Saared ja läänerannik 6.

*

29. juuli, reede.

Nagu enamasti, oli vihm hommikuks vaibunud.

Kui telk on hommikuks kuiv, tähendab see päeval vihma, teadis Udupea.

Noh, seekord oli öine vihm telgi vähemasti väljast märjaks jätnud.

Hää telk on, vihma peab ausasti.

Teeme hommikujoogi, paar võileiba, pakkime asjad ja asume Teele.

L&Co jäävad magama. Ja nagunii on nende suund teine.

Tasane-vaikne hommik.

Taevas on pilvine ja vihmaähvardav.

Nagu mujalgi saare pinnal, kondavad siin ringi viinamäe teod. Sellised suure kojaga molluskid.

Ilusad!

Kassari teiselt poolelt läbi Emmaste poole on me suund.

Korraks käib kihvatus tormikartuses läbi tagasi otse mandrile sõita, et sealt kuidagi kodu vihmavarju saada.

Kuid siiski otsustame jääda.

Tee on mõjuma hakanud, kulg on zen.

Ja ajatus on rahu.

Kassari ON ilus paik.

Palju lambaid, kordatehtud maju ja linde.

Linde oli palju kogu saarel.

Hommikul äratust säutsumas-häälitsemas.

Ja meri. Selle kohin igal õhtul-hommikul telgi kõrval.

Väike sõltuvus oli sees juba.

Ja Tee kutsus.

Aega veel oli, puhkus kestis ja söögi-piletiraha oli ka taskus.

Teine hommikukohvi ühes teeäärses jahisadamas.

Vaikne mõnus kohvi.

Ikka edasi.

Emmastes oli toidukoht ja pood.

Läksime toidukohta, tervitasime ja panime ühe mobla laadima.

Sõidu aeg olid nad enamasti välja lülitatud. Paar korda päevas kontrollisime, kas sõnumeid või kõnesid olnud.

Aku tühjeneb suht kiiresti.

Mobla laadima, kiivrid pandiks ja poodi, toiduvarusid täiendama.

Tagasi, tellisime süüa ja veetsime kauni tunnikese.

Õues sadas.

Kell hakkas lähenema ajale, meie taas sõites Sõru sadamale.

Laevale.

Kohtumiseni, Hiiumaa!

Meie tublid sõidukid reelingu ääres:

Suund Triiki, Saaremaale.

Tunnike ja peale laevaga, taas kõikumatule pinnasele ja Orissaare poole.

Mööda rannikut.

Oli kaunis rand-telkimiskoht.

Nagu ka Hiiumaal Hellamaal.

Kogukonna teod, tänuväärsed, ilusad.

Veidi enne Orissaaret hakkas sadama.

Sedasi veidi tugevamalt.

Keerasime silmanurka jäänud hoone poole ja leidsime kena katusealuse, kus vihma eest varjul olla ja einet võtta.

Isegi diivan oli.

Mõte juba käis, et kui sadu ei lakka,siis saab ehk ööbidagi siin.

Kuid vihm vaibus.

Ja taas jäime kuivaks.

Orissaarde.

Poodi.

Möödaminnes infopunkti, et Muhumaa kohta küsida.

Piiga ei osanud kõige elementaarsemaidki asju kosta, soovitas aga keset Muhku infopunkti pöörduda.

Nujahh, sama mittetargana ja paari voldikuga varustatuna tammile.

Muhumaa poole.

Väsimus hakkas peale tulema.

Siiski hulk maad vändatud sel päeval.

Kohe tammi äärde võsa taha, kus juba keegi telkind oli, ei taht aga jääda - liialt suure tee ääres.

Väntasime siis veidi edasi.

Tuuliku juures aga oli kena informatiivne suur kaart ja sai ka väikse voldiku võtta.

Kus kenasti rattateed ja telkimiskohad ning vaatamisväärsused peal.

Just see, mis vaja!

Noh, tea, mil jälle saab, teeks siis Muhus ka ühe põhjalikuma tiiru?

Jah, miks mitte :)

Aega on, varusid saab täiendada ja Tee on juba veres.

Nii saigi varsti keskläbivalt peateelt maha keeratud Koguva poole.

Kus vanas uisusadam telkimiskohta lubati.

Kiviaiad.

Rookatused ja kodune-kindel kestvus.

Uisusadama leidsime.

Väike ujumiskoht.

Ometi veidi eemal ka platsike lõkkekohtade, käimla ja prügikastiga infotahvli taga.

Meie igatahes võtsime selle.

Uisk on lisaks jala ala topitavale metall-liistule kunagi olnud ka laia põhjaga purje-praamlaev.

Rääkis infotahvel.

Ja sellest sadamast-kohast ta siis enne tammi valmimist üle väina Muhku Saaremaaga inimeste ja kraamiga vahendaski.

Vaated olid ilusad, nagu ikka.

Taas mere äärde, mis telkimiskohaks juba kinnisideeks oli kujunenud.

Et kui saareretk, siis olgu meri kuulda-näha.

Meri oli kuulda ja näha.

Telk püsti ja õhtusööki kokkama.

Väsimus oli, pikk tee oli läbitud.

Kohalik noorus tuli ujumast ja uuris, kas jääme ööseks.

Ikka!

Kas teame, et homme toimub Väikse väina ujumine?

(Olin just infotahvlilt lugenud, et see Orissaare- uisusadama vaheline 2,4 kildine avaveeujumisvõistlus on popp ja kuulus.)

Ei teadnud.

Lubasime hommikul enne üritust jalust kaduda.

Õhtul saime endale seltsiks lätlastest perekonna, kes autoga tuli ja telkimist küsis.

Lõid samuti oma ööbimise püsti.

Õhtul hakkas üle väina kostuma väga selgelt miski tantsumuusika.

Reede õhtu.

Tümps oli masendav.

Kuid kuidagi sai väsimus une silmile.

78,5 km

*