Rännata võib lähedale või kaugele, unes või ilmsi.
Mulle meeldib ilmsi sel kombel:
Annab vabaduse ja aega ümbritsevat nautida.
Kui kogu elamine ja kindlus, söök ja magamisase on pakiraamil.
Teelolek on kontides ja veres...
... tiibades ja hinges.
Sügisene põldudele kogunemine Matsalu kandis.
Teised rändajad.
*
6 kommentaari:
25 aastat tagasi rändasin mina ka niimoodi, nagu esimesel pildil näha. Tahaks jälle...
Eh. Suvi!
Minu rännud rattaga kahjuks nii pikkadeks ei osutu, ikka jõuan enne pärale, kui öö kätte jõuab. Kui kord juba kuskil linnas/maakohas olen, on mölafon alati käepärast sõpradelt öömaja kerjamiseks...
:D
Kood -bumselim- mürtsu lööv türklane!?
Rattal kogu elamise kaasa vedamise kogemust pole (ei kyyni fyysiliselt), aga kusagil telk yles panna, kuhu auto nina on viinud ja öö peale tuleb, seda tean. Elu parimad mälestused.
Kahetsen, et neist piltidest midagi ei valinud...ehk teine kord.
Unes rännata pole ka üldse paha. Nii ilusaid teid ainult pole kui Sinu rattaga pildi tee.
Esimest pilti vaadates tuli meelde, et just oli ju suvi.
Siuhh...
Postita kommentaar