Ohtralt veini ja kunsti

*
Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean ma alustama sellest, et tehti ettepanek.
Keegi kuskilt kuulis ja reklaamis oma blogis, et taraaa!
http://www.schoenberg.ee/SB_060_Arhiiv/ARH_PNP_2010/PNP_2010_KUJUNDUS/index.htm
Tasuta buss Pärnu ja tagasi, vahele hunnik kunstinäituste avamisi.
ING + PNP avamisralli.
Jah, muidugi.

Nimi kirja ja laupäe ennelõunat bussile.
Kunztnikud ja huvilised.
Kes on kes, ei adund halligi, aga üks väike ja üks suur buss peatusid Pärnu Kunstihalli ees esimeseks avamiseks.
Keegi mängis üliväiksel kitarrel, mil elekter sees, keegi puhus flööti, keegi peksis trumme ja kellelgi oli ruupor.
Aktiivseks kasutamiseks ja tegevuse kajastamiseks.



Andes end voolu kanda ning mitte muret tundes tuleva pärast.
Hariduslik moment jäi kogemuslikule alla.
Aga vein oli avamisväärne ja hää.
Ning näitus meeldis.


Teise näituse avamine ja sealne hõõgvein leevendas juba esmaseid segadusmomente.
Tants ja trall, sürr ja segaduslik kord korraldajate ja avajate seas hakkas ühtlaselt meeldivaks muutuma.
Viiralti kolm erinevat tiigrit. Eriti see kaseotsa-kassiga variant.
Põrgu.
Pariis.


Majas, linnamuuseumis, veel veidi ringi tuterdanuna leidsin pääle katsutavate loomatopiste ka nostalgianurgakese.
Visu suusad.




Edasi läks mõte söögi peale ja jalg järgmise avamise poole.
Ikka otse ja lihtsalt - järgi ruuporiga tegelasele.
Eksimisvõimalus nullilähedane.
Port Arturis seletas Reiu ise omi pilte lahti.

Siis tabasid meid teel rästad.
Kohe istusid ja poseerisid häbematult.
Loomulikult täpselt senikaua, kuni apastraadid välja sai kougitud.
Virrdi, ja seal, kus oldi, enam poldud.
Oldi natuke kõrgemal ja kaugemal.


Kontserdimaja ja uus näitus.
Mis osutus kohalejõudes juba avatuks.
Veini veel oli.
Kunsti oli ka, jätkuvalt, igale maitsele.
Inimesed.. ka, igale maitsele.
Edasi suundusime Endla suunas. Seal uksed veel kinni ja Tex-Mex kõrval.
Valik oli kerge kahe vahel. Ikka söömakohta.
Caesari salat oli ülihea! Eriti pärast teravaid elamusi taco manustamisest.
Endlasse. Lõbus avamisralli oli täies hoos ja vein oli otsas.
Saabus kohalik, kelle abiga pääle esitatud kunstiga tutvumist järgmisse sihtpunkti loovisime.
Tuju oli ülev, linn ja ilm kaunis, kõht ja pool pead täis ning juttu jätkus kauemaks.
Koola poolsaare, Äänisjärve ja muudes kohtades leitud kaljujoonised.
Seks ja vägivald, ajal pole tähtsust.


Uus avamine oli ettevalmistamisjärgus.
Veini alles valati topsidesse.
Kaesime esitatava üle.
Seanahale tehtud tätoveeringud.
Paanikad ja luulud.




Järgmine näitus oli tundmuseks, et enam ei suuda oluliselt hoomata.
Aga kulg ise ja samad inimesed, kes läbi näituste kulgesid.

Kontsert.
Pillid keset hommikust kunstizaali ja põrandat nühkav sussiline-kampsuniline nende ees.
Rahvas potsatas lihtsalt põrandale - seina äärde istu - lebosse.
Teos oli omapärane.
Meenutas EKMA-t ja Wallenbergi.
Aru ei saand halligi, kuid saksa keelt valdav pärnuelanik ikka veidi seletas.
Ohh, ja siis oli juba üldine trall mööda linna ja kõrtse ja linna.
Ja juttu ja inimesi ja veelkord juttu.



Lõppeks bussi ja pääliina suunas.
Väss.
Buss pruukis, laulis ja lobises.
Inimesed seal sees samuti.

Oli ilus päev.