Mu lemmikvärk RMK sai maha perepäevaga.
No nägin kuulutust lehes ja et priipäev ja värske õhk ja lumi ja tegevused ja.. et mindagu!
Piisav kambake sai kokku ka.
Tuubisõit.
RMK maskotid Jänes ja Rebane igatepidi silmis tolgendamas ja rõõmsasti jõudu soovimas.
Aga et midagi uut õppida, võtsime kohad sisse tõukekelgu retkel.Assapaganas.
See oli raskem kui pealtnäha paistis.
Koguaeg pidi rühkima, siis ei pidand kelk suunda ja jooksis isepäi, koogutaja kukil, hange ehk rajalt kõrvale ehk kellelegi suisa otsa. Siis jälle, mäest üles eriti, oli mõistlikum kõndida, et mitte tagasi libiseda.
Mina kui väga mittesportlik element sain korraliku ähkimaajava koormuse.
Retk oli paarikilomeetrine.
Seljad märjad, naasnuna, otsustasime veidi paiksemalt võtta.Luuategu päädis elusa luua omistamisega.
Edasi parajast jupist medali saagimise juurde. Ketas oksajupi otsast saagida, sobiva puuriga auk sisse,
nöör läbi ja siis RMK põletusmärk, mis lõõmavas lõkkes end kuumaks ajas, peale põletada.Enamus lastel ja suurtel olid medalid kaelas :)
Räätsaretk. Millest mina loobusin - jalg ei kannata, tõukekelk andis niigi endast parima.Kuid käinud rääkisid, et elamus. Ilvesejäljed ja muud põnevat pehmes lumes sumbates.
Samal ajal lumelinnas..
Ühes nukas käis vigursaagimine. Või kuidas seda nüüd nimetadagi, kui mootorsaega skulptuure valmistatakse.
Suppi ja teed sai ka, piiramatult.Lõpetades klassikaliselt:
Oli ilus talvepäev kevadmärkidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar