Võtab vanduma

'
Et mis on siis vanne ja kaua sest kinni hoidma peab?
Arstivannet kummalgi alljärgneval kujul ma andnud pole, küll aga muid lubadusi ja vandeid, nagu ka alljärgnev:

Mina, (perekonna- ja eesnimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelisse Üleliidulisse pioneeriorganisatsiooni, tõotan pidulikult oma kollegide ees: palavalt armastada ja hoida oma Kodumaad, elada, nii nagu pärandas meile suur Lenin, nii ngu õpetab Kommunistlik Partei, nagu nõuavad Nõukogude Liidu pioneeride Seadused.

Sõna on ju antud!
Miskit allkirja ehk väljaastumist pole toimunud..
Jah, siin ehk vabandab iga organisatsioonist sujuvalt väljumist, kuid kuidas on nende teiste vannetega?

Hipokratese vanne:

Vannun arst Apolloni ja Asklepiose ja Hugieia ja Panakeia ja kõikide jumalate ning jumalannade nimel, kutsudes neid ühtaegu tunnistajaiks, et mina tahan oma võimete ja otsuse kohaselt kinni pidada sellest tõotusest ja lepingust: austada minule arstikunsti õpetanut nagu oma vanemaid, andes temale, kui ta raha peaks vajama, osa oma tulust ning pidades tema järglasi oma vendadega võrdseiks ning õpetada nendele, kui see nende soov peaks olema, seda kunsti tasuta ja lepinguta; lasta neid osa saada nõuandest ja õpetusest nagu lepingu allakirjutanud ja arstliku seaduse järele vande andnud õpilased, teistele aga õpetust mitte andes.

Mina tõotan anda korraldusi ainult haige kasuks vastavalt oma võimetele ja arusaamisele, ma tahan neid säästa kahjust ja ebaõiglusest.

Mina tõotan mitte kellelegi anda surmavat ravimit, kui mind ka seda teha palutaks, samuti luban, et mina ei anna ka sellekohast nõu. Samuti ei anna ma ühelegi naisele abordivahendit. Pühalt ja vagalt tahan ma oma elujärge ja oma kunsti hoida.

Luban mitte kasutada nuga, ka mitte kivivaevuste korral, vaid tahan selle kõik jätta nende meeste hooleks, kes selle töö oma peale võtavad.

Igasse majja tahan ma sisse astuda haigele kasutoomiseks ja hoiduda kõigest ebaseaduslikust, eriti haige kahjustamisest ning eriti sugulisest vahekorrast nii naiste kui meestega, vabadega ja orjadega.

Mida ma ka ei kuuleks ravimise käigus või ka väljaspool ravitoiminguid inimese elu kohta, mida mingil juhul ei tohiks levitada, hoian ma oma teada, veendumuses, et niisuguseist asjust kõnelemine on halb.

Kui ma sellest tõotusest kinni pean ega seda ei riku, siis saagu mulle osaks edu nii elus kui ka kunstis, austus inimeste poolt tulevates aegades. Kui ma murran tõotust ja valet vannun, saagu mulle osaks kõik vastupidine sellele.

.

Alates eelmisest aastast kasutatakse Eestisi eelnevast kohandatud arstivannet:

Olles omandanud arstikutse, tänan oma õpetajaid. Tõotan oma au ja südametunnistuse nimel, et pühendun arstitöös inimese abistamisele ja humaansuse põhimõtete teenimisele. Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete ravimine ning nende kannatuste leevendamine. Lähtun oma töös arstiteaduse põhimõtetest ja kasutan vaid selliseid raviviise, mille tulemuslikkus on teaduslikult ja eduka praktika kaudu tõendatud. Uuringu või raviviisi soovitamisel austan patsiendi tahet ning teavitan teda nii selle oodatavast kasust kui ka võimalikest ohtudest. Suhtun oma kolleegidesse austusega ega keeldu abist, kui nad oma patsiente ravides minu poole pöörduvad. Täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid oma kolleegidega. Hoian kõrgel arstikutse au nii patsientide kui ka kogu ühiskonna ees. Pean hoolikalt saladuses, mida patsiendiga seoses mulle on usaldatud. Täidan oma arstikohust ühtviisi kõigi patsientide suhtes, kedagi eelistamata. Miski ei saa mind sundida oma oskusi kasutama arstieetika põhimõtete vastu.

*
Et kui kergesõnaliseks ja ununevaks kaovad lubadused?
Olgu siis Jumalate, Organisatsioonide, südametunnistuse ja teise inimese ees.
Mis tegu sunnib neid lõpetama ehk muutma, end vabastama antud kohustustest?
Kokkulepe enesega, unustamine, olude muutumine..
Kus on see piir?
Ja ei pea ma viha siin meedikute vastu, vaid tuli see vanne lihtsalt selgelt ette.
Näitena.