Veel ja muul

'
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma minema ajas veidi tagasi.
RMK perepäevani.
Kus meie kummaline pere sai auhinnaks võimaluse kasutada tasuta üht RMK metsamaja vastavalt oma soovile koha ja aja suhtes.
Kuna sobivaim metsamajake tundus olevat Kilingi-Nõmme oma, igaastane sõpruskonna paastuaja (mitte, et keegi nüüd väga usinasti paastunud oleks.. mõni veidi ikka) laudlookas lõpetamine oli tulekul ning Soomaa vesi usinasti tõusma hakkas, pandi asjad kokku.
Esmalt kanuutama, siis metsamajja sauna-sööma-suhtlema-ööbima.
Kõlas hästi.

Tavatee Soomaale oli vee all, seega seekord läbi Viljandi ja Kõpust Tõramaa keskusesse.
Ilm oli hall ja pidevalt tibas.
Vees olid jääkamakad ja sumesump.

Vee peal oli udu.
Kell oli miski kolme paiku.
Tibutas.

Ja siis tuli jää.
Mida edasi, seda rohkem oli vesi jääs.
Edasi sai liikuda metsas, puude vahel.
Või väga jää servas, kust see veidi juba sulanud ja tükke loksutas.
Pidevalt sõitis keegi kuhugi kinni.
Ühes kohas pidi kanuud lausa üle jää vedama.

Paar tundi edasirühkinuna otsustas seltskond, et kell ja valgus sealmaal, et aeg tagasi suunduda.
Sest seekordne retk oli edasi-tagasi alguspunkti.
Tagasiteel sadu tugevnes ja ilm hämardus.
Taas üle jää kanuusid vedades.
Seal suutis üks meist ääretükiga keskkamast lahti murduda ja vee alla vajuda.
Õnneks vööni, sest siis haarasid jõulised käpad temast kinni ning tirisid taas kandvale pinnale.
Ning õigustas end konna peale vähemalt paar komplekti veekindlalt pakitud kuivi riideid.
Millest seekord vaid mõnda eset kasutati, sest vesi ülevalt märgas meid kõiki.
Hallhallhall. Ja märg.
Kanuud kaldale ja siva autodesse ning sauna poole, mida maisem osa seltskonnast juba varakult kütma olid hakanud.
Metsamajake oli soe ja laud hakkas end imekiiresti täitma.
Teisel korrusel oli 6 voodit.
Märjad riided seljast ja sauna!
Ladys first.
Saunaruum, mis kuulu järgi 2 vaid pidi mahutama, mahutas sel õhtul igatahes vähemalt 8 erinevas mõõdus isendit ja sai vabalt hakkama.
Kondid ja ihu soojaks ning sööma.
Kõht täis, hubane olemine.
Mingi aeg enamus seltskonnast lahkus.
Paigale jäigi vaid voodijagu isendeid.

Hommikune vaatepilt. (õhtul oli siin u 5x rohkem jalanõusid...)

Õues sajab.
Sees on soe.
Hommikul vaikne olemine.
Lõhnab ja säutsub kevadet.

Tavaline metsatee.
Kui vähe on reostuseks vaja..

Sajab.

Tagasiteel Kõpu kiriku avatud ukse vahelt sisse.
Kuuseoksad porimatiks.

Sees lahked perenaised.
Pärisküünaldega lühtrid.
Ja üks rootslase kingitud .. eee.. asi.
Mille kirja mitu pead tõlkida püüavad, kuid arust nappi jääb.
("Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast reedab mind" vmt.)


Oli kena ja väsitav reis.
Ihu poolest väsitav, vaim sai kergendust!