Hispaania. Nii ja naa. 10

*

24.04, kolmapäev

Casa Batlló

Kodutöö oli meil tehtud, seega teadsime, kus ja mida näha tahame.
Jalutame Katalunia platsile. Sealt veidi edasi.
Ja olemegi Casa Batlló ees.
Maja, mille kujundas vanast hoonest ümber Gaudi.

Laineline ja erksavärviliselt mosaiikne. Jah, see on Gaudi.
Väike järjekord ukse ees. Lunastame mittejustodava pileti ja olemegi sees.
Värvid, nurgatus, valgus.
See on elumaja.

Ei ühtki nurka. Voolavus.
Audiogiid taas kõrva vastu ja hakkame maja nautima.
Kamin ühes ruumis. Kamin-orv, ühe väiksema ja teise laiema istmega. Kombluse kohaselt istus paarikene laiemal ja vana sugulane valvas neid kitsamal istmel.
Mulle meenus doktor Doolittle'i köök.

Kukume ohjeldamatult pildistama. Tuhandeid detaile.
Oman kahte täislaetud akut ja 16-gigast mälukaarti. Peaks õhtuni vastu pidama.
Lillevarre-kujulised sambad, millelt peegeldub vitraaželäbistav õuevalgus.

Nutikas õhutussüsteem, mille õied viivad korstendesse.

Valgus on Gaudi teema ja eesmärk.
Valguse peegeldused, selle tungimine läbi akende, ruumi avardamine.
Väike, kitsas ja sügav sisehoov. Ometi veitlev ja valgusküllane.

Katusel õhutus- ja muud korstnad.

Draakoniküür.

Koridorikaared

Avarus. Väikesteski ruumides andis valgus pehmuse ja ruumikuse.
Viimse pisiasjani läbi mõeldud.
Siiski, vaadeldes naabermaja vorme, võib aimu saada, kust meister oma inspiratsiooni ammutas.

Merekarbid, lained, rannamuster, taimed - kõik looduslik, aegu kohandunud ja loomulik.
Sekka pargis nähtud robustsust, filigraanset jõudu. Ka see on loodus.

Pedrera.
Gaudi järgmine maja linnas.
Kaugelt äratuntav.

 

Hoone ees on loomulikult saba. Pikk. Astume sappa.
Ootame kaua-kaua. Saba ei liigu juppigi. Sisenevad vahelt mõned broneeringu teinud grupid.
Saba ei liiguta end väga kaua mitte halligi.
Jõuan maja välisseinast paaalju pilte teha.
Saab siiber.
Otsustame homme varakult tagasi tulla.
Ja kõnnime edasi.
Väike jalutuskäik.
Sinna suunas, mis peaeesmark.
Tee peal pildikesed.

Ikka kõrs ja roos ja saiakestejäänuk.

La Sagrada Familia

Pühale Perekonnale ehitatav kirik, mille ehitus üle saja aastat juba kestab.
Gaudi viimane, elutöö.

 

No miski 2026 loodetakse ehitis, mis sai alguse 1882, lõpetada.

Kui elame, siis kuuleme. Ehk ka näeme.

Kirikule liginedes tundus elu ilus.

Näe, saba on ju vaid sissepääsust nurgani.

Khmmm.

Ja siis nurgast edasi, ikka edasi ja edasi kiriku taha välja.

Ja see pole miski pisike kirik!

Aga. SEE saba liigub.

Võtame saba otsa ja teeme mitusada kiriku välispilti.

Ei, ma ei SAA nii palju pilte siia üles panna, kui mul on.

Blogis saaks ruum otsa!

Usinad tegijad vormivad ja teevad.

Sisalikud

Kuskil tekib tuuletunnel ja hakkab peris jahe.

Aga, nagu öeldud, järjekord liigub.

Nii et piinad ei kesta kaua. Juba tunnikese pärast lunastame piletid ja.. oleme kiriku ees.

 

Ahh, need detailid!

Ma pean kunagi terve albumi looma, blogi lõhkeb muidu!

Jälgige neid rooma sõdureid! Kes näevad välja nagu korstnad Pedrera katusel.

Ja see on vaid väike osa veel lõpetamata välisfassaadist ukse ees ja kohal.

Siseneme

Ja satume Valgusesse!

Et nagu WOW!!!
Hingame valgust ja geniaalsust.
Ma pole olnud kunagi sellises katedraalis.
Mis on hoopis teistsugune.
Ei tõsta sind Jumalale ligemale, vaid toob taevase lihtsalt maa peale.
Sambad.

Aknavitraažidest tulev valgus

Näide kataloonia keelest. mis üldjoontes segu hispaania ja prantsuse keelest. Koos tõsihispaania- ja inglise keelse tõlkega. Ei saa öelda, et enamus või vähemus, aga Barcelonas kataloonia ja tõsihispaania keel eksisteerisid kõrvuti.

Altar ja oreliviled

Lagi altari kohal. Kus valgus liikgub koos päikesega.

Muud valgused sammaste küljes. Hiljem selgub, et seegi valgus on pärit otse päikeselt, läbi peegeldavate nurkade sammaste seest toodud allapoole.

Jälle need lained.
Ja valgusvalgusvalgus.

Lihtsalt istume jalgu puhkama ega saa vaimustusest küll.

Aga väljast, kiriku taga, on tema nägu hoopis teistsugusem.

Raske. Sisaldab tohutult figuure. Krobeline.

Et kogu Lugu "läbi lugeda", vajaks kuid ja tiibu.
Süüta laste tapmine

Ja kõige alustala

Sealsamas, kiriku keldrikorrusel, oli muuseum. Gaudist ja kiriku ehitamisest.
Maketid. Mõõtmised.
Nii saab valgus ülalt alla.

Nii näeb välja kiriku kandev karkass

Huviga muuseumi läbi uurinud, imetleme veelkord kiriku välisseina.
Läheme taaskord sisse ja naudime kergust ja värvilist valgust.
Jah, kergus on selle asja nimi.
Tagasi kiriku ees, käime pistame nina korraks sisse lainja katusega väikesele hoonele, mis osutub Gaudi kavandatud koolimajaks kirikuehitajate lastele.
Sümboleid täispikitud metalluks, millel mõnedki märgid on läikima hõõrutud.

Siis veel viimane sõõm kiriku sisemuse ilu.
Ja läheme edasi, linna peale.

*