Vahepala. Intro

Kunagi oli maailm suurem. Olid avarused ja lõpmatused. Olid urkad ja tunnelid, valgust ja varju. Ja ustel polnud lukke ega aegu raja peal.
Nüüd on seinad. Algus ja lõpp. Variatsioonidega.
Kunagi oli soe kevad.
Nüüd jääaeg.
Kogemus vähendab, konsentreerub.
Vahetab leveleid.
Ja siiski on mõnikord hea omas kambris, vanade ja olemasolevate seas.
Seosed kui nähtamatud juhtmed laokil üle ilma kohtades ja inimestes, kes/mis mälus. Tunnetes, mis mälus.
Olnud elu ämblikuvõrk.
Kleepuvalt kaasas.