Vahepala. Kadunu igatsus.

Käisin Sind juba kadunud asjade hulgast otsimas.
Sind polnud seal.
Küsisin leiubüroost.
Pole toodud.
Lõpuks kurvastuse mattes uurisin vastutulijatelt uulitsail.
Kirjeldasin Su naeratust, Su ärkamissooja kaitsetust, Su pahuruse armsust, Su nukruse haigettegevust, Su silmade hella puudutust, Su sõnade jõuduandvat imet...
Keegi ei tundnud Sind.
Ahastuses möödusin oma tühjast postkastist ning lukustasin end pimedasse tuppa.
Tõmbasin end kerra ja sulgesin silmad.
Alles siis leidsin Su. Eneses.