teisipäev, detsember 16, 2008

Liikluselamused

Sõidame kesklinnas. Autoga. Ees on väga väikse kiirusega masin, mis otsib vist teeäärest sobivat parkimiskohta, pidurituli pidevalt säramas.
Taga hakkab hirmsat tuututamist kostma.
No ei saa kiiremini, saage üle need paarkümmend meetrit.
*
Ajalehes uudis - postimees jalgrattal hukkus möödasõitva auto all.
Asjaolusid ei tea, ei hakka spekuleerima.
Kommentaarides tuleb keegi kenjaalsele ideele - jalgrattad nagu jalakäijadki võiksid sõita vasakul pool tee ääres autodele VASTU, et oleks neil parem nägevus vmt.
Ma ei tea, kas see kirjutaja on kunagi üritanud täistuledes autodele VASTU sõita, nägemata ise korralikult oma ninaesist, mis teeservas üldse mitte sile ja sujuv pole.
Ning kas arvab, et vastutulev auto on õnnelik, kui leiab end äkitsi (2 vastastikku sõitvat vahendit liginevad teineteisele tunduvalt kiiremini kui 2 samas suunas sõitvat) näiteks olukorras, kus paremal on jalgrattur ja vasakul vastutulev auto ja vahemaa nende kahe vahel on suht kitsas? Eks tõmba ta ju teist autot vastu tulemas nähes kenasti ikka eest ära, paremale?
*
Situatsioon õhtul.
Jalakäijate ülekäik fooriga.
Enne foore kulgeb paremalt veel risti 1 kõrvaltee.
Kuulen pauku.
Enne foore, enne kõrvalteega ristumist seisab alates paremalt auto, tema taga buss ja taga veel midagi.
Ja teises, sisemises reas isane auto ning taga teisigi.
Kõrvalteelt on nende ninadest üritanud mööduda pisike roosa asi.
Kõik autod seisavad, väikeroosa nina peaaegu isase masina ette torgatud.
Pauk käis sellest, et isase auto omanik lajatas oma isased käpad paugu ja ropu sõimu saatel väikeroosa kapotile.
Fooris vahetumas tuli.
Ma algust ei näinud, seepärast ei tea, mis ja kuidas.
Väikeroosa (autod kõik pealtnähe terved) taganeb hirmunult kõrvalteele tagasi teiste nina eest läbi.
Vahetus tuli - jalakäijatele roheline, autodele punane.
Ja selle sulaselge punase alt tuhises paari hetke pärast läbi maruisane.
Hea, et ootavad jalakäijad piisavalt ehmunud olid, et mitte teele astuda.
Siis hiilis arglikult üle ka väikeroosa seisvate autode ninade eest ja keeras vasakule.
*
Kohvikuesine parkimisserv.
Tulevad lõunal riburada masinad ja sätivad end viisaka nurga all kõrvuti parkima.
Keskele jääb ruumi umbestäpselt kahele masinale.
Saabub Tibi. Autoga.
Keerab end kuidagi sõiduteelt ära ja jääb suva nurga all täpselt augu keskele ripakile. Suretab mootori, korjab oma värgid vajalikud kokku, väljub autost ja läheb.
Raske, raske on mõelda sellele, et kui veidikene vaeva näha, saaks ehk keegi veel parkida.
Ei ole olemas teisi inimesi, MINA olen ju paigas!
*

1 kommentaar:

unekott ütles ...

eks imestan minagi vahel, et kuidas SELLISE liikluskäitumisega nii vähe matse näha on. eriti need punasega üle ristmiku sõitmised... mõned aastad tagasi oli nii, et alati kui pool päeva roolis veedetud siis õhtuks silme eest kirju. ja juttu jätkus kauemaks - mõtle, mida nägin - mingi hull oli roolis...
kurb ainult, et enam korda ei lähe - nüüd kehitan ainult õlgu kui rullnoklust näen - juu siis tema "on võrdsem". tegelikult küll jõhkram, hoolimatun, ülbem, omal moel juhuste suhtes õnnelikum...