Külmapühad

'
.. on selline päev koolilapsele, kui on liiga külm, et kooli minna.
Mis muidugi ei tähenda, et saadud vaba päeva õues viibimiseks kasutada ei saa.
Kui mina veel noor olin, olid kriitilised piirid määratud konkreetsete kraadidega akna taga.
Ei olnud veel sellist asja.
Noh, ja oli siis järjekordne talv ja kraad kõikumas seal kriitilise kriipsu ligidal.
Sovhoosis, kus kooli polnud, oli korraldatud buss 4 km kaugusele kooli.
Ootab siis käputäis lapsi ja samas auulis elav õpetajanna bussi, mis imekombel tuli.
Õpetajatar ikka innustab, et ikka-kooli, ikka-kooli, pole nii külm ühti.
No kooli me saime, kuid kadedus kojujäänute pihta ei andnud asu.
Nii koolimajas esimest õpetajat kohates kohe ründele asusime: miks me kooli pidime tulema, nii külm ju?!
No mis te siis tulite, kehitas küsitletu hämmeldunult õlgu.
Ja nii, nagu me seal tropis ukse all olime, kogu see pool klassitäit lapsi samas ringi pööras ja koolimajast välja üle põldude kodu poole tagasi.
Kõik see 4 kilomeetrit.
Siis nagu polnud külm ühti.
Oi, kuidas me kodus võtta saime.