Selline selgeksmagatud vanatüdrukutehommik. Vanamoor ja mina. Akna taga sügis. Moor on nunnu, karvane ning vajab lähedust ja sügamist. Mina vajan omaetteolemist. Vanamoor ei sega. Mõnikord on vaja olla üksi maa ja taeva vahel, et taas tunda, kes ja milleks olla ja suuteline olla. Arvan, et inimene on iseenesest taastootlik loomake, mahutab üllatavalt palju, kui vaja on. Kui just mugavus ja laiskus lapikuks ei lämmata.
Pipraviina viisime Go Live'le külma näoga sisse. Istusime laulukaare all ja mul meenusid kaheksakümnendate lõpu kontserdid. Kõik on tegelikult ju sama. Mukitud plikad ja meesollatahtjad poisid. Haaa! kempsus olid potid ja ka uksed ette pandud. Meenus, kui olid vaid vaheseinad ja mulgud põrandas. Mäletate? Hoolimata sellest kiljusid piigad, et fuihh ja kole. Mida siis oodati?
"Open your heart, i coming home..." Nu on praegu Radio Mania pealt see Pink Floyd'i lugu Hi You.
Kas nukrus on hea ja vajalik?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar