Daam karusnahaga

'
Daam ja teine kõrvuti..

... ning kihiti.

'

Fotojaht. 08.08

'
Keskpäeva paiku Pirita rannal.
Udune ja purjekaid täis.

(Klikka pildile, näed lähemalt)
'

Vahepala. Kohas, kus on hää.

'

"Hei jälle, must kass!"


Tervitatu seisis kasvuhoone uksel ja jälgis mind nõudlikul pilgul.
"Ma ei saa ju välja minna, kui sa mul ukse peal risti ees seisad," astusin sammukese tema poole.
Kass taganes solvunult. Eemale toidukausist.
Ja sisises nii kombe pärast.
"Nonii, veel veidi ja ma olengi siit kadunud."
Hämmelduse ja trotsiga anti mulle veel paar sammu vaba ruumi. Eemaldusin kasvuhoonest.
Must kass aga läks tagasi.



Olin tomati- ja kurgitaimede kõrvale pannud kaks savist lillepotialust - söögi ja vee jaoks.
Kevadel elas kasvuhoones siil, kes heal meelel kassikrõbuskeid nahistas.
Praegust priisööjate täpset nimekirja anda ei tea, kuid domineerisid must kass ja kollane kass.
Viimast nägin harvemini, tema peesitas vaid siis hoovis, kui arvas maja tühi olevat.


Must seevastu käis regulaarselt. Pigem olin mina sissetungija tema valdustesse. Kätte ei andnud, päris ligi ei lasknud, kuid märgates ka ei põgenenud.
Põõsaste all jalutasid kuldnokad ja hüplesid rästad.
Puudel olid vägagi mitut sorti sulelisi. Näha oli neid hästi kevadel, mil lehed veel pea olematud puudel ja linnud ise armurõõmuliselt aktiivsed ja häälekad.
Televiisorit siin pole. Alates digiajastu saabumisest sellesse valdkonda. Aparaat veel on, kuid pilti ei näita.
Võtsin kaasa läpaka.
Ei, internetti ei ole siin ka.
On klassikaraadio.
Ja enamus ajast on vaikus, mida päeval mõnikord lõhuvad möödasõitvad masinad ja naabrite häälekam tegevus.
Varahommikud ent on vaiksed ja soojad.
Istusin enamasti sauna ees pingil ja lugesin ning vaatasin rohelust. Lihtsalt.

Kui kõht läks tühjaks, grillisin liha või meisterdasin muud suupärast. Tuppa pliidi alla ei tahtnud enamasti tuld teha selle palavaga.

Kui tuli tukk, viskasin end katusealusesse kambrisse voodile, avasin ukse õhu juurdepääsuks ja käisin vaatasin pilte, mida uinuv mõistus mulle pakkus.
Kella ma ei vaadanud.
Õhtuti tegin kaminasse tule. Tule enese pärast, mitte enamasti vajadusest niiskust peletada.
Toaaknad olid suured, terve majasein oli üksainus suur aken, mis vaatas aeda.
Hoolimata igakevadisest puudepiiramise aktsioonist oli aed ülekasvanud ja metsik.
Kõrged ja laiad võrad hoidsid kinni päikesevalgust. Puud polnud siiski liiga tihedasti, et puhta hämarat padrikut moodustada.
Kui mul istumisest küll sai, toimetasin aias.
Nokkisin naati või kõnniteeplaatide vahele pugenud rohelist elu. Ragistasin kasvuhoones musta kassi alaliseks üllatuseks ja pahameeleks.
Hämaruse saabudes tegin sauna tule. Et sooja vett saada ihuharimiseks.
Mõnikord oli ka bassein vett täis. Võtsin leili ja sulpsasin külma vette, jälle leili ja jälle basseini.
Lõpuks istusin sauna ees pingil ja kuivasin - jahtusin, rüüpasin külma jooki ja kuulasin ümbritsevat.
Voodilinad olid jahedad, lahtisest kambriuksest hoovas mõnusat suveõhku.

Basseini ääres oli toimunud miski liikumine.
Kiletiivalised ja sipelgad sebisid läbisegi.
Tiivulised tõusid lendu. Sipelgad jäid.

Vaatemänd oli tunniga läbi, elevus ja satikad kadunud.

Üks jooksev-hüplev rästalaadne käis ja siutsus mööda aeda. Kordagi ei lennanud. Lasi päris ligidale endale.

Tegi nokakese valla ja häälitses eksinult.
Satikaid oli, teda ma toita ei osanud.
Ma toitsin kasse, suurendades linnukese ellujäämisvõimalust.
Siin aias peaks tal turvaline olema.

Pääle sauna istusin.
Kuulsin krabinat kõrval.
Seesama rästalaadne linnuke.
Tuli, keksis, lendas isegi veidi. Lillevõre peale istuma.
Sinna jäi.
Läksin ligidale, panin mütsi pesaks noka ette, mutsutasin.
Ei midagi.
Pilti teha oli välguta liiga pime, välguga ent tundus liialt jõhker linnukest nina ees pimestada.
Istusin oma endisele kohale.
Sauna ette pingile.

Must suline mütaks silmanurgas kuni liialt hämaraks tõmbus.
Lillerestil liikus tuule käes palakas, minu ja linnu vahel, mis viimast sugugi ei häirinud.
Jah, ma oleks tahtnud teda puudutada.
Tunda oma pihkude vahel.
Sain endast võitu.
Loomad ja linnud on iseenda omad.

"Hääd und, must lind!"
'

Fotojaht. Rippuv

'
Rippuv köis lisandiga.

Pildid ripuvad vana kütusemahuti seinal.

'

Otsime modellid. Neiud, töötage naudinguga!

'
Veelkord töökuulutuste lainel. Seekord veebilehelt Soov.

Otsime modellid. Neiud, töötage naudinguga! 20 000 eek kuus

Valime kenad neiud, vanuses 18 kuni 30 aastat. Pakume tööd Web-chatis - 20 000 eek võite teenida kergelt, kuus! Istud arvuti taga kontoris, mis asub Tallinn kesklinnas ja naudid tassi kohvi, chatid jututoas külastajatega välismaalt meie kodulehel ja flirdid läbi veebi-kaamera, ja teenid raha iga minutis! Palk iga nädalas. Töögraafik on täiesti vaba, võid töödata igal ajal: hommikul, pärastlõunal, õhtul ja öösel - meie kontor töötab ööpäevaringselt! Inglise keele valdamine kooli tasemel - Arvutioskus ( Interneti kasutamine) Täpsemat infot vestluses. Ärge raisake oma aega – registreeruge kohe vestlusele.

Mis pagana firma see selline on, kus veebkämmis meelalt naeratamise eest raha saab.
Ja mis pagan neil väljamaalastel viga on, et nad seda asja ostma peaks?
Ok, maailm on imeline koht, ma tean.
Aga see hüüumärgiga üleskutse pealkirjas on rinda rõõmsaks tegev :)

'

Tööd saab striptiis

'
Leitud cvkeskuse keskkonnast, täitsa avalik.
(Jajahh, ma võin ja lausa pean tegelema pühal tööajal töökuulutuste läbivaatusega)

Kostilata OÜ

Otsime oma naiskonda naisterahvaid vanuses 18-35, kellel on huvi töötada striptiisitarina. Klubi Tallinna Vanalinnas võtab tööle tantsijaid seoses töömahu suurenemisega.

Tööd saab Striptiis

Töö kirjeldus Töö vahetustega, graafiku alusel. Võimalus valida öiste ja päevaste vahetuste vahel.

Nõudmised kandidaadile Vähene võõrkeelte tundmine, neiude vanus alates 18 eluaastast. Hoolitsetud, kena välimus.

Ettevõte pakub Head teenistust. Väljaõpet, meeldivat kollektiivi, igati kaasaegset töökeskonda. Regulaarseid treeninguid, palju võõrkeele praktikat.

Lisainfo 95% klubi külastajatest on turistid!!! Soome, Rootsi, Inglise jne.

Töö iseloom Asukoht: Tallinn, Harjumaa Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik Töö tüüp: täistööaeg või osaline tööaeg, lepinguline (vahetustega) Kuulutus aegub: 30. juuli 2010 Sisestatud: 14. juuni 2010 Palk alates (bruto): 25000 kuni 45000 EEK kuus Lisainfo palga kohta: tulemustasu

Et nagu eeldus on vähene keeleoskus (kui liiga palju oskad, kobi minema) ning samas ohtralt keelepraktikat.
'

Peipsi põhjakallas

'
Et Soome-retk kuidagi äkitsi ja vaevusteta otsa sai, jäi puhkust üle ja kihke veel kodaratesse.
Veidi kaarte vaadanuna otsustasime minna Peipsi äärt uurima.
Et polegi nagu käinud.
Põhja-otsas.
Päevake puhanud ja uuesti pakkinud, rattad alla ja Narva rongiga (mis õhtul sinnasuunas ning varahommikul Tallinna-suunas sõidab, kord päevas..) Jõhvini.
Rongis olid ka soomlastest ratturid, kes kiitsid Eesti lauget pinnast ja odavat elu.
Eks ta ole.

Rongis oli rongiluule :)

Jõhvis poole-üheksa paiku maha ning Vasknarva suunas.
Satikad ja kaardil näidatud kuid silmale olematud ujumis-telkimiskohad ning teed-rajad.
Igatahes märgistus on niru.
Satikad, need pimesikud-mihklid-parmud, kärbselaadsed ja kohutava te lõugadega surematud Kaštšeid. Nii, kui peatuma jäid või aeglasemalt kui 10 kilti tunnis liikusid.
Päev veeres, päike loojus ja muud leidmata viskasime telgi ahvikiirusel tee kõrvale raiesmikuäärsele lagendikule püsti.
Käbedalt lendloomakeste eest varjule ja unele.

Hommikul taas asjad suht kiirelt kokku ning taas teele.
Miski kaheksa paiku siiski kuskil teeäärses bussipeatuses hommikujoogid ja võileibluse teha suutsime - vaba välja tuul viis satikad ja vari kattis päikese eest.
Siis tuli juba inimese olemine pääle :)
Kuremäe klooster sai üle ja läbi vaadatud, püha vesigi joogipooliseks võetud.
Vaesed nunnad lasid lehmade keskel, villased sokid jalas... õues oli väga kuum.
Aga tegelt oli Kuremäel ilus.
Käidud!

Edasi läks tee veidi tõusvaks-langevaks, siis soodevaheliseks ja hirrrmus-satikaliseks.
Nii, kui peatusid, oli kari kallal ja 3x suurem armaada vaba kohta ootamas.
Pildid jäid vaid silma, sest apastraadi väljavõtmine oleks võrdunud ... eee... piinaga?
Sõites jälitas miski kuri parv veel pikalt.

Kuumus, vereimejad ja tolmune treppis kruusatee said ajendiks mitte leida Peipsi-äärne reis väga pikk ning vahva ettevõtmine olevat.
Lõuna paiku, Remniku kohal, sai vette!
Vesi oli soe kui õhk, valge kui piim ning sulas kullasädeluses taevaga ühte.
Õnnistus!
Vesi õitses, oli tuugalt lebrasid täis, kuid see ei segand sel hetkel õndsust!

Ja peagi tuli ka pood.
Esimene pood ja külm õlu!
Pääle kosutavat supluust.
No mida veel tahta?
Elu läks ilusamaks. Satikaid jäi nagu vähemaks - sood olid taandunud.
RMK lubatud telkimiskohtigi jäid mõned silmi.
Mitte küll kõik, mis kaardil märgitud, ju lihtsalt ei leidnud ehk oli märgistus kehva.
Oli kooperatiive, eramaid, suvilaid.
Väike nõukaaeg õhkus vanadest ehitistest.
Nagu Läti, ütles Udupea.

Õhtu veeres, päev taandus.
Söögiga varustunud teisest juhuslikust külapoest, kirikuaia kaevust joogipudel täidetud, ikka edasi, Kauksi poole.
Enne veidi telklaager, kuid tasuline.
Mitte küll tappev, 30 kronu näo kohta + automaks, mis meid ei puutunud.
Vesi üle tee ja valli.

Veidi edasi, RMK infokeskusesse.
Sealt vihjed, et ka neil telkimisplatse, kui kuulu järgi kõik täis olevat.
Kas sis tõesti 2 ratast ja väike telgike ära ei mahuks???
No vast ikka, minge vaadake..

Läksime.
Ruumi oli piisavalt.
Ehk autosid tõesti liiast. Telgi jaoks ruumi aga küll.
Tegime süüa ja käisime ujumas.
Oli seal pere-seltskondi, olid poola (?) mootorratturid, olid.. kesiganes.
Vesi muutus üha õitsvamaks, soojemaks, silmapiiriga eristumatumaks.
Lai ja lage vesi.
See oli ilus pilt.

Varakult magama, mis teha, väss.

Hommikune äratus kell 3.
Hämarus veel, kui välja puhanud.
Tuul oli tõusnud.
Kohvi-teevesi kees.
Päike hakkas tõusma.
Laine oli sinine ja kaldasse.

Miskid lällavad tüübid, kes kaua-kaua kisades ja lõuates telkide ning ranna vahel siiberdasid, olid jätnud tule kustutamata.
Tuul uhus lõõmavad söed leegile ja taas vaid madalaks süteks.
Tuleohtlik aeg, paras tuuleke, sädemeid lendas..
Kuradi idioodid, ausalt!
Paari tunni pärast olid söed siiski kustund.

Telkide seas olid ka "vanakoolimehed".
Nostalgialaks!

Et siis viiest teele, hea jahe vändata.
Eelmine päev olime paika pannud, et kuni Mustveeni ja siis kaeme, et järvepidi nagunii eriti edasi ei saa, aga kas Jõgevasse või Tartusse rongile, eks paistab.
Palavus tõusis, poed olid veel kinni.
Tee kõrval platsid ja sildid, et "siit saab suitsukala".
Ei saanud, sel kellaajal.
Lohusuus oli kool ja kirik kõrvuti, mis oli hämmeldust tekitav.
Nõukaaegne spordiplats kohe kiriku külje all, sealsamas renoveeritud koolimaja.
No kui nii, siis nii.

Mustvees olid kirikud, mitmed, ilusad.
Ja oli Olerexi bensukas, kust sai kohvi.
Ilma kohvisisalduseta, nagu selgus.
Santi juhtub!

Edasi Torma poole. Algas tasapisis Vooremaa.
Kevadel Kuremaal käies tekkis mõte ka Vooremaa ring rattaga läbi teha. See sai nüüd sujuvalt teoks.
Värskendavad vaated tee peal.

Tormas olid söögikohad veel suletud, kohalik trimmerdaja lubas sama 5 km pärast tee veerest.
Veidi siis edasi.
Seal oli!
Pood-pizza-hamburger ja kohvi ning muu.
"Kas kell on juba õlu?"
No kohe saab, võtke aga, pärast maksate.
Nii saime kohvi-õlle-piruka-hamburgeri nig elujõu.
Sõit oli üha vaevalisemaks muutunud.
Füüsiliselt, igased sõiduvalud muudkui paisusid.

Sõbrad Kuremaalt ent seegikord end ilmutasid, mistõttu sujuvalt idee Jõgevale rongile jõuda asendus ideega Kuremaale maanduda.
Kokku lepitud ja sihtpunkt teine.

Tee peal Laiuse linnuse varemed.

Laiuse kirik ja tema juurde kuuluva hoone tähtmärgid.

Vooremaa reis sai auga tehtud.
Sõit sõidetud, taas Kuremaa järves ujutud ja järgmine päev Jõgevast rongile kobitud.
Selleks puhkuseks on reisid läbi.
'

Soome '10. Helsingist Jyväskylla 4

'
Hommikul väike pesu taas järves, vesi soe .
Ilm samuti, 9 paiku näitas 30*C.
Teele.

Ikka tõusud ja langused.
Langustest annab ehk märku see, et veidi pidurdades sai 56 km/h rataste alla.
Vabalangemises.
Paari päeva tagused põlumaastuslikud alad, kus raps hingematvalt magusalt hullutas..

.. on asendunud saarestiku ja rohkem veega tegelevate tegelastega.
Maastik karmistub.
Loomi näeme vaid paaril korral.
Huvitav, kus nad neid peidavad?

Metsad on trollimetsad, kivirahne täis.

Veed on avarad ja saari täis.
Vett on palju.
Rannad muutuvad rahulikemaks ja sõbralikemaks.
Nii kaob juba mure öökoha leidmiseks.

Putkilahti.
Väga pisike, kuid kõigevajalikuga poekene.
Hoovil isegi telkimisruumi, varjualused söögiks-istumiseks ning välikemps.

Mis poolenisti kuur, teinepool aga seltskondlik tegudekoht.
Soome kombe kohaselt auk üleval ning anum all.
Mis kombel neid küll tühjendatakse?

Tasapisi edasi, Korpilahti suunas.
Ikka üle saarte ja sildade.
Korpilahdesse sisse ei keeranud, lõikasime edasi Muurame poole.

Rattatee läks mitte kiirteed pidi ja otse, vaid sobivasti küladest läbi, vaatamisväärsused ja kõrvalteed.
On ilusam ja ohutum ning huvitavam.
Korpilahti juures oli hobuseid, palju.
Pilvitus.
Muuramesse jõudes oli kuklas sünkhall ähvardus.
Mis pani meid väga ratsionaalselt käituma - randa ujumiskohta ja siva telk püsti ning asjad sisse.
Vihma aga ei tulnud.
Tulid hoopis võrgumängijad ja ujujad.
Taamale jäi Riihivuori suusakeskus.

Rannas. Käisime ujumas.
Ja poes üleval keskuses.
Jalad olid makaronid.
Kirik oli Alvar Aalto .
Ilus koht. Ilus!

Sihtkohta, Jyväskylla, oli kirjas vaid 16 kilti.
Esimesel päeval poe juures rattaid valvates ja teisi oodates sain jutule ühe mehega, kes lobises ja teadis ja mainis Lahtist Jyväskylla 3 päeva.
Kirja järgi 183 km.
Me kahtlesime.
Aga reaalis umbes nii tuligi.
Päevade suhtes.
Me ekslemisi arvestades on pikkust rohkem.
Rada ei olnud just väga hästi märgitud - sildid kadund ja ühtlaselt valgeks pleekind.
Algne luuremäng -> otsi noolt ja silti! - sai tüütuseks ja segaduseks.
Kui mõnikord märkasime märki, oli lihtsalt tõdemus, et näe! siiski õigel teel.
Väike tiir veel Muuramest edasi
Säynätsalo saarekesel, et vaatamisväärsused ja..
..olid.
Edasi Jyväskylla.

Linn, suur.
Otse läbi, vee äärest, bussi-rongijaama.
Esimesele bussile, mis sõitis 4,5 tundi.
Sealt sadamasse laeva aegu küsima ja teise sadamsse laevale.
Kallim, aga otse ja kohal.
Selle reisu lõpp.

Soome '10. Helsingist Jyväskylla 3

'
Hommikul tegin veel Sysmäs tiiru.
Imelik kohe ilma koormuseta sõita.
Keskaegne Püha Olavi kirik.

Vaikne hommikutärkamine, manustamine, pakkimine.
Kiirus sai kõrvale jäetud.
Siis tasapisi teele taas.

Ikka kivised kõrgused teel ja tee kõrval.
Ilus!

Juhatuses lubatud Judinsalo kämpi ei paist kuskilt, sõtkusime siis ülipalavuses edasi.
Vett kulus liitrite kaupa, suu kaudu sisse ja naha kaudu välja taas pilvedeks.
Aeg on käes ja oma valitseda, liikumine jalgades ja oma valitseda-jaksata.
Mäetippudel oli ilusad vaated.
Jõudsime Luhankasse.
Vaikne kena kohakene.
Silt uimaranta 1 km oli eksitav, kuna suunas kuhugi väga valesse kohta. Jah, vette vist oleks seal võsavahelisel alal pääsenud, see oli ka kõik.
Keskuseplatsike ümbritsetud poe ja vallakeskusega.
Kell näitas aega ja termomeeter kuumust.
Päeval teel olles oli raudselt 35 ja rohkemgi!


Küsisin ujumiskohta vastutulijalt, kes end kül mittekohalikuks määratles, kuid suunas paika, mis osutus jahisadamaks.
Väga sobiv paik!

Viskasime kotid ratastelt maha ja tegime süüa.
Siis vedelesime higistades varjus ja käisime poes külma toomas.

Õhtu saabudes panime rohtukasvanud palliplatsile omad telgid üles, jalust ja silma alt kõrvale.
Tegin veel pagasivaba rattatiiru kohalikus piirkonnas.
Uued ehitatavad-müüdavad krundid.
Sadamasse saabusid laevukesed, poetasid perekonnad maha, ja veidi hiljem poetäid kilekottidega taas paadikesse ning sinna, kust tuldud.
Kõigil kenasti vestid selgas ja paadikesed mahutasid palju.
Luhanka kohal kõrgub üle 100-aasta vanune Soome suurimaid puukirikuid.
Kõige suurema nägime ära eelmisel rattaretkel.

Sõitu u 50 km ja mu isikliku lõbisõitu ka veel lisaks.
Puhkus kulus ära.

Soome '10. Helsingist Jyväskylla 2

'
Lahtist edasi Asikkala suunas.
Kirja järgi lubatud saarestikest läbi kaunivaateline tee.
Eks oligi, ehkki vaated enamasti puude varju jäid, vaid aimatavad olid.
Sildade pealt siiski näha oli ilu oma täiuses.



Enne Vääksyt piiiiik tõus ja sama väärne langus.
Eestis sellise kõrgusivahetusi pole. Punkt.
Asikkala külapoes, kus jäätist-külma õlut hankisime, saime noorelt motikatibilt sulaselge eestikeelse tervituse osaliseks :).
Lubatud infopunk piirdus stendiga keset Vääksy keskust.
Kell on veel noor, ööbimiseks vara, ehkki sadam ja kämp kuskil kõrval.
Uhame edasi.
Nikkoraineni suunas, kus paari ujumiskohta lubatakse.

Ikka mäest üles ja siis alla.
Ikka üles ja alla.

Vahel laugemalt, vahel järsemalt.

Lubatud kohtades ujumispaiku ei leidnud.
Vihma hakkas sadama.
Küll sooja, mis ei külmetanud, kuid märgas siiski.
Peatumispaika ei leidnud.
Tee ääred kivi-metsased või eramaad.
Lootusetus ja väsimus, omajagu maad juba sõidetud ka.
Kaart subab paarikümne kildi pärast Sysmäs kämpingut.
Lausvihma eest bussiputkas varju otsides ja veidi jõudu süües otsustame õhtul kell 7 selle viimase pingutuse veel ette võtta.
Tee läks laugemaks, vihm vaibus ja viimane pingutus Sysma kämpi.
Tee peal korra küsisime ka B&B majakesest hinda (öömaja ja hommikusöök = 80 EUR-i). Loobusime ja lollaka järjekindlusega Sysmä suunas.
Mis oli õige otsus!
Kämp oli kut taeva kingitus.
Majake oli odavam kui 2 telki + näomaks.
Maja + pesupesu kokku vaid 36 EUR-i.
Nii võtsime majakese, pesime end ja riided, kokkasime köögis ja isegi jalgpall oli täiesti kättesaadav.
Mida veel tahta?

Järv oli kõrval, kõik mistahes mugavused.
Paradiis!!!

Päeva kilometraažiks sai 84 kilti mööda Soome mägismaad.