neljapäev, september 14, 2006

Ajatult

Uus komme. Minna lõuna ajal sööma asemel mere äärde istuma. Tuulega on seal eriti hea. Rahvast vähem ja laine vägevam. Igatsus taandub, leebub, ja tuleb tagasi. Mõtted selginevad. Distants muuga.
Kastanid on küpsed. Pruunistuvad asfaldil ja rohus.
K on surnud. Jälle auk mineviku kangas. Aga mälestused ju jäävad.
Tegelikult oleks praegu parim aeg paanikaks! Sest kõik see, mis valmis peaks olema, on ju veel alustamatagi, eksole. Aga küll paar unetut ööd ja pihutäie närvirakukeste mõrvamine kõik korda ajavad. Optismi, rohkem optimismi!!!

1 kommentaar:

Nurrru ütles ...

Kallikallikalli.
Elu voolab ikka edasi nagu kõik jõedki.. ja mälestused on nagu kivid jõepõhjas, kuid igal kivil on oma lugu. Alati võid Sa kivi oma soojade käte vahele võtta ja meenutada.
Päikest!