reede, mai 24, 2013

Hispaania. Nii ja naa. 4

*
Töö-ja puhkelaager

17.04, kolmapäev

Ärkan väga vara. Väljas on veel hämar. Päike pole tõusnud.
Kukk kireb. Lasen kanad välja.
Udupea samuti ärkvel ja lõdiseb. Otsime koera ja leiame ta öise pideva haukumise tõttu haagituna oma suures kuudis. Vabastame ka Luna.
Õues on jahe.

Viimaks jõuab päike ka Burgal'ini.
Teiste ärgates kohvi ja keedumunad (omad, õnnelikud munad!). Kui päike juba veidi soojendama hakkab, siis põllale eilset tööd ja kaevamist lõpetama.
Päike kütab, läheb palavaks.
Kaevame.
Päike põletab.
Peenrad saavad valmis.
Väike pesuprotseduur päiksesooja veega maja taga. Ka mõned riided saavad veest läbi tõmmatud ja suurema mulla maha.

Suundume Siete Aquasse kõiksugu varusid täiendama.
S läks kuhugi midagi tegema ja meie ülejäänud seadsime end sisse Rosa restorani sisehoovis. Rosa ise võõrustab meid. Kellele kohvi, kellele külm jook.
Hispaanias on nähtus nimega tapas. Mis võib olla kausike oliivide, marineeritud sibula ja kurgiga, saiake tomatipasta-õli-sibulaseguga kuni mitmest erinevast kausisisust koosneva suupisteni. Lühidalt - joogikõrvane amps. Käib enamasti joogi hinna sisse. Ja on iga kord erinev.

 
Suures restorani tagakambris lisaks perenaise enese maalidele ka I oma. Väga ilus!
Liigume veidi küla vahel ringi.
Küla on selline väikelinna taoline tiheasustus. Kus elatakse.
Mägedes üksikuna elavad vaid mõned erakud. (Nagu S&I)
Külakeste vahel laiuvad põllud, mida siis harimas käiakse oma traktorikeste ja muude riistadega.
Põldude vahel, mägedes, on vaid riistakuurid. Kus kannatab ka elada.
Seinad on paksud, väikeste akendega ja valgeks võõbatud lubjaga.
Maja on mitte soojuseks, vaid jaheduse pakkumiseks.

Külastame Siete Aquas Juaqin'i. Värvika minevikuga persooni.
Oli mees eluaeg olnud kitsekarjus.
Need on sellised, kes oma karjadega elavad mägedes, koobastes.
Ühel päeval aga läks mehike kaklema politsei esindajaga.
Ja murdis tal sõrmeluu.
Karistuseks istus aastakese vanglas. Ja sealt väljudes vajas ühiskonna arvates tugevat rehabilitatsiooniprogrammi taas normaalsesse ellu naasmiseks. Mis tähendab, et tal on nüüd elu lõpuni toetust taastumiseks, milline summa on kolmandiku võrra suurem meie miinimumpalgast. Ja üürib linnas elamist, mis hõlmab läbilõike kahekordsest majast ja maksab selle eest kolmandiku sissetulekust.
Vot selline mees!


Sellelt mehelt pärineb mu uus lemmik.
Kitsenahast veini/veelähker.
Mis paraku praeguste omanike ehk Pesasisustajate varanduseks jäi.

Selline karvane ja mõnus ja minevikuga...
Ahhhh!!!!

Juaqin'i elamine külas:

All paar ruumikat tuba, üleval veel mõned. Palju asemeid, palju ruumi.
Ehe kohalik elu.
(Vat sedamoodi mulle meeldib rännata!)
Need ornamentikad ja kaunistused ja pisiasjad.
Lihtsus ja kaunistused kõrvuti.

Külast lahkudes läheme vett varuma teisele allikale läheduses. Kus veel parem ja maitsvam vesi olla.
La Vallesa.
Piknikukohad ümberringi.
Võtame vee. Ja tagasi Pessa.
Tee ääres viinamarjaväljad.

Sööme köögivilja-läätse-kikerherne ja veel tont-teab-mille salatit. Kosutav ja paras.
Siin ligidal, Santa Maria ja Burgali vahel, on kunagised kaljujoonised.
Läheme neid vaatama.
Väike matkarada mägedesse.
On näha kunagisi kitsekarjatamiseks laotud kivivalle.
Ja mäed, mäed!

Ja rada.
Rada läks läbi paljudest enamasti okkalikest taimepuhmastest.
Sääred said kraabitud.
Lõppeks võrega piiratud väidetav ajalooline kaljujooniste koht.
Hoolikal vaatlemisel ju miskeid tumedamaid värke näha.
Võta sa nüüd kinni.
Imetleme tagasiteel metsseajälgi kuivanud poris ja korjame värsket rohtu mitmeks tarbeks.
Veidi põllutöid.
Õhtul teeb S küpsetatud köögivilju ja vorste kaminas.
Artišok (väikse soola ja pipraga) ja vein õiges anumas.

Päeva lõpp.
*

Kommentaare ei ole: