Hispaania. Nii ja naa. 13

*
Hilisõhtul läheme rongile.
Mis on negatiivne üllatus.
Piletid broneerisime omast arust neljasesse lavatsitega kupeesse, kuid kohalolles saame vaid 2 istekohta kaheksases kupees. 2x4 istet vastamisi.
Keele puudulik oskus vedas alt.
Aga noh, puhisemised puhisetud, tuleb hakkama saada.
Eks ole hullematki teinekord tehtud :)
Jalad vastasistujaga risti-rästi, mütsinokk silmile ja veidi sai isegi tukastatud.
Kella 3 paiku öösel läheb Udupea restoranvagunisse.
Siin saab pea laua peale toetada ja jalad ülesse tõsta.

26.04, reede

Madriid

Varahommikul jõuame suht roidunult Madriidi.
Kotid selga ja linna peale.

Koolilapsed lähevad kooli, vanemad tööle või kuhuiganes.
Leiame metroojaama ja sõidame hosteli lähedusse.
Tuppa möllimiseks veel vara. Küll aga saame kotid hoiuruumi panna.
Registreerime end homseks lennukile. Administraator lubab välja printida.
Läheme linna peale.
Kuningalossi juures on vahtkonna vahetus. Kirev ja rahvarohke.

Kiriku ukse ees kerjused ja mungad.

Südalinnas istusime väljakuse kohvikusse sööma.
Silma jäi daam, kelle välimus ja käitumine ei jätnud palju ruumi elukutset ära arvamaks.

Kõrval seisis politseinik, kes näis asjade käiguga kursis olevat.
Veidi teises suunas tabas silm juba rohkem neiusid, kes ilmselgelt ootasid.
Edasi tänavat pidi kulgedes märkasime neid veel ja veel.
Noh, ju sattus selline tänav :)
Järgmisel väljakul liikus igasugu huvitavaid tegelasi.
Tardnäitlejad, silmamoondajad ja elusuurused multikategelased.

Öine väsimus tungis peale.
Möllisime end hostelisse, Viisime kotid tuppa.
Seekord neljane tuba, aga mis sest ikka.
Meenus, et viimane aeg suveniire hankida.
Ehk siis juustu ja kuivatatud liha.
Turgu ega suurt marketit ei leidnud hosteli ligidalt. Pikemaks ringiekslemiseks olime liiga väsinud.
Võtsime siis üht-teist väiksemast poest.
Hostelisse.
Pessu. Sööme, pakime kõik vajaliku, et hommikul ei kolistaks ega aega viidaks, ja magama.

27.04, laupäev

Tagasitee

Ärkame, toimetame vaikselt omad asjad.
Viime voodipesu ja uksekaardid administratsiooni.
Hommikusööki ootama ei hakka.
Kotid selga ja metroosse.
Lennujaam on juba tuttav koht.
Leiame oma värava, pakime seljakottidel rihmad kinni ja tõmbame piva-kotid peale.

Hängime lennujaamas.
Leiame oma minekuvärava. Aega tundub olevat.
Käime poes ja kohvikus.
Sõidame mõnuga horisontaalsete eskalaatoritega.
Lõpuks loivame väravani. Et Helsingisse.
Hiljaks jäite, öeldakse meile. Lend on läinud.
Mismõttes läinud??? 15 minti ju veel väljumiseni???
Väikse vaidlemise järel avab tädi ukse ja teeb liigutuse - vutt-vutt-jooksuga!!!
Tuleb kaasa, juhatab treppidest alla, ise samal ajal hispaania keeles meid noomides või sõimates.
Õnneks ei saa aru.
Buss on veel ees.
Kalpsame peale ja jõuame rahulikult lennukisse.
Tõuseme õhku ja lendame.
Üle Alpidest.

Jõuame lumelaikudega pruuni maa kohale.
Maandume.
Ja läheme infosse teatama, et meie kotte pole vaja viia homse lennuga Helsingist Tallinna, nii, nagu pilet ette näeb. Me oleme täitsa rahul, kui saame kotid kohe kätte ja tühistame homse lennu.
Saame kahes keeles jutud räägitud.
Ja poolteise tunni pärast ka omad kotid kätte.
Edasi läks lihtsalt - bussiga Helsingi raudteejaama ja siis nagu omas kodus juba trammiga Länsisatamasse, laevale ja koju.

Reisi lõpp.

*