Peegli ja akna vahel lamades mõtlen ma vahel, kumba oleks mõtekam oma nõder rusikas virutada.
Endasse või enesest välja?
Hea oli see tunne, kui koos purunenud suhtega sai seda meenutav sõrmus virutatud kaugusse, kellegi teise kanda. Või olematusse.
Mitte iial midagi kahetseda, mitte iial vaadata tagasi!
Lugeda kogemuseks, sellest järeldused teha ja edasi minna. Vihkamata ja targemana.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kullapai!Sõrmused kogu kokku ja jäta endale - suhted lõppevad, kuid pidusid tuleb veel!!!! Kalli!!!!
Alati tuleb edasi minna.. sest paigalseis on aeglane surm omas mahlas :). Ka jõgi voolab edasi.. hoolimata tormidest, rajudest, külmadest vihmadest, äikesest jne..
Kallipai!
Päikest!
Postita kommentaar