokolaad ei lisa ainult seksiiha, vaid aitab turgutab ka majandust ja aitab kakaotootjatel toime tulla.

Et.. tehke kõike, mida ennegi, aga pingsalt ökotooteid kasutades!
Ja jälle sammuke maailmapäästmiseks tehtud..

Võtab vanduma

'
Et mis on siis vanne ja kaua sest kinni hoidma peab?
Arstivannet kummalgi alljärgneval kujul ma andnud pole, küll aga muid lubadusi ja vandeid, nagu ka alljärgnev:

Mina, (perekonna- ja eesnimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelisse Üleliidulisse pioneeriorganisatsiooni, tõotan pidulikult oma kollegide ees: palavalt armastada ja hoida oma Kodumaad, elada, nii nagu pärandas meile suur Lenin, nii ngu õpetab Kommunistlik Partei, nagu nõuavad Nõukogude Liidu pioneeride Seadused.

Sõna on ju antud!
Miskit allkirja ehk väljaastumist pole toimunud..
Jah, siin ehk vabandab iga organisatsioonist sujuvalt väljumist, kuid kuidas on nende teiste vannetega?

Hipokratese vanne:

Vannun arst Apolloni ja Asklepiose ja Hugieia ja Panakeia ja kõikide jumalate ning jumalannade nimel, kutsudes neid ühtaegu tunnistajaiks, et mina tahan oma võimete ja otsuse kohaselt kinni pidada sellest tõotusest ja lepingust: austada minule arstikunsti õpetanut nagu oma vanemaid, andes temale, kui ta raha peaks vajama, osa oma tulust ning pidades tema järglasi oma vendadega võrdseiks ning õpetada nendele, kui see nende soov peaks olema, seda kunsti tasuta ja lepinguta; lasta neid osa saada nõuandest ja õpetusest nagu lepingu allakirjutanud ja arstliku seaduse järele vande andnud õpilased, teistele aga õpetust mitte andes.

Mina tõotan anda korraldusi ainult haige kasuks vastavalt oma võimetele ja arusaamisele, ma tahan neid säästa kahjust ja ebaõiglusest.

Mina tõotan mitte kellelegi anda surmavat ravimit, kui mind ka seda teha palutaks, samuti luban, et mina ei anna ka sellekohast nõu. Samuti ei anna ma ühelegi naisele abordivahendit. Pühalt ja vagalt tahan ma oma elujärge ja oma kunsti hoida.

Luban mitte kasutada nuga, ka mitte kivivaevuste korral, vaid tahan selle kõik jätta nende meeste hooleks, kes selle töö oma peale võtavad.

Igasse majja tahan ma sisse astuda haigele kasutoomiseks ja hoiduda kõigest ebaseaduslikust, eriti haige kahjustamisest ning eriti sugulisest vahekorrast nii naiste kui meestega, vabadega ja orjadega.

Mida ma ka ei kuuleks ravimise käigus või ka väljaspool ravitoiminguid inimese elu kohta, mida mingil juhul ei tohiks levitada, hoian ma oma teada, veendumuses, et niisuguseist asjust kõnelemine on halb.

Kui ma sellest tõotusest kinni pean ega seda ei riku, siis saagu mulle osaks edu nii elus kui ka kunstis, austus inimeste poolt tulevates aegades. Kui ma murran tõotust ja valet vannun, saagu mulle osaks kõik vastupidine sellele.

.

Alates eelmisest aastast kasutatakse Eestisi eelnevast kohandatud arstivannet:

Olles omandanud arstikutse, tänan oma õpetajaid. Tõotan oma au ja südametunnistuse nimel, et pühendun arstitöös inimese abistamisele ja humaansuse põhimõtete teenimisele. Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete ravimine ning nende kannatuste leevendamine. Lähtun oma töös arstiteaduse põhimõtetest ja kasutan vaid selliseid raviviise, mille tulemuslikkus on teaduslikult ja eduka praktika kaudu tõendatud. Uuringu või raviviisi soovitamisel austan patsiendi tahet ning teavitan teda nii selle oodatavast kasust kui ka võimalikest ohtudest. Suhtun oma kolleegidesse austusega ega keeldu abist, kui nad oma patsiente ravides minu poole pöörduvad. Täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid oma kolleegidega. Hoian kõrgel arstikutse au nii patsientide kui ka kogu ühiskonna ees. Pean hoolikalt saladuses, mida patsiendiga seoses mulle on usaldatud. Täidan oma arstikohust ühtviisi kõigi patsientide suhtes, kedagi eelistamata. Miski ei saa mind sundida oma oskusi kasutama arstieetika põhimõtete vastu.

*
Et kui kergesõnaliseks ja ununevaks kaovad lubadused?
Olgu siis Jumalate, Organisatsioonide, südametunnistuse ja teise inimese ees.
Mis tegu sunnib neid lõpetama ehk muutma, end vabastama antud kohustustest?
Kokkulepe enesega, unustamine, olude muutumine..
Kus on see piir?
Ja ei pea ma viha siin meedikute vastu, vaid tuli see vanne lihtsalt selgelt ette.
Näitena.

Fotojaht. Vanasõna pildis

*
Suur tükk ajab suu lõhki.


Vaga vesi, sügav põhi.


Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle

Ilmateade kui luule

'

Seni uljalt soojalainel purjetanud aprill võtab hoogu maha ja keerab ühtlasi ette oma tujukama külje.

Üksluisesse vaikellu toovad vaheldust madalrõhkkonnad, mis võimsa antitsükloni tagasi Atlandile nügivad ning sajupilved ja tugevama tuule Läänemere äärde kannavad. Paar päeva kulub veel ümberkorraldusteks, suurem muutus tuleb nädala lõpus.



No kas pole lust selliseid teateid ilmast lugeda?

Puhas poeesia!

Tänan, sünoptik Helve Meitern!

Veel Kord Veel

'
Jah, rahutus ei andnud asu ja nii leidis hommik ühe kanuu taas Soomaa veelt.
Nädalaga oli vesi kõvasti ehk märgatavalt tõusnud.
Sõidutee kahekümneneljas kilomeeter.

Tõramaal anti aer ja kaart pihku, vest selga ja juhised kõrvade vahele.
Parim on mööda teid ja metsasihte.
Kui jõe leiate, kärab ka see.
No mis siis ikka, vesi on igalpool.
Nii siis väikse jäämurdjana (öösel tekkinud kirme, tänased esimesed kulgejad sel teel) veidi mööda teeäärt ja siis sihti pidi.


Mingil hetkel, kui jääkirmekrabin kanuu ümber katkes, kostus vaikus ja linnulaul.
Miski loomalõks-ehitis.
Ühes kohas sulaselge soojaõhupahvak.

Karuskose, seal kaamera juures.
Kaesime üle.
See kaev ei peaks veepuuduse üle kurtma.

Vähemasti praegu on majake ausalt vee-tualett!
Augeiase tallide puhastussüsteem..
Jäkk, mis kõik vees ujub!!
Ahjaa, loomad asjatavad ka metsa alla, ja kalad vette..
Kohutav!

Kuurist sõitsime lihtsalt läbi. Ühest uksest sisse ja vastasuksest välja.
Aiaväravast üle.
Vastuvoolu.
Veidi edasi ja kuhugi järgmisele sihile.
Sihile, mis oli täis ohtralt langenud puid.

Tagasi jõele ja vastuvoolu.
Kuni vastu tuli jää ja külm.
Väike söögipaus sealsamas kanuus.
Vesi allavoolu isetahtsi kandmas.
Tagasi Karuskosel. Teise veevälja serva ja leitudki alguses otsitu, matkarada.

Laudtee ujub kuulekalt kanuu kõrval.
Kanuu järgib teejuhiseid.
Ja lõppeks, nii 4 tundi pääle esimest persestumist, on silmapiiril kindel pind, trepp ja maismaa.
Ametlik rabaring, mis oma ülbuses all laiuvale lausveele irvitab..
Ringile ei läinud, vaatetornis vaid maismaaga harjumatute värisevatel alajäsemetel tuigutud.
Maismaa, saate aru!!

Veidi veel siia sinna sundununa, nina tagasi algusesse.
Õnnelik lõpp.

Kõigub siiamaani.

Veel ja muul

'
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma minema ajas veidi tagasi.
RMK perepäevani.
Kus meie kummaline pere sai auhinnaks võimaluse kasutada tasuta üht RMK metsamaja vastavalt oma soovile koha ja aja suhtes.
Kuna sobivaim metsamajake tundus olevat Kilingi-Nõmme oma, igaastane sõpruskonna paastuaja (mitte, et keegi nüüd väga usinasti paastunud oleks.. mõni veidi ikka) laudlookas lõpetamine oli tulekul ning Soomaa vesi usinasti tõusma hakkas, pandi asjad kokku.
Esmalt kanuutama, siis metsamajja sauna-sööma-suhtlema-ööbima.
Kõlas hästi.

Tavatee Soomaale oli vee all, seega seekord läbi Viljandi ja Kõpust Tõramaa keskusesse.
Ilm oli hall ja pidevalt tibas.
Vees olid jääkamakad ja sumesump.

Vee peal oli udu.
Kell oli miski kolme paiku.
Tibutas.

Ja siis tuli jää.
Mida edasi, seda rohkem oli vesi jääs.
Edasi sai liikuda metsas, puude vahel.
Või väga jää servas, kust see veidi juba sulanud ja tükke loksutas.
Pidevalt sõitis keegi kuhugi kinni.
Ühes kohas pidi kanuud lausa üle jää vedama.

Paar tundi edasirühkinuna otsustas seltskond, et kell ja valgus sealmaal, et aeg tagasi suunduda.
Sest seekordne retk oli edasi-tagasi alguspunkti.
Tagasiteel sadu tugevnes ja ilm hämardus.
Taas üle jää kanuusid vedades.
Seal suutis üks meist ääretükiga keskkamast lahti murduda ja vee alla vajuda.
Õnneks vööni, sest siis haarasid jõulised käpad temast kinni ning tirisid taas kandvale pinnale.
Ning õigustas end konna peale vähemalt paar komplekti veekindlalt pakitud kuivi riideid.
Millest seekord vaid mõnda eset kasutati, sest vesi ülevalt märgas meid kõiki.
Hallhallhall. Ja märg.
Kanuud kaldale ja siva autodesse ning sauna poole, mida maisem osa seltskonnast juba varakult kütma olid hakanud.
Metsamajake oli soe ja laud hakkas end imekiiresti täitma.
Teisel korrusel oli 6 voodit.
Märjad riided seljast ja sauna!
Ladys first.
Saunaruum, mis kuulu järgi 2 vaid pidi mahutama, mahutas sel õhtul igatahes vähemalt 8 erinevas mõõdus isendit ja sai vabalt hakkama.
Kondid ja ihu soojaks ning sööma.
Kõht täis, hubane olemine.
Mingi aeg enamus seltskonnast lahkus.
Paigale jäigi vaid voodijagu isendeid.

Hommikune vaatepilt. (õhtul oli siin u 5x rohkem jalanõusid...)

Õues sajab.
Sees on soe.
Hommikul vaikne olemine.
Lõhnab ja säutsub kevadet.

Tavaline metsatee.
Kui vähe on reostuseks vaja..

Sajab.

Tagasiteel Kõpu kiriku avatud ukse vahelt sisse.
Kuuseoksad porimatiks.

Sees lahked perenaised.
Pärisküünaldega lühtrid.
Ja üks rootslase kingitud .. eee.. asi.
Mille kirja mitu pead tõlkida püüavad, kuid arust nappi jääb.
("Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast reedab mind" vmt.)


Oli kena ja väsitav reis.
Ihu poolest väsitav, vaim sai kergendust!

Käpalised botaanikaaias

'
Botaanikaaias orhideenäitus.
Troopikakuumus ja ilusad lilled.
See vaatab otsa kui vuntsidega sombreeroga vanamees.

Iga õis omas ilus.


Ilusad, jah, on need käpalised.
Lähemalt siit.


Lisaks veel asalea.

Taim, mis meenutas väga seda puhmataolist valgustit, no kus kõrrekeste otsast valgust heideti.

Ning muidugi miski palmiline troopikakuumus-niiskuses.

Ringi kõndides tundus, nagu oleks amatöörfootgraafide suvepäevadel või midagi sellist. Vähemalt igal teisel seinast seina kvaliteediga apastraadid näpus ja üks suur klõpsutamine käis.
Üllatavalt palju inimesi.

Kõrvemaal lustimas

'
Mu lemmikvärk RMK sai maha perepäevaga.
No nägin kuulutust lehes ja et priipäev ja värske õhk ja lumi ja tegevused ja.. et mindagu!
Piisav kambake sai kokku ka.

Tuubisõit.
RMK maskotid Jänes ja Rebane igatepidi silmis tolgendamas ja rõõmsasti jõudu soovimas.

Aga et midagi uut õppida, võtsime kohad sisse tõukekelgu retkel.
Assapaganas.
See oli raskem kui pealtnäha paistis.
Koguaeg pidi rühkima, siis ei pidand kelk suunda ja jooksis isepäi, koogutaja kukil, hange ehk rajalt kõrvale ehk kellelegi suisa otsa. Siis jälle, mäest üles eriti, oli mõistlikum kõndida, et mitte tagasi libiseda.
Mina kui väga mittesportlik element sain korraliku ähkimaajava koormuse.
Retk oli paarikilomeetrine.

Seljad märjad, naasnuna, otsustasime veidi paiksemalt võtta.
Luuategu päädis elusa luua omistamisega.
Edasi parajast jupist medali saagimise juurde. Ketas oksajupi otsast saagida, sobiva puuriga auk sisse,

nöör läbi ja siis RMK põletusmärk, mis lõõmavas lõkkes end kuumaks ajas, peale põletada.
Enamus lastel ja suurtel olid medalid kaelas :)

Räätsaretk. Millest mina loobusin - jalg ei kannata, tõukekelk andis niigi endast parima.
Kuid käinud rääkisid, et elamus. Ilvesejäljed ja muud põnevat pehmes lumes sumbates.

Samal ajal lumelinnas..



Ühes nukas käis vigursaagimine. Või kuidas seda nüüd nimetadagi, kui mootorsaega skulptuure valmistatakse.

Suppi ja teed sai ka, piiramatult.
Lõpetades klassikaliselt:
Oli ilus talvepäev kevadmärkidega.

Fotojaht: Kimbust luuaks

'
Luua valmistamine algab võru tegemisest.
Võib ka traadiga, kuid see pole pooltki nii ehe.

Pajuvits kooritakse, jämedam ots õhendatakse. Siis muditakse, soovitavalt soojas ruumis ja veel parem, leiges vees leotatuna, näppude vahel kiud pehmemaks. Lõppeks pannakse sõlm piule sisse ning keerataksegi kokku võru.

Kaks võru valmis, peab kimpu korjama mõnikümmend kaseoksaraagu.
Jämedamad otsad ühtlasek lõigata-raiuda.

Kimbu kokkusurumiseks on mitmeid riistu, siin pildile jäänud kaks. Toime sama, välimus erinev.

Selle riistaga oksakimp kokku surutud, algab vitsarõnga pealeajamine.
Esimene rõngas peal, käib surutis lahti, veidi kohendamist ja kümnesendise vahega läheb sama teed ka teine.

Siis saadu juukseidpidi pihku, noaga säuh-siuh liiga pikad otsad maha.


Vars otsast teravaks nelja kanti, et keerlema ei hakkaks, kimbukese keskele ja suruda-koputada, kuni ongi valmis!

Teised kimbutajad.

Selg, tuli ja lumi

'
Tulest alustades.
Sõbrad metsa tagant kutsusid selle aasta esimesele välugrillile.
Katuselt maha aetud lumemägede vahelt oli välja kaevatud suvine lõkkekoht.
Tuli sai püsti ning sulailm lubas mõnusasti lõkkel vorstikesi grillida ning joogikest libistada.
Küll tegi suits pikapeale liiga, sest katlas istudes polnud tal muud väljapääsu kui olijate silmadesse..
Vahva õhtu!
*Teie vorstitäidisega suitsuheeringas *

Loterii on kõndida tänavatel, mille kohal varitsevad võimalikud mõrtsukad.
Pea kuklasse ja elu armsaks!


Kuulnuna piisavalt uudiseid pahedest, mida lumekogus lisaks allasadamisele allolijatele paigalejäädes katustele teeb, tuli ühel Kenjaalsel Peal meelde, et on mere ääres väike maja, mille katuste lamedad pinnad samuti mitte kõige nooremad ja vastupidavamad pole.
"Et läheks lükkaks igaks juhuks suure luuaga katuse puhtaks. Tule igaks petteks kaas. No et keegi kiirabi kutsuks, kui alla peaksin sadama," kutsub Kenjaalne Pea.
No sellisest pakkumisest on raske loobuda.
Saati, et polegi sel talvel veel võimalust olnud lund visata (õnnelik autota linnainimene korrusmajast, eksole!).
Kohale jõudnuna ja katusele roninuna kostub katuselt sügav ohe ning alistund käpake sirurub raudlabitat kuurinurgast nõutama.
Veel veidi toimetatuna kutsutakse ka mind katusele.
Üks raiub labidaga põlvini tihket lund lahti ja teine viskab kergema riistaga üle ääre.
Jõusaal jääb täna ära.
Paari tunniga (!) on ohtlikeim ja kandvaim piirkond suuremast lumest vaba.
Jääb jupike, kuhu ka lumeta ronida ei täi.
Kui juhtub, siis on see saatus, kuid mitte meie elude arvelt.
*
Täna, ärgates ja märgates, olen liitunud nende toredate inimeste klubiga, kes on avastanud, et neil on selg ja õlad.
Veidi valulised.
Kuigi üldse mitte üleliia :)