Saared ja läänerannik 2.

*

25.juuli, esmaspäev

Ärkamine.

Linnud laulavad, meri loksub kõrval, päike paistab.

Rahuline hommikune toimetamine. Tee-kohvi, paar võileiba.

Udupea haarab põletist ja kärsatab sõrmed. Erakorraliselt teab ta aga ülitäpselt, kus asub ravim ja kasutab seda kohe ja sihtotstarbeliselt.

Burnshield ON hea ravim!

Pakid ratastel, asume teele.

Siht Suuremõisa.

Eksime kellegi järjekordsele eramaale.

Kaks suurt koera tulevad vastu, õnneks peremees perra, kes suuna kätte juhatab.

Sadamasse tagasi ja sealt Suuremõisa poole.

Pühalepa kirik.

Kahjuks küll suletud ustega.

Hoovis mitu Ungern.Sternbergi nime.

Loeme vahepeal raamatust Hiiumaa ajalugu ja saame targemaks.

Teel suuremõisa peatab mind kohalik esindaja, kes veidi joogisena alustab sõbralikku vestlust kõigest ja eimillestki.

Kuna midagi mõistlikku ei kostu, raputan proua vaikselt maha ülejäänud seltskonda sulanduma, kes vaikselt kellakümnese-poe poole valgub.

Suundume Suuremõisa mõisa.

Mõisas on kool ja hoovis on imeilus aed.

Teisel pool on spordihoone.

Ja ka muid platsikesi ja kohakesi.

Suuremõisa poest läbi (õlu ja kohuke, vastavalt vajadustele) ning edasi Kärdla poole.

Rattatee keeras Hellamaa peale, mere äärde suurest otseteest.

Meie keerasime koos rattateega.

Lubatud Hellamaa tuulik oli kuskil peidus, kuid suunda järgides leidsime imetoreda külaplatsi kiige, kõlakoja ja telkimisplatsiga.

Mis tundus ülisobilik veidikeseks toidumanustamiseks.

Kõlakoja põrmandut tulid varsti kohalikud lapsed silmnähtavate-kõrvukuuldavate pedagoogide käe all värvima.

Ilm oli ilus, kiile oli palju.

Tagasi teele sõites märkasime ära ka tuuliku.

Edasi Kuri kirik.

"Ma oleks ka kuri," kommenteeris Udupea kiriku santi seisu silmitsedes.

Suursadamasse ei keeranud, mõnel hakkasid kohvineelud Kärdla poole vedima.

Siiski kuulekalt meteoriidikraatri äärt platvormilt kaemas käisime (näha oli mets) ja Paluküla (?) vana kirikut (mis meenutas mulle Saha kabelit - selline kõrge ja lühike) vana bensujaama kõrval.

Kärdlas oli nummi kohvik.

Mõnus lõunane äraolu.

Edasi läbi Kärdla Tahkuna poole.

Veidi kaarti vaadates siiski õigest teeotsast teadlikult mööda ja Ristimäele.

Meie ristike sai käbidest maapinnale.

Ja usinale suveniirimüüjale vahetasime ka raha pannilabida vastu. Mul ongi teist vaja.

Siis pikki Tahkuna poolsaare idakülge üles.

RMK telkimiskoht oli nagu ikka - suur ja rahvarohke.

Kuid rand oli olemas.

Seebitasime end sisse ja läksime ujuma.

Sai puhtam ja värskem tunne!

Telki siiski üles ei pannud.

Sõitsime veidi edasi ja keerasime siis tagasi mere suunas.

Ning leidsime tagasihoidliku lõkkekoha.

Privaatse, kauni, igati sobiva.

Siia me jäime.

Sõime õhtust, pidasime järgmise päeva plaane, vaatasime lihtsalt merd.

Rahu hakkas vaikselt maad võtma ja ajatus sai valdavaks.

Päeva sõiduks 54,5 km.

Hommik telgiukse vahelt.

*