RTJ

'
Ma olen üdini tänulik, et mul on töö ja et saan palka, kuid siiski tekivad mõnikord patused mõtted, et 5 päeva nädalas on liig.
No et reedeks väsiks nagu ära veidi või nii.
Et RTJ!
Lähed ja ei PEA midagi töist enne esmasba hommikut.
Oma aeg.
Ärkvel ööd ja päevased uinakud.

Igatahes.
Reede pääletööd kodo, veidi värskendust ja maja ees ootavasse autosse.
Läbituisu ülihea parkimiskoht kiirelt leitud, kohvikusse.
Väike vein ja kohvi.
Laual lillepott paari võrsega ning kõrre otsas umbes selline sildike: "Siin on Eili ja Tommi istutatud melon või sidrun. Kui kuivab, niisutatagu, palun. Tänan."
Katsume mulda - on täitsa niiske.
Nädal jookseb kui sulalumi mööda märtsisooja katust õlult ja hingest. Maha.
Mahler. Gustav Mahler.
Jälle.
Seekord Viies sümfoonia.
Istun saalis, esmakordselt põrandal.
Ja siis, taas.
Ilma narkotsita tripp.
Lihtsalt, muusika tuleb ja viib, enese sisse ja enesest välja.
Olnu ja filmid, enda ja võõrad elamused ja pildid.
Aeg kaob.
Lend jätkub.
Tormlev ja vaikne.
Karjapoisi pasun, leinamarss ja sõjatormid täies mahus.
Sekka partituuris armastuskiri.
(Olla Mahler partituuri armastatule saatnud, see lugend nooti kui raamatut ning TULGU TA SIIA!!! vastanud.)

Jah, ma arvan, et see moodus on hää lõpetuseks, omaaja sissejuhatuseks.

Muide, tali kestab.
Kooks veel ühe paari villasokke???